Jõhvnööbik: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Jõhvnööbik | pilt = 2011-05-30 Marasmius androsaceus (L.) Fr 148707 crop.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = seened | riik = Seened ''Fungi'' | hõimkond = Kandseened ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = Šampinjonilaadsed ''Agaricales'' | sugukond = Nööbikulised ''Marasmiace...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 29. jaanuar 2022, kell 12:46
Jõhvnööbik (Gymnopus androsaceus) on nööbikuliste sugukonda metskõrgese perekonda kuuluv seeneliik.
Jõhvnööbik | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Seened Fungi |
Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
Klass |
Agaricomycetes |
Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
Sugukond |
Nööbikulised Marasmiaceae |
Perekond |
Metskõrges Gymnopus |
Liik |
Jõhvnööbik |
Binaarne nimetus | |
Gymnopus androsaceus (L. : Fr.) J.L. Mata & R.H. Petersen (nom. inval.) | |
Sünonüümid | |
|
Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1753. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné nime all Agaricus androsaceus. 1838. aastal paigutas Elias Magnus Fries selle nööbiku perekonda (Marasmius). 2004. aastal paigutati ta metskõrgese perekonda.
Jõhvnööbik on levinud laialt Holarktises, esinedes muuhulgas Põhja-Ameerikas (USA-s), Põhja-Aafrikas (Marokos) ning Põhja-Aasias (Hiinas, Koreas, Jaapanis). Lisaks on teda leitud Lõuna-Ameerikast Argentinast ja Austraaliast. Ta on sage peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb teda samuti väga sageli, paiguti massiliselt.[1]
Ta kasvab okas- ja segametsades, esinedes okstel, puidu- ja kooretükkidel, käbidel ja okastel.[1] Viljakehad esinevad aprillist novembrini.
Jõhvnööbiku viljakeha on õhuke ja pisike. Kübar muudab sõltuvalt niiskustingimustest värvust: märjalt on ta tume ja klaasjalt läbipaistev, kuivalt hele ja läbipaistmatu.[1] Kübar on kujult soonelis-vaoline, sageli keskelt süvendunud. Kübar on 3–10 mm lai. Eoslehekesed on värvuselt kollakaspruunid, asetsevad hõredalt ja on jalale kinnitunud. Õhuke jalg on 3–6 cm pikk ja 0,5–1 mm lai. Seeneliha on õhuke, värvuselt punakaspruun ja ilma erilise lõhnata. Eosed on kujult lantsetjad, mõõtmetega 5–8 × 3–4,5 mikromeetrit.[1] Eospulber on valge.
Jõhvnööbikuga sarnaneb okka-roisknööbik (Gymnopus perforans), kuid okka-roisknööbik eritab katki hõõrumisel tugevat roisklõhna.
Jõhvnööbik on mittesöödav.[1]