Laguun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) parandatud topeltsõna (booster) |
||
8. rida:
Laguunid on moodustunud väikese kaldega [[rannik]]utel, kus barjäärsaared (kitsamas tähenduses ka liivarannad) või rifid avamere äärde tekkisid ja kus ka meretase kaldaäärse maa suhtes tõuseb (kas sisemise merepinna tõusu või maa-ala vajumise tõttu). Laguunid ei teki mööda järsku ega kivist [[rannik]]ut või kui loodete ulatus on üle 4 meetri. Ranniku väikese kalde tõttu on rannikuäärsed lagendikud madalad. Merepinna suhteline langus võib jätta laguuni enamasti kuivaks, samas meretaseme tõus võib barjäärsaared hävitada ning jätta [[riff|rif]]id laguuni kaitsmiseks liiga sügavale vee alla. Need on noored, dünaamilised ning geoloogilises mõttes lühiajalised. Laguunid on vägagi levinud, neid leidub pea 15 protsendil maailma rannajoontest. <ref name=":2">Timothy Kusky. "Lagoon". ''Encyclopedia of Earth Sciences''. New York: Facts on File 2005. Lk 245.</ref><ref name=":3">James W. Nybakken. "Lagoon". ''Interdisciplinary Encyclopedia of Marine Sciences''. 2 G-O. Danbury, Connecticut: Grolier Academic Reference 2003. Lk 189–90.</ref>
Enamik laguunidest on tekkinud umbes 18 000 aastat tagasi alanud ja umbes 3000 aastat tagasi lõppenud [[Kvaternaar]]i hilise mereületuse tagajärjel, jättes keskmise meretaseme praeguse lähedale. Rannikuäärsete tõkete ehitamine oli tingitud jõesetete (mida veeti suures koguses lumesulamise perioodil) vastasmõjust mereprotsessidega (tuuled, hoovused ja lained). <ref name=":4"> Carrada A. Basset, G.C ''Transitional Waters Bulletin'' 2007. </ref><ref name=":5">D. McLusky and M. Elliott. ''Transitional waters: A new approach, semantics or just muddying the waters?'' Estuarine Coastal and Shelf Science 2007. </ref><ref name=":6">M. Elliott and A.K Whitfield. ''Challenging paradigms in estuarine ecology and management''.
== Liigitamine ==
| |||