Kumran: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
11. rida:
Iisraeli loodus- ja pargiamet võttis ala üle 1967. aastal pärast [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevase sõja]] lõppu, kui Iisrael [[Okupatsioon|okupeeris]] [[Jordani Läänekallas|Jordani läänekalda]] ja hõivas Kumrani. Sellest ajast peale on Iisrael teinud piirkonnas suuri [[investeering]]uid, et kehtestada Kumrani koopad kui "ainulaadse Iisraeli juudi pärandi" paik.<ref>{{Netiviide|autor=Abu-Baker, Aseil; Farah, Marya|url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1525/jps.2020.49.2.48?journalCode=rpal20|pealkiri=Established Practice: Palestinian Exclusion at the Dead Sea|väljaanne=Journal of Palestine Studies|aeg=17. aprill 2020|vaadatud=30 Oktoober 2021|täpsustus=48-64}}</ref> Iisraeli loodus- ja pargiamet on loonud Kumrani seniseid ja uusi leide käsitleva informatiivse veebilehekülje.<ref>https://www.deadseascrolls.org.il</ref>
 
Kumrani varemete lugu on Eestis uurinud [[Kristiina Vaiksalu]] (Tartu Ülikooli usuteaduse magister, EELK liige ning Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige.)<ref>{{Netiviide|autor=Vaiksalu, K|url=https://kjt.ee/2017/05/aardeleid-surnumere-aares-pogus-sissejuhatus-qumrani-kasikirjadesse/|pealkiri=Aardeleid Surnumere ääres. Põgus sissejuhatus Qumrani käsikirjadesse|väljaanne=Kirik ja teoloogia|aeg=12. mai 2017|vaadatud=30. oktooberiloktoobril 2021}}</ref> Eesti keeles on Kumrani käsikirjadest ilmunud romaan "Koobas Surnumere ääres".<ref>{{Raamatuviide|autor=Stoll H. A.|pealkiri=Koobas Surnumere ääres|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Olion|lehekülg=|isbn=5460001307|keel=eesti}}</ref>
 
== Viited ==