Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

veel fakte
P (→‎top: pisitoimetamine)
(veel fakte)
[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|pisi|Inimese silma läbilõige]]
'''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
 
Fotoopilise nägemise (päevane nägemine), värvinägemise, skotoopilise nägemise (öine nägemine) ja mesoopse nägemise (hämarusnägemine), kasutades valgust nähtavas spektris, mida peegelduvad keskkonnas olevad objektid. See erineb nägemisteravusest, mis viitab sellele, kui selgelt inimene näeb (näiteks "20/20 nägemine"). Inimesel võib olla probleeme visuaalse taju töötlemisega isegi siis, kui tal on nägemine 20/20.
 
Tekkivat taju tuntakse ka kui nägemist (omadussõdad vastavalt visuaalne, optiline ja okulaarne.)
 
'''Binokulaarne''' ehk '''kahe silmaga nägemine.''' Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Uljas, J., Rumberg, T.|pealkiri=Psühholoogia gümnaasiumiõpik|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=80}}</ref> '''Monokulaarne nägemine''' on ühesilmanägemine.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Võõrsõnade leksikon, 7 trükk|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=683}}</ref>
1

muudatus