Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
11. rida:
Teine ristisõdijate vägi suundus [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja [[Bremeni piiskop|Bremeni piiskopi]] Adelbergo juhtimisel [[Drahičyn|Drohiczyn]]<nowiki/>i kindlust piirama. Drohiczyni saabus lisaks 100 000 taanlast. Sakslased jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti kokkulepe, vendid võtsid vastu ristiusu ja vabastati kõik orjad. Ühtegi ala juurde ei õnnestunud vallutada. Sakslased ja taanlased pöörasid omavahel tülli. [[Odobriidid|Odobriitide]] kuningas Nyklot nõustus olema sakslaste [[vasall]] ning sakslaste ja vendide suhted paranesid. Sõja tulemusel tunnistas Nyklot Heinrichi ülemvõimu ja oli nõus ristimisega. Nyklot tapeti [[1160]]. aastal Heinrich Lõvi ja Taani kuninga Valdemar I ühise sõjakäigu tulemusel ning [[obodriidid|obodriitide]] maad jaotati. Heinrich Lõvi hilisema languse järel sai Nykloti pojapojast esimene [[Mecklenburg]]i [[Mecklenburgi valitsejate loend|vürst]].
 
[[Hohenstaufenid|Hohenstaufenist]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]] püüdis Welfidega leppida ja andis aastal 1156 Heinrich Lõvile tagasi [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] ilma ''[[Idamark|Marcha OrientalOrientaliseta]]is''<nowiki/>'eta. Välja jäetud ''Marcha Orientalis'' oli hilisema [[Austria]] (''Ostarrichi'') tuumikuks. Heinrich Lõvi asutas arvukalt linnu, sealhulgas aastal 1158 [[München]]i. Oma tugeva seisundi tõttu kahe hertsogkonna, Saksimaa ja Baieri valitsejana läks ta konflikti Friedrich I Barbarossaga.
 
[[1166]]. aastal moodustasid teised [[Saksamaa]] aadlikud tema vastu liiga, kuid ei suutnud teda alistada.