Meälased: erinevus redaktsioonide vahel

[[Soome keel|Soome keelega]] sarnanevat meä keelt rääkivate meälaste rahvuse alused peituvad [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|1809. aasta sõjas]], mille lõpptulemusena läks [[Soome]] [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisu. Vene-Rootsi vahel paika pandud Soome piir Tornio jõe ääres ei olnud etnograafiliselt täiesti täpne ning tegelik etniline ja keeleline piir asus riigipiirist kuni 40 ki­lomeetrit läänes, Rootsi poolel. Seetõttu jäi Põhja-Rootsisse märgatav arv tollal veel soomlasteks peetud [[Põhjasoome murre|põhjasoome murret]] kõnelev rahvusvähemus.<ref name=":0" />

 

 

Meälasi on omaette rahvaks pidama hakatud alles suhteliselt hiljuti.<ref>{{Netiviide|autor=Indrek Jääts|url=|pealkiri=Põhja ja itta? Kui võimalik, siis ka edaspidi!|väljaanne=Soome-ugri sõlmed|aeg=01.10.2017}}</ref> Esimene meä keeles kirjutatud [[romaan]] ilmus 1985. aastal, [[grammatika]] saadi kirja 1996. aastal ning [[Evangeelium|evangeeliumid]] saadi sellesse keelde tõlgitud aastal 2000. 1. aprillil 2002 tunnistati meä keel Rootsi [[Vähemuskeel|vähemuskeeleks]] ja alates 2009. aastast lubas Rootsi kasutada meä keelt ka ametlikus asjaajamises.<ref name=":1" /> On loodud meäkeelne raadio,<ref name=":1" /> teater ning ooper. Meä keele populaarsus on aga languses - noored lähevad aina sagedamini rootsi keelele üle, mitte kõik meälased ei räägi oma keelt, kohalikud peavad end rohkem rootslasteks kui meälasteks ning keele kõnelejate arv on languses.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Juha Tainio|url=|pealkiri=Vaid keel saab kultuuri päästa!|väljaanne=Sirp|aeg=18.10.2013}}</ref> Meä keelt on võimalik õppida ainult mõnes koo­lis ja ainult üks tund nädalas, mistõttu keele säilimine tulevikus on kahtluse all.<ref>{{Netiviide|autor=Aili Künstler|url=|pealkiri=Kas meä- ja kveeni keelel on lootust?|väljaanne=Sirp|aeg=18.10.2013}}</ref>

 

== Eesti ja meälased ==

 

==Viited==