Adolf Pilar von Pilchau: erinevus redaktsioonide vahel

=== [[Liivimaa rüütelkond]] ===

[[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] liige Adolf Pilar von Pilchau valiti [[1882]] rüütelkonna kassadeputaadiks, kelle ülesandeks oli andamite vastuvõtmine ja [[Aadlikonvent|aadlikonvendi]] istungitel osalemine. [[1884]] valis rüütelkonna konservatiivne tiib Pilar von Pilchau kreisisaadikuks. [[1899]] sai temast [[Liivimaa maanõunik]], Pärnu-Viljandi [[Kiriku ülemeestseisja|kiriku ülemeestseisja]] ja [[Viljandi aadlipreilide stiftivarjupaik|Viljandi aadlipreilide]] [[stift]]i [[kuraator]]. [[1902]] sai temast ühtlasi [[Liivimaa ökonoomiline sotsieteet|Liivimaa ökonoomilise sotsieteedi]] president.

[[1906]] sai Pilar von Pilchaust [[Liivimaa maanõunik|Liivimaa resideeriv maanõunik]] ning ta kolis [[Riia|Riiga]]. Ühtlasi sai temast rüütelkonna projektide [[referent]] provintsiaalnõukogus, kus ta pidi seisma rüütelkonna reformikavade eest.

[[1908]]–[[1918]] oli ta Liivimaa rüütelkonna [[Liivimaa maamarssal|maamarssal]]. Sellel ametikohal üritas ta läbi viia majandus- ja haldusreforme, kuid kohtas nii tugevat vastuseisu, et ähvardas isegi tagasi astuda. [[1909]] autasustati teda [[Vladimiri orden]]i IV klassiga. [[1912]] valiti ta [[Läänemere kubermangud]]e esindajana [[Venemaa Riiginõukogu]] liikmeks, mis tähendas vajadust jagada edaspidi elu Riia ja Peterburi vahel. 1915. aastal rüüstasid Vene sõjaväelased [[Pavel Rodzjanko]] juhtimisel tema maja Pärnus, purustasid portselanikogu ja hävitasid mööbli. Telegramm suurest võidust sakslaste üle loeti tormiliste kiiduavalduste saatel duumas ette. Hiljem näitas Rodzjanko teemantidega ehitud mõõka, mille keiser talle Pärnu võidu eest olevat saatnud<ref>Marie Kleinmichel. Pilte ühest kadunud maailmast. Tallinn 1992, lk. 112</ref>. Kui [[1916]] viidi [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] sõjaolukorra tõttu üle [[Tartu]]sse, siis kolis Riiast Tartusse ka Pilar von Pilchau.

Aprillis [[1917]] täitis ta viimast korda ametikohustusi Peterburis. Pärast Riia langemist sakslaste kätte [[3. september|3. septembril]] 1917 osales ta läbirääkimistel [[Saksa okupatsioonivõimudegaokupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimudega rüütelkonna võimu taastamiseks, mis ebaõnnestusid. Juulis [[1918]] astus ta maamarssali[[maamarssal]]i ametist tagasi.