Teokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{Valitsusvormid}}
'''Teokraatia''' on valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas [[jumal]]aks või Jumalajumala asemikuks maa peal.
 
Sõna "teokraatia" pärineb [[kreeka keel]]est: θεοκρατία (''theokratia'') tuleb sõnadest θεός (''theos'' "'jumal"') ja κρατεῖν (''kratein'' "'valitsema"').
 
Teokraatia puhul on [[valitsus]]el (riigil) on religioosne [[legitiimsus]], sest [[riik]] on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse.
10. rida:
== Islam ja teokraatia ==
 
Muhameedlase religioonikäsitlusse kuulub palju sellist, mida kristlane peab ilmaliku elu probleemiks. [[Islam]] ei tunnista ilmaliku ja vaimuliku lahutamist. [[Muhamed]]i rajatud ühiskond oli juba teatud määral teokraatia. Muhamedil polnud vaja vaeva näha valitsejate soosingu võitmiseks, nii nagu kristlased seda esimeste sajandite jooksul Rooma riigis tegema pidid. Muhamed võitis vastupanu osutavad [[hõim]]ud küllalt kiiresti, pealegi oli riiklik korraldus tollal [[Araabia poolsaar]]el nõrgalt arenenud. Muhamedi järel kujunes [[kalifaat]] teokraatiaks. [[Kaliif]] valvas usujuhtide, [[imaam]]ide abiga [[Koraan]]i käskude täitmist ning ilmalikku võimu teostas [[sultan]]. Paljudes islamimaades taotleb ilmaliku võimu kandja ka kõrgeimat vaimulikku autoriteeti.
 
Tänapäeva ühiskonnas toetavad [[sunniidid]] valitsevat ühiskondlikku süsteemi, [[šiiidid]] on aga tunduvalt radikaalsemad nii sise- kui ka [[välispoliitika]]s.
 
=== Egiptus ===
 
[[Egiptus]]es sai [[1956]] presidendiks [[Gamal Abdel Nasser]], kes moodustas [[1958]] Araabia Ühinenud Vabariigi, mis alguses oli liitriik [[Süüria]]ga. Põhiseadus annab islamile riigiusundi staatuse. Nasser ei lõhkunud islami nõutud poliitika ja religiooni ühtsust. Ta üritas araabiasotsialismi abil läbi viia uuendusi, mis tuginevad Koraanile. Araabiasotsialismi aluseks on Koraani kuulutus vendlusest. Almuste jagamise nõuet käsitatakse [[sotsiaalpoliitika]]na ning [[püha sõda]] on võitlus ebaõigluse ja ülekohtu vastu. Ka president [[Anwar Sadat]] tõlgendas islamit kui [[õiglus]]e ja [[Võrdõiguslikkus|võrdõiguslikkuse]] [[religioon]]i. Egiptuseski on islami positsioon viimastel aastatel tugevnenud. Nähtava kuju on see saanud fanaatilise ja Sadati-vastase [[Moslemite Vennaskond|Moslemite Vennaskonna]] tegevuse elavnemises. Vennaskonnal on mõjuvõimu ka [[Sudaan]]is ja Süürias.
staatuse. Nasser ei lõhkunud islami nõutud poliitika ja religiooni ühtsust. Ta üritas araabiasotsialismi abil läbi viia uuendusi, mis tuginevad Koraanile. Araabiasotsialismi aluseks on Koraani kuulutus vendlusest. Almuste jagamise nõuet käsitatakse [[sotsiaalpoliitika]]na ning [[püha sõda]] on võitlus ebaõigluse ja ülekohtu vastu. Ka president [[Anwar Sadat]] tõlgendas islamit kui [[õiglus]]e ja [[võrdõigluslikkus]]e [[religioon]]i. Egiptuseski on islami positsioon viimastel aastatel tugevnenud. Nähtava kuju on see saanud fanaatilise ja Sadati-vastase [[Moslemite Vennaskond|Moslemite Vennaskonna]] tegevuse elavnemises. Vennaskonnal on mõjuvõimu ka [[Sudaan]]is ja Süürias.
 
=== Iraan ===