Redaktsioon: 20. jaanuar 2022, kell 13:08 redigeeri Võrok (arutelu \| kaastöö) 443 muudatust Resümee puudub Märgis: tekstilink teise vikisse ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2022, kell 20:24 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Märgis: tekstilink teise vikisse Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Abckiraoppus.jpg\|thumb\|Üks esimesi võru kirjakeeles õpiraamatuid on [[:fiu-vro:ABC kiräoppus ja lugõmik\|~~Võrukeelne~~võrukeelne aabits (1998)]].]] [[Pilt:Voro-eestisonaraamat.jpg\|thumb\|[[Võru-eesti sõnaraamat]] (2002) on esimene väljaanne, kus võru ~~kiräkeele~~kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud.]] [[File:Tiidüsartikli kokkovõtõq võro kiräkeelen.png\|thumb\|500px\|Näide tänapäeva võru kirjakeele kasutamisest teadustekstides. Teadusartikli kokkuvõte võru kirjakeeles. Ilmunud [[Võru Instituut\|Võru Instituudi]] toimetiste sarja 36. numbris (2021).]] 18. rida: Sulgudes on antud tuntumad võõrtähed. Võõrtähti kasutatakse ainult võõrkeelsete sõnade ja võõrkeelsete või vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse kuigivõrd ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades. Tähed q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib [[kõrisulghäälik]]ut (''maq, kaeq, kalaq'') ja y kõrget, ''i''-~~poolseõt~~poolset ''õ''-häälikut (''sys, nyna, myyk''). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse ~~peenendüsmärgiga~~peenendusmärgiga tähed: B´b´ D´d´ F´f´ G´g´ H´h´ K´k´ L´l´ M´m´ N´n´ P´p´ R´r´ S´s´ T´t´ V´v´. Kui kõrvuti on mitu peenendatud kaashäälikut märkivat tähte, siis pannakse peenendusmärk ainult neist viimasele, nt ''pall´o, arst´ma, pand´''. Peenendust ei märgita ''i'' ja ''j'' ees, nt ''palli, karja''. Kõrgenenud keskkõrged ülipikki täishäälikuid kirjutatakse võru kiräviisis ii, uu, üü ja yy, see tähendab samade tähtedega kui kõrgeid täishäälikuid, nt ''kiil´, keele, kiilt'', ''kuul´, kooli, kuuli'', ''küük´, köögi, küüki'', ''myyk, mõõga, myyka.'' ''s'' kirjutatakse sõna lõpus ühe tähega, kui ta on lühike, nt ''viis´, kuus´, kaas´, raas'' või poolpikk, nt ''katus, parandas, suurõs, tetäs, makas, miis´ kaes,'' ja kahe tähega, kui ta on pikk, nt ''mass, päss, huss´, häüss, poiss´, kauss´''.

Võru kirjakeel: erinevus redaktsioonide vahel