Konstantinos III: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
 
| vanemad = [[Herkleios I]] ja Eudokia
| lapsed = [[Constans II|Constans]], Theodosios
| pildi nimi = Solidus Heraclius Constantine Obverse.jpg
| pildi seletus = Konstantinos III isa Herakleios I-ga
}}
'''Konstantinos III''' (Flavius Heraclius novus Constantinus; kreeka keeles: Ἡράκλειος Κωνσταντῖνος [[3. mai]] [[612]] - [[25. mai]] [[641]]) oli kõige lühemat aega (3 kuud) valitsenud [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]] [[11. veebruar|11. veebruarist]] [[641]] kuni surmani.
 
Konstantinos oli oma isa [[Herakleios I]] kaasvalitseja ning sai keiser peale viimase surma. Tema ema oli surnud vahetult peale sünnitust. Konstantinos kuulutati ainuvalitsejaks, kuigi isa oli soovinud, et ta oleks võrdne valitseja oma poolvennaga. Herakleiosel oli teisest abielust Martinaga poeg [[Herakleios II|Herakleios]]. Seejuures oleksid mõlemad pojad pidanud austama Martinat emana ja keisrinnana. Keiser Herkleios viibis tihti pealinnast eemal ning seetõttu sai Konstantinos juba varakult valitseja rolliga tuttavaks. Kui isa läks [[622]]. aastal sõtta pärslaste vastu, jäi 10-aastane Konstantinos teda asendama. Mõned aastad hiljem, [[625]].-[[626]]. aasta talvel elas ta üle äreva olukorra, kui pealinn sattus pärslaste ja avaaride piiramisrõngasse. Kuigi avaaridel oli Bütsantsiga sõlmitud rahuleping, ei suutnud nad oma ründepartnerite keelitusele vallutada Euroopa rikkaim linn vastu pidada. Peamiselt Bütsantsi tugeva laevastiku tõttu suutsid bütsantslased rünnaku tagasi tõrjuda.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=125-126}}</ref>
 
Konstantinos oli oma isa [[Herakleios I]] kaasvalitseja ning sai keiser peale viimase surma. Tema ema oli surnud vahetult peale sünnitust. Konstantinos kuulutati ainuvalitsejaks, kuigi isa oli soovinud, et ta oleks võrdne valitseja oma poolvennaga. Herakleiosel oli teisest abielust Martinaga poeg [[Herakleios II|Herakleios]]. Seejuures oleksid mõlemad pojad pidanud austama Martinat emana ja keisrinnana. Keiser Herkleios viibis tihti pealinnast eemal ning seetõttu sai Konstantinos juba varakult valitseja rolliga tuttavaks. Kui isa läks [[622]]. aastal sõtta pärslaste vastu, jäi 10-aastane Konstantinos teda asendama. Mõned aastad hiljem, [[625]].-[[626]]. aasta talvel elas ta üle äreva olukorra, kui pealinn sattus pärslaste ja avaaride piiramisrõngasse. Kuigi avaaridel oli Bütsantsiga sõlmitud rahuleping, ei suutnud nad oma ründepartnerite keelitusele vallutada Euroopa rikkaim linn vastu pidada. Peamiselt Bütsantsi tugeva laevastiku tõttu suutsid bütsantslased rünnaku tagasi tõrjuda.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=125-126}}</ref>
[[Fail:Solidus_Heraclius_Constantine_Obverse.jpg|pisi|Konstantinos III oma isa Herkleios I-ga]]
Keiser Konstantinos III ainuvalitsejaperioodist on suhteliselt vähe teada. Esiteks valitses ta väga lühikest aega ning teiseks ei paistnud ta inimesena ka millegagi silma. Oma sajapäevase valitsemisaja pühendas ta intriigidele ja dünastilisele võitlusele, mis varjutas tema jaoks kõik muud probleemid, nende seas ka araablastest tuleneva ohu.<ref name=":0" />
 
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Herakleios I]]
* [[Herakleios II]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Herakleios I]]|järgnev=[[Herakleios II]]|aeg=veebruar 641–mai[[641]] — mai [[641]]|nimi=[[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]]}}
{{lõpp}}
 
== Viited ==
[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]
<references />
[[Kategooria:Bütsants]]
[[Kategooria:7. sajand]]
487

muudatust