Füüsika (Aristoteles): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
90. rida:
252a
liikuma panna saav ja liikuv. Ja hävitada saav asi peaks hävima, kui ta hävitab, ja seda hävitada saav asi jälle hiljem, ja häving on mingi muutus. Kui see on võimatu, siis on selge, et liikumine on igikestev
Ja sarnane lugu on jutuga, et looduse poolest on nii ja seda tuleb pidada printsiibiks, nagu Empedokles tundub rääkivat, kui ta ütleb, et asjadele on paratamatult omane, et valitseb ja paneb liikuma kord armastus, kord vaen, vahepealsel ajal aga nad seisavad paigal. Võib-olla ka need, kes, nagu Anaxagoras, postuleerivad ühte alget, ütleksid nii.
Aga asjade seas, mis on looduse tõttu või looduse järgi, ei ole mitte miski korratu, sest loodus on kõikide asjade puhul korra põhjus. Aga lõpmatu ja lõpmatu suhtel ei ole mitte mingit proportsiooni, aga igasugune kord on proportsioon. Aga lõpmatu aja paigalseismine, seejärel liikuma hakkamine, ilma et oleks mingit vahet, kas pigem nüüd kui enne, ilma mingi korrata, ei ole looduse tagajärg. Sest see, mis on looduse tõttu, on kas ühtemoodi, mitte kord nii, kord naa, nagu näiteks tuli kandub looduse tõttu üles, mitte kord nii, kord mitte, või mitte ühtemoodi olemisel on proportsioon.
=====Kommentaar=====
| |||