Dietrich Heinrich Jürgenson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: {{PAGENAME}} → {{subst:PAGENAME}}
PResümee puudub
15. rida:
 
== Õpetatud Eesti Seltsi asutaja ==
1830. aastatel kuulus Dietrich Heinrich Jürgenson Tartus tegutsenud „teaduslikku vestlusringi“ (''wissenschaftlicher Unterhaltungs-Cirkel''), mille alaringides peeti ettekandeid mitmesuguste teadusalade kohta. Siit lähtus ka Baltimaadel olulise kultuuriteemade foorumiks kujunenud nädalalehe [[Das Inland]] väljaandmine aastatel 1836–1963. [[Friedrich Robert Faehlmann|Friedrich Robert Faehlmanni]], anatoomiaprofessor [[Alexander von Hueck|Alexander von Huecki]] jt kõrval kuulus ta eesti keele, kirjanduse, ajalooga jms tegelevasse rühma. 1838. aasta jaanuaris formeerus sellest seltskonnast [[Õpetatud Eesti Selts]] (''Gelehrte Esthnische Gesellschaft''), mis seadis oma eesmärgiks teadmiste edendamise eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Jürgenson oli üks 19 ÕESi asutajaliikmest, sh F. R. Faehlmanni kõrval teine eestlane, ja aastatel 1838–1841) seltsi sekretär. Ta oli F. R. Faehlmanni, A. von Huecki ja F. R. Kreutzwaldi kõrval seltsi algaastatel selle innukamaid liikmeid ja aitas olulisel määral kujundada seltsi algaastate nägu ja määratleda tähtsamaid tegevussuundi.<ref name=":0" />
 
Dietrich Heinrich Jürgensoni tegevus ÕESis keskendus peamiselt kolmele ettevõtmisele: ÕESi raamatukogu rajamine, eestikeelse kirjasõna bibliografeerimine ja eesti-saksa sõnaraamatu koostamine. Peale selle pidas ta seltsi koosolekutel keelealaseid ettekandeid, koordineeris eestikeelse kirjasõna levitamist raamatuladude kaudu (1839–1840) ja käivitas välisliikmeid ühendava missiivi (ringkirja) (alates 1841. aastast). Dietrich Heinrich Jürgensoni ajal ilmus trükist seltsi esimene ÕESi toimetiste vihik „Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft“ (1840), tema aktiivsel osalusel hakkas ÕES toimetama ka „Tarto- ja Wõrro-ma rahwa Kalendrit“ (1840).<ref name=":0" />
30. rida:
Tema konkurendiks selle koha taotlemisel oli [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja eesti koguduse]] pastor [[Carl Heinrich Constantin Gehewe]], keda olevat oma järglasena soovinud näha J. S. Boubrig. C. H. C Gehewe valiti aasta hiljem Õpetatud Eesti Seltsi esimeseks presidendiks, Jürgensonist sai aga seltsi sekretär.<ref name=":0" />
 
D. H. Jürgenson luges eesti keele loenguid 1838. aasta kevadsemestrist kuni 1841. aasta kevadsemestrini, kokku seitse semestrit. Nagu eelkäijad tugines ta keeleõpetuses [[August Wilhelm Hupel|August Wilhelm Hupeli]] grammatikale „Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte“ (Mitau, 1818), kuid kasutas näitliku materjalina ka [[Otto Wilhelm Masing|O. W. Masingu]] väljaannet [[Marahwa Näddala-Leht]]. Dietrich Heinrich Jürgenson käsitles loengutes (1841. aasta kevadsemestril) esimest korda ka eesti kirjanduse ajalugu. Dietrich Heinrich Jürgensoni lektoritegevust on põhjalikult käsitlenud [[Valve-Liivi Kingisepp]].<ref name=":0" />
 
== Kirjandusloolane ==
40. rida:
 
== Keeleuurija ==
Dietrich Heinrich Jürgensoni kui keeleuurija peamiseks väljundiks kujunesid eeltööd eesti-saksa sõnaraamatu koostamiseks. Sõnaraamatu mõtte oli ta algatanud juba 1838. aasta detsembris Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul. Ettekandest „Vorschlag, betreffend die Herausgabe eines vollständigen Esthnisch-Deutschen Wörterbuchs“, mille ta 1839. aasta jaanuaris ÕESis pidas (tekst ilmus 20. septembril 1839 ka ajalehe „DasDas Inland“Inland 38. numbris), kujunes ÕESi keelelise tegevuse esialgne programm. Tema ettekandele „Ueber die Entstehung der beiden Hauptdialecte der Esthnischen Sprache“ (1839) toetub F. R. Faehlmanni kui Tartu ülikooli eesti keele lektori ülikooliloeng „Über die Dialecte in der estnischen Sprache“ (kirja pandud tõenäoliselt 1842). Just D. H. Jürgensoni peeti enne F. R. Faehlmanni ÕESis keele alal suurimaks autoriteediks.<ref name=":0" />
 
Ta soovis koostada „võimalikult täielikku kriitilist eesti-saksa sõnaraamatut“, mis pidi hõlmama kahte põhimurret ja olema laiahaardeline „thesaurus linguae esthonicae“. Sellest pidi saama ÕESi liikmete kollektiivne ettevõtmine – eeltööde vähesuse, kirjasõna nappuse ja kahe põhimurde olemasolu tõttu ei pidanud Dietrich Heinrich Jürgenson niisugust formaati teose koostamist ühele inimesele jõukohaseks. 1841. aastal oli sõnastiku koostamine seltsi peamiseid ülesandeid. Ometi ei tahtnud töö vedu võtta ja takerdus ilmselt just eelkõige Dietrich Heinrich Jürgensoni surma tõttu. Alles 1869. aastal Peterburis ilmunud „Ehstnisch-deutsches Wörterbuch“, mille koostaja akadeemik [[Ferdinand Johann Wiedemann]] (samuti ÕESi liige) oli alustanud tööd 1860. aastal, kasutades ära ka ÕESi kogud, võis vastata Dietrich Heinrich Jürgensoni ideaalile.<ref name=":0" />