Alben W. Barkley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
47. rida:
| sünnikoht = [[Lowes]], [[Kentucky]]
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1956|4|30|1877|11|24}}
| surmakoht = [[Lexington (Virginia)|Lexington]], [[Virginia]]
| rahvus =
| partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
62. rida:
| moodul =
}}
'''Alben William Barkley''' ([[24. november]] [[1877]] [[Lowes]], [[Kentucky osariik]] – [[30. aprill]] [[1956]] [[Lexington (Virginia)|Lexington]], [[Virginia osariik]]) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident aastail [[1949]]–[[1953]] president [[Harry Truman]]i ajal. Ta oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] liige.
 
Ta oli hariduselt jurist ja töötas [[1901]]. aastast advokaadina.
 
1913–1927 oli ta [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Kentucky]] 1. ringkonnast ja valiti seejärel [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senatisse]], 1937 valiti ta Senati enamuspartei juhiks (''Senate Majority Leader''). Tal oli hea läbisaamine Trumaniga, kes toona oli [[Missouri osariik|Missouri]] senaator. Peale 1946. aasta valimisi, kui [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklased]] võitsid kontrolli Senati ja Esindajatekoja üle, sai temast senati vähemuspartei juht (''Minority Leader''). 1948. aasta Demokraatliku partei konverentsil pidas ta kõne partei delegaatide julgustamiseks, milles kiitis [[New DealiDeal]]i poliitikat ja kritiseeris mittemidagitegevat (''do nothing'') Vabariiklaste enamusega kongressi. Truman, kes seni oli valitsenud ilma asepresidendita, valis Barkley oma asepresidendiks.
 
Kui Truman 1952. aastal teatas, et ei kandideeri tagasi, kandideeris Barkley ise, kuid tema vanuse tõttu keeldusid ametiühingute juhid, nagu autotööliste liidu (''[[United Auto Workers]]'') juht [[Walter Reuther]] teda toetamast, tema asemel valiti partei kandidaadiks Illinoisi[[Illinois]]i kuberner [[Adlai Stevenson II]].
 
1954. aastal tuli Barkley poliitikasse tagasi, kandideerides uuesti Senatisse. Ta võitis ametisoleva Vabariikliku partei senaatori [[John Sherman CooperiCooper]]i üle, kuid suri kõigest poolteist aastat hiljem Virginias südameinfarkti.
 
{{USAasepresident}}