Constans II: erinevus redaktsioonide vahel

Constans II troonileasumise ajal oli riigi välispoliitiline olukord üsna vilets. Maha oli jäetud [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptus]] ning Itaaliat raputasid lakkamatud mässud. [[644]]. aasta novembris tapeti araabia [[kaliif]] [[‘Umar ibn al-Khaţţāb|Omar]] ja bütsantslased kasutasid võimalust ning ründasid [[Aleksandria|Aleksandriat]]. Kolmsada keisri laeva saabusid ootamatult linna alla ning neil õnnestus purustada suhteliselt väikesearvuline araablaste garnison. Bütsantslased asusid linna rüüstama nii, nagu polekski tegu olnud äsja kaotatud provintsi tagasivallutamisega. Kaks aastat hiljem, [[646]]. aastal kogusid araablased ennast ning bütsantslased löödi taas Egiptusest välja. Sellega luhtus lõplikult katse Egiptus tagasi võita. Egiptuse kaotamine tähendas sisuliselt seda, et Bütsants lakkas olemast tinglikult "Rooma maailmariik" ja muutus pigem "lokaalseks Kreeka riigiks". Vähemalt Aasia rindel oli keisririik nüüd valdavalt kaitsepositsioonil ning muutus kristliku maailma kaitsepostiks peale tungiva islami ees. Araablaste rünnakud muutusid eriti ohtlikuks peale seda, kui nad õppisid Bütsantsi eeskujuk laevu ehitama. Üks merelahing oleks keisrile isegi peaaegu surmaga lõppenud. Tal õnnestus läbi häda pääseda uppuvalt laevalt. Constans vahetas oma rõivad ühe lähikondlase kuivade vastu. See käik sai keisrirõivaid kandnud mehele saatuslikuks: araalased pidasid teda valitsejaks ning ta tapeti järgneva rünnaku käigus. [[7. sajand|7. sajandi]] keskpaigas puhkesid [[Kalifaat|Kalifaadis]] võimuvõitlusest tingitud konfliktid, mis andisd Bütsantsile ja keisrile hingetõmbeaega ja võimaluse keskenduda teisel rindel slaavlaste vastu. Neile õnnestus anda [[658]]. aastal purustav hoop.<ref name=":0" />