Rannas seisab hiiglaslik Neitsitorn (<span lang="az">''Qız Qalası''</span>), mis on 116 astmega üle 28 meetri kõrge. Torni seina müüritud tahvel kirjaga "Qubbeye Masud ibn Davud" on [[12. sajand|12. sajandist]]. [[Sınıqqala mošee]] seinal on säilinud dateering [[1077]]-[[1078]]. Mošee juures viib tee mööda kitsaid ja kõveraid põiktänavaid Muradi värava juurde, mis on kirjatud kividega kaunistatud valgest kivist portaal. [[1616]]. aastast pärit kiri meenutab sultan [[Murad III|Murad]] III valitsemisaega.<ref name=":0" />
Khaani palee on ehitatud Khalilullah I pooltajal. See on väheldane kahekorruseline hoone helekollastesthelekollaseist [[lubjakivi|lubjakivitahvleist]]tahvlitest. Tähelepanuväärne on paleekompleksi kuuluv kohtukoda – kõrgelkõrge vundamendilvundamendiga kuuetahuline [[rotund]], mida piiravad kolmest küljest lahtised sammastikud. Iga sammas on kaunistatud raidkirjadega [[Sokkel|soklil]] ja [[kapiteel]]il. Kohtukoja portaali täisnurkne orv läheb üle poolümaraks ja on täidetud stalaktiitide ridadega, Portaali ülemist osa katab kivisse raiutud taimornament.<ref name=":0" />
1918. aasta aprillis kehtestati Bakuus [[Nõukogude võim]], [[Rahvakomissaride Nõukogu]] juhtimisel. 1918.Sama aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik]]. LühidaltLühikest aega kaitsesid noort riiki Briti väed,mille eesmärgiks olieesmärgiga kindlustada naftaväljad. 1918. aastal augustis maabusid Bakuus Suurbritannia väed, kuid juba 15. septembril 1918 olid nad [[Osmanite riik|Osmanite]] ja Aserbaidžaani vägede survel sunnitud evakueeruma. 1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.
