P
resümee puudub
PResümee puudub |
|||
50. rida:
Capone'i lugupidamatus vangla sotsiaalsete reeglite vastu tekitas talle peagi kaasvangide hulgas vaenlase. [[James Lucas]], [[Texas]]e pangaröövel, kellele määrati vanglakaristuseks 30 aastat, läks Al Capone'iga vastamisi juuksuris järjekorras olles, kus Al teistest ette trügis. James käskis tal minna järjekorra lõppu, kuid Capone küsis temalt: "Kas sa tead, kes ma olen?". Selle peale haaras Lucas juuksurikäärid, surus need Capone'i kõrile ning vastas: "Jah, ma tean, kes sa oled, [[wiktionary:et:greaseball|rasvapall]]. Ja kui sa ei lähe selle neetud järjekorra lõppu, siis ma saan teada, kes sa olid". Mõni hetk hiljem üritas Lucas teda tappa kääridega selga pussitades, kuid see ei õnnestunud.
Capone'i vanad meetmed vanglas ei töötanud, seega hoidis ta rohkem omaette. Mõnda aega hiljem hakkas ta tervis noorena saadud [[süüfilis]]e tõttu halvenema. Viimase aasta oma 11-aastasest karistusest
Ta vabastati tingimisi 16. novembril 1939 pärast lühiajalist haiglas viibimist ning ta naasis koju [[Palm Island]]ile
21. jaanuaril 1947 oli Capone'il [[insult]], tema teadvus hakkas küll taastuma, kuid ta sai [[kopsupõletik]]u ning mõned päevad hiljem suri südameseiskumise tõttu. 25. jaanuaril 1947 kell 19:30 suri Capone oma kodus Palm Islandil, ümbritsetult perega. Matustel osales sadu inimesi: tema vaenlased, ihukaitsjad, jõugu liikmed, pere ja teised. Nad kõik tulid talle austust avaldama, vaatamata sellele, et tal polnud enam võimu ega kuulsust. Capone maeti esmalt [[Mount Olivet'i surnuaed|Mount Olivet'i surnuaiale]] Chicagos oma isa Gabriele ning venna Franki vahele, kuid 1950. aasta märtsis viidi kõigi kolme säilmed [[Mount Carmeli surnuaed|Mount Carmeli surnuaiale]] [[Hillside]]'i.
| |||