|
'''Elmar Järvesoo''' (kuni 1935. aastani '''Elmar Gerberson''', [[22. märts]] [[1909]] Saarde vald, [[Pärnumaa]] – [[7. detsember]] [[1994]] [[Ormond Beach]], [[Florida]]) oli Eesti [[poliitik]] ja põllumajandusteadlane.
== Elulugu ==
Lõpetas [[Pärnu linnaLinna poeglastePoeglaste gümnaasiumiGümnaasium]]i. 1928. a.aasta kevadel siirdub vabatahtlikuna kaitseväkke, kus teenis pioneeripataljonis. Ta on lõpetanud Sõjakooli aspirantide klassi. Reservi arvatud 1930. a.aastal ja ülendati tehnilise väe lipnikuks gaasiasjanduse erialal<ref>Päewaleht, nr. 179, 6 juuli 1939.</ref>.
misjärel astus taAstus Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonda., mille lõpetas 1934. aastal. Tegelikul põllutöö praktikal oli Taanis. Töötas [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise PõllumajanduslikuPõllumajanduse SeltsSeltsi]]<nowiki/>i stipendiaadina Soomes ja oli Tartu Ülikooli kultuurtehnika ja geodeesia kabineti assistendiks kuni asus 1937. a.aasta sügisel Põllutööministeeriumi stipendiaadina end täiendama agraarökonoomilistes ja eriti talutööde ratsionaliseerimise küsimustes Berliini ülikooli juurde<ref>Uus Eesti, nr. 179, 6 juuli 1939.</ref>. 1939. a.aasta sügissemestril täiendabtäiendas end Rootsi Põllumajandusülikooli Ultuna campuseskampuses.
Elmar Järvesoo kaitses doktoriväitekirja Berliinis 1939. aastal [[Friedrich Wilhelmi ÜlikoolisÜlikool]]is. Dissertatsiooni teemaks oli "Voraussetzungen und Richtlinien zur Mechanisierung der Landwirtschaft in Estland" ehk Eesti põllumajanduse mehhaniseerimise eeldusi ja sihtjoon. Juhendajateks professorid Deneker (põllumajandusmasinad ja -riistad) ja Ries (talutööde ratsionaliseerimine)<ref>Päewaleht, nr. 179, 6 juuli 1939.</ref>. Viibis teadustööl stipendiaadina mitmes välisriigis<ref>Agronoomia, 1939 nr. 9</ref>. Väitekirja kaitsmisjärgselt oli ta Põllumajandusliku Uurimise ja Katsemajanduse Komitee teaduslik sekretär<ref>Agronoomia, 1940, nr. 3</ref>.
Kuni 1944 lahkumiseni oli dr. Järvesoo Põllumajandusliidu peanõunikuna Põllumajanduse Mehhaniseerimise Keskühistu nõukogu liige<ref>Sakala, nr. 97, 28 juuni 1944</ref>.
Pärast sõda täiendab end Massachusettsi riigiülikoolis Amherstis USA-s (1950–53), Põhja-Carolina põllumajandusülikoolis (1960-611960–61) ning [[Harvardi ülikoolisülikool]]is Bostonis (1968-691968–69). Järvesoo oli 1966. a. sügissemestril Soomes Fulbright professorina, õpetades seal Helsingi kaubanduskoolis ning Svenska Handelsskolas majandust. 1971/72 õppeaastal oli vahetusprofessorina Freiburg/Breissau ülikoolis Lääne-Saksamaal<ref>Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö. Üliõpilasselts Liivika kirjastus Toronto, 2001. 236 lk.</ref>.
Tema abikaasa oli eesti kunstipedagoog, maalikunstnik ja kodukaunistaja, avalikkusele Eesti suurima eraannetajana tuntud [[Aino Järvesoo]]. Nende toetusel osteti Tartusse Baeri tänavale maja [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsile Liivika]], mille liige oli Elmar Järvesoo 1937. aastast kuni surmani.
Kuulus haridusministrina [[Tõnis Kindi valitsus|Tõnis Kindi eksiilvalitsuseksiilvalitsusse]]<nowiki/>se.
[[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajanduse SeltsSeltsi]]<nowiki/>i liige 1930. a.-st ja auliige 1990. aastast. Ta oli seltsi teadusajakirja [[Agronoomia (ajakiri)|Agronoomia]] toimetuse sekretär oktoobrist 1932 kuni veebruarini 1935<ref>Karelson, M. 1990. Agronoomia 1920...1940. Agraarteadus I. 1, lk 9-18.</ref>.
== Viited ==
{{Viited}}
== Kirjandus ==
| 