Johannes Lapmann: erinevus redaktsioonide vahel

Aastaarv parandatud
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
(Aastaarv parandatud)
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
'''Johannes Lapmann''' ([[3. aprill]] [[1913]] Kibru küla, [[Harjumaa]] – [[1993]] [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli eesti meremees ja lukksepp, kes tegi korduvalt katseid Nõukogude Liidust põgeneda. Oma rohkete seikluslike põgenemistega ning keeruliste väljamõeldud teooriatega on ta üks väljapaistvamaid juhtumeid selles vallas.
 
Johannes Rudolf Lapmann sündis Harjumaa ja Läänemaa piiril Kibru kalurikülas. Isa suri, kui lapsed olid väikesed. Lapsena põgenes Johannes korduvalt kodunt ja saadeti koju tagasi muuhulgas [[Viiburi]]st ja [[Antwerpen]]ist. Pärast sõjaväeteenistust Eesti mereväes läks ta kaubalaevale meremeheks ja jõudis 19361938. aastal Ameerikasse, kus asus suhtlema Eesti Töölisklubide Liidu kommunistidega, aitas korraldada klubi asju ning osales põgusalt ajalehe [[Uus Ilm]] avaldamisel. 1940. aasta jaanuaris saabus ta Eestisse tagasi ning pärast juhutöid Tallinnas ja Tartus valiti uue võimu ajal [[Nõva vald (1939)|Nõva valla]] täitevkomitee esimeheks. Sõja puhkedes põgenes ta üle [[Leningrad]]i Siberisse, kus lõplikult pettus nõukogude võimus.
 
1942. aastal üritas ta ületada [[Tadžiki NSV]] ja [[Afganistan]]i piiri, et põgeneda Briti vägede juurde Afganistanis, kuid arreteeriti. Johannes Lapmann võttis endale teise inimese dokumente kasutades võõra nime ning väitis, et on ameerika eestlane, kes soovib naasta kodumaale Ameerika Ühendriikidesse. Seda luba Lapmann siiski ei saanud ning ta asus tööle [[Arhangelsk]]is ja üritas peita end 1945. aasta oktoobris Briti laevale, kuid jäi uuesti vahele ja arreteeriti. Pärast pikka uurimist saadeti ta vangilaagrisse [[Komi ANSV|Komis]], kust ta 1948. aasta septembris põgenes ja jõudis oktoobri keskel Eestisse. Lapmann asus ehitama kodu lähedal paati ning 1. novembril 1948 ületas ta Soome lahe, kuid 2. novembril ta arreteeriti ja saadeti Tallinna tagasi, kus sai karistuseks 25 aastat vangilaagrit.