Võru kirjakeel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Võrok (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgis: tekstilink teise vikisse
PResümee puudub
Märgis: tekstilink teise vikisse
1. rida:
[[Pilt:Abckiraoppus.jpg|thumb|Üks esimesi võru kirjakeeles õpiraamatuid on [[:fiu-vro:ABC kiräoppus ja lugõmik|Võrukeelnevõrukeelne aabits (1998)]].]]
[[Pilt:Voro-eestisonaraamat.jpg|thumb|[[Võru-eesti sõnaraamat]] (2002) on esimene väljaanne, kus võru kiräkeelekirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud.]]
[[File:Tiidüsartikli kokkovõtõq võro kiräkeelen.png|thumb|500px|Näide tänapäeva võru kirjakeele kasutamisest teadustekstides. Teadusartikli kokkuvõte võru kirjakeeles. Ilmunud [[Võru Instituut|Võru Instituudi]] toimetiste sarja 36. numbris (2021).]]
 
18. rida:
Sulgudes on antud tuntumad võõrtähed. Võõrtähti kasutatakse ainult võõrkeelsete sõnade ja võõrkeelsete või vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse kuigivõrd ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades.
 
*Tähed q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib [[kõrisulghäälik]]ut (''maq, kaeq, kalaq'') ja y kõrget, ''i''-poolseõtpoolset ''õ''-häälikut (''sys, nyna, myyk'').
*Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendüsmärgigapeenendusmärgiga tähed: B´b´ D´d´ F´f´ G´g´ H´h´ K´k´ L´l´ M´m´ N´n´ P´p´ R´r´ S´s´ T´t´ V´v´. Kui kõrvuti on mitu peenendatud kaashäälikut märkivat tähte, siis pannakse peenendusmärk ainult neist viimasele, nt ''pall´o, arst´ma, pand´''. Peenendust ei märgita ''i'' ja ''j'' ees, nt ''palli, karja''.
*Kõrgenenud keskkõrged ülipikki täishäälikuid kirjutatakse võru kiräviisis ii, uu, üü ja yy, see tähendab samade tähtedega kui kõrgeid täishäälikuid, nt ''kiil´, keele, kiilt'', ''kuul´, kooli, kuuli'', ''küük´, köögi, küüki'', ''myyk, mõõga, myyka.''
*''s'' kirjutatakse sõna lõpus ühe tähega, kui ta on lühike, nt ''viis´, kuus´, kaas´, raas'' või poolpikk, nt ''katus, parandas, suurõs, tetäs, makas, miis´ kaes,'' ja kahe tähega, kui ta on pikk, nt ''mass, päss, huss´, häüss, poiss´, kauss´''.