Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
keelevead |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
'''Heinrich Lõvi''' ([[saksa keel]]es ''Heinrich der Löwe''; [[1129]] – [[6. august]] [[1195]]) oli [[Welfi dünastia]]st pärit saksa ülik, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] (vastavalt '''Heinrich III''' ([[1154]]–[[1195]]) ja [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog '''Heinrich XII''' ([[1142]]–[[1195]]) nime all).
Heinrich Lõvi oli oma aja võimsaim Saksamaa vürst, kes soovis saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]].
[[1142]]. aastal andis [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast pärinevale Heinrich Lõvile (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast
===Vendi ristisõda===
{{vaata|Vendi ristisõda}} ''(1147–1184)'', ''[[Läänemere ristisõjad]]''
[[Pilt:B_Eugen_III.jpg|thumb|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]]
[[1147]]. aastal kuulutas Rooma paavsti [[Eugenius III]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] vastu. Paavst nimetas läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]]<nowiki/>i alustatud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid
Teine ristisõdijate vägi suundus [[Drohiczyn]]i kindlust piirama [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja [[Bremeni piiskop|Bremeni piiskopi]] Adelbergo juhtimisel. Drohiczynisse saabus lisaks 100 000 taanlast. Sakslased jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti
[[Hohenstaufenid|Hohenstaufenist]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]] püüdis Welfidega leppida ja andis aastal 1156
[[1166]]. aastal moodustasid teised [[Saksamaa]] aadlikud
[[Pilt:Guelf c12.jpg|pisi|Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal]]
[[1176]]. aastal keeldus Heinrich Lõvi abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. Selle ja Heinrich Lõvi soovi tõttu saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]] tekkis Heinrich Lõvil konflikt Saksa-Rooma
Aastatel 1180–1181 toimus
Friedrich
Ida-Saksimaa sai Anhalti krahv [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Lääne-Saksimaa suurim jagu anti [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonnana]] [[Kölni peapiiskop]]ile. Saksidest piiskopid, kes olid enne seda vallanud suveräänset võimu oma territooriumitel, kuigi Saksimaa hertsogi eestkoste all, saavutasid sõltuvuse ainult keiserlikust valitsusest; sama juhtus ka suure arvu ilmalike krahvkondade ja linnadega.
[[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] ja territooriumi andis Friedrich
Heinrich Lõvi sai tagasi
[[1192]]. aastal sai ta oma Braunschweigi valdused tagasi.
==Perekond==
Heinrich Lõvi oli esmalt abielus Clementiaga, kes oli [[Zähringeni hertsog]]i [[Konrad (Zähringeni hertsog)|Konradi]] ja Namuri Clemence'i tütar. Abielust sündisid
*Gertrude (1155–1197), abiellus esmalt [[Švaabimaa hertsog]]i [[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich IV]]-ga ning hiljem [[Taani]] kuninga [[Knud VI]]-ga
*Richenza (u 1157–1167)
*Heinrich (suri noorelt)
Hiljem abiellus Heinrich [[Matilda (Saksimaa hertsoginna)|Inglise Matilda]]ga, kes oli [[Inglise kuningriik|Inglise kuninga]] [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar. Abielust sündisid
*Matilda (1171–1210), abiellus Perche'i krahvi Godfreyga ja hiljem [[Enguerrand III de Coucy]]ga
*Richenza (1172–1204), oli kihlatud Taani kuninga [[Valdemar II]]-ga
44. rida:
*[[Wilhelm (Lüneburgi hertsog)|Wilhelm]] (1184–1213), Lüneburgi hertsog
Heinrichil oli ka suhe
*Mathilde, abiellus [[1166]]. aastal [[Heinrich Burwin I]]-ga, kes oli [[Mecklenburgi vürst]] [[1179]]–[[1227]]
|