Suusad: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 4007 baiti ,  3 kuu eest
Täiendatud
P (Tühistati kasutaja 2001:1B28:2105:BD00:D4AA:E186:5875:EC3A (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.)
Märgis: Tühistamine
(Täiendatud)
 
[[Fail:OlausMagnusSki.png|pisi|Olaus Magnuse koostatud kaart suusatajatega (16. sajand)|236x236px]]
'''Suusad''' on paarina kasutatavad ja jalatsite külge kinnitatavad [[lumi|lumel]] liikumise ehk [[suusatamine|suusatamise]] vahendid.
 
Varasemal ajal tehti suusad puust ühes tükis, kask oli parimaks materjaliks. [[20. sajand]]il valmistati mitmest kihist liimitud puusuuski. [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses alustati plastsuuskade tootmist. Tippvõistlustel toimus plastsuuskade läbimurre 1974. aasta [[Falun]]i [[Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|suusatamise maailmameistrivõistlustel]], sest need olid kergemad, vastupidavamad ja parema kiirusega.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51072823/kodumaise-suusaloo-hiilgus-ja-viletsus Eestis hakati plastsuuski tootma]. Eesti Päevaleht, 25. jaanuar 2007.</ref>
Suusad on tavaliselt valmistatud puust või plastikust.
[[Fail:Person med ski og skytevåpen - no-nb digifoto 20160310 00039 NB NS NM 10013.jpg|pisi|238x238px|Suuskadel jahimees Norras 20. sajandi alguses]]
== Ajaloost ==
Põhjapoolsed rahvad on ammustest aegadest saati kasutanud suuski liikumisvahendina. Esimesed suusad olid primitiivsed [[räätsad]], millega sai astuda, kuid mitte libiseda. Norra koobastest on avastatud mitu tuhat aastat tagasi tehtud kaljunikerdusi suusatajatest.
[[Fail:Eyemo bell & howell ski.png|pisi|236x236px|Filmikaamera suusal 1925. aastal]]
Üksikasjalikud kirjeldused suuskadest ja nende kasutamisest [[keskaeg]]ses igapäevaelus, jahil ja sõjategevuses on toodud Rootsist pärit kartograafi [[Olaus Magnus]]e (Olof Månsson) raamatus "Põhjarahvaste ajalugu". Tema 1555. aastal [[Rooma]]s ilmunud teoses pole antud mitte ainult kirjeldusi, vaid ka suusatajaid kujutavaid joonistusi.
 
Parema suuskadel liikumise tagasid skandinaavlased varasemal ajal erineva pikkusega suuskade abil: parempoolset lühikest kasutati äratõukamiseks ja vasakpoolset pikemat libisemiseks. Omapärane oli ka vaid ühe kepi kasutamine, mis oli tingitud asjaolust, et suuskadel liiguti peamiselt jahti pidades ja sõjaväeteenistuses. Esimesed suusakepid olid puust või bambusest, peaaegu mehepikkused.<ref>[https://yogagorod.ru/et/izobretenie-lyzh-istoriya-poyavleniya-lyzh-dlya-konkovogo-stilya-peredvizheniya/ Suuskade kasutamise ajalugu]</ref>
 
Vanimad suusad asuvad [[Oslo]]s [[Holmenkollen]]is paiknevas suusamuuseumis: nende pikkus on 110 cm, laius 20 cm.<ref>[https://et.iatalvoyage.com/2371-4000-years-of-skiing-the-most-unusual-museum-in-oslo.html Suusamuuseum Oslos]</ref>
 
== Suusad Eestis ==
Suuski kasutasid peamiselt jahimehed ja [[metsavaht|metsavahid]] talvel sügava lumega metsas liikudes. Varasemad rahvapärasemad suusad valmistati peamiselt haavatüvest lõhestatud laudadest. Valiti looduslikult kõver puu, millel sai suusaninad välja raiuda, ilma et neid oleks pidanud painutama.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 200</ref>
 
Suusad olid lühikesed (1,5–2 meetrit) ja laiad (13–20 cm), tallasooneta, madala jalaasemega, mis oli liistudega ääristatud. Jalg kinnitati suusa külge üle jalatsinina käiva nööriga. Suusakeppe üldiselt ei kasutatud, neid asendati [[ohjad]]ena käes hoitava nööriga. Nööri otsad kinnitati suusaninades olevatesse aukudesse. Kõval teel veeti suuski nööripidi enda järel. Nüüdisaegsed suusad said Eestis tuntuks 20. sajandi algul.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 282</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Räätsad]]
*[[Suusatamine]]
*[[Uisud]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* [[Alo Tilk]], Eesti suusad. ERM aastaraamat 5. Tartu, 1929.
 
== Välislingid ==
* [https://www.muis.ee/museaalview/603403 Suusad aastast 1902]. [[ Eesti Rahva Muuseum]]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51072822/suusarevolutsioon-30-aasta-eest-tuttav-puit-ja-kahtlane-plast Suusarevolutsioon 30 aasta eest...]. [[Eesti Päevaleht]], 25. jaanuar 2007.
* [https://yogagorod.ru/et/izobretenie-lyzh-istoriya-poyavleniya-lyzh-dlya-konkovogo-stilya-peredvizheniya/ Suuskade leiutamine. Suuskade ilmumise ajalugu.] 06. mai 2020.
 
[[Kategooria:Suusatamine]]
[[Kategooria:Sporditarbed]]
[[Kategooria:Etnograafia]]