Alexander von Humboldt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel|räägib loodusteadlasest; laeva kohta vaata artiklit [[Alexander von Humboldt (1990)]].}}
{{Teadlane
| teadlase nimi =Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt
36. rida ⟶ 35. rida:
'''Alexander von Humboldt,''' pärisnimi '''Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt''' ([[14. september]] [[1769]] [[Berliin]], [[Preisi kuningriik]] – [[6. mai]] [[1859]] Berliin, [[Preisi kuningriik]]) oli saksa loodusteadlane, [[füüsiline geograafia|füüsilise geograafia]] rajaja, [[polühistor]].
== Teadustegevus ==
Ta tegi uurimisreise [[Kesk-Aasia]]sse, [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]sse, uurides eriti [[Orinoco]] ja [[Amazonas]]e jõgikonda.Ta tegi teaduslikke [[välitööd|välitöid]] [[füüsika]]s, [[keemia]]s, [[geoloogia]]s, [[mineraloogia]]s, [[vulkanoloogia]]s, [[botaanika]]s, [[zooloogia]]s, [[klimatoloogia]]s, [[okeanograafia]]s ja [[astronoomia]]s. Humboldti teostel oli suur mõju loodusteaduste, eriti geograafia arengule, ta on vulkanoloogia, zoo- ja taimegeograafia, klimatoloogia, hüdrograafia ning nüüdisaegse maastikuteaduse rajajaid.
44. rida:
Tema peateos on "Kosmos" ([[1845]]–[[1862]]), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised (5 köidet, 1845–1862).
Elas aastani 1827 peamiselt Pariisis. Reisis 1829 Baltimaade, Moskva ja Uurali kaudu [[Altai]]sse. Nii teel sinna kui ka tagasi peatus ta [[Tartu]]s.
Humboldt võttis kasutusele [[isoterm]]i mõiste (1817), tegi kindlaks taimkatte kliimast tuleneva vööndilisuse ning pani aluse tänapäevasele ökoloogiale.
| |||