Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
keelevead
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
'''Heinrich Lõvi''' ([[saksa keel]]es ''Heinrich der Löwe''; [[1129]] – [[6. august]] [[1195]]) oli [[Welfi dünastia]]st pärit saksa ülik, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] (vastavalt '''Heinrich III''' ([[1154]]–[[1195]]) ja [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsog '''Heinrich XII''' ([[1142]]–[[1195]]) nime all).
 
Heinrich Lõvi oli oma aja võimsaim Saksamaa vürst, kes soovis saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]].
 
[[1142]]. aastal andis [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast pärinevale Heinrich Lõvile (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-Euroopa]]s. Heinrich Lõvi laiendas Saksa võimu ja kristlust tänapäeva [[Mecklenburg]]i ja [[Pommeri]]sse. [[1143]]. aastal asutas Saksi hertsogi Heinrichi vasall [[Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)|Adolf II]] [[Trave]] ja [[Wakenitz]]i ühinemiskohale, asuvale saarele [[Lübeck]]i linna.
===Vendi ristisõda===
{{vaata|Vendi ristisõda}} ''(1147–1184)'', ''[[Läänemere ristisõjad]]''
[[Pilt:B_Eugen_III.jpg|thumb|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]]
[[1147]]. aastal kuulutas Rooma paavsti [[Eugenius III]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] vastu. Paavst nimetas läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]]<nowiki/>i alustatud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksiSaksi väed, mida juhtisid [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], ning [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel, vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.
 
Teine ristisõdijate vägi suundus [[Drohiczyn]]i kindlust piirama [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja [[Bremeni piiskop|Bremeni piiskopi]] Adelbergo juhtimisel. Drohiczynisse saabus lisaks 100 000 taanlast. Sakslased jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti kokkuleppekokkulepe, vendid võtsid vastu ristiusu, ja vabastati kõik orjad. Ühtegi ala juurde ei õnnestunud vallutada. Sakslased ja taanlased pöördusidpöörasid omavahel tülli. [[Odobriidid|Odobriitide]] kuningas Nyklot nõustus olema sakslaste [[vasall]] ning sakslaste ja vendide suhted paranesid. Sõja tulemusel tunnistas Niklot Heinrichi ülemvõimu ja oli nõus ristimisega. Niklot tapeti [[1160]]. aastaaastal Heinrich Lõvi ja Taani kuninga Valdemar I ühise sõjakäigu tulemusel Niklot tapeti janing [[obodriidid|obodriitide]] maad jaotati. Heinrich Lõvi hilisema languse järel sai Nikloti pojapojast esimene [[Mecklenburg]]i [[Mecklenburgi valitsejate loend|vürst]].
 
[[Hohenstaufenid|Hohenstaufenist]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]] püüdis Welfidega leppida ja andis aastal 1156 Welfide Heinrich Lõvile tagasi [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]], ilma ''[[Idamark|Marcha Oriental]]is''<nowiki/>'eta. LahutatudVälja jäetud ''Marcha Orientalis'' oli hilisema [[Austria]] (''Ostarrichi'') tuumikuks. Heinrich Lõvi asutas arvukalt linnu, sealhulgas astal 1158 [[München]]i aastal 1158. Oma tugeva seisundi kaudutõttu kahe hertsogkonna, Saksimaa ja Baieri valitsejana läks ta konflikti Friedrich I Barbarossaga.
 
[[1166]]. aastal moodustasid teised [[Saksamaa]] aadlikud tatema vastu liiga, kuid ei suutnud teda alistada.
[[Pilt:Guelf c12.jpg|pisi|Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal]]
[[1176]]. aastal keeldus Heinrich Lõvi abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. Selle ja Heinrich Lõvi soovi tõttu saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]] tekkis Heinrich Lõvil konflikt Saksa-Rooma riigi keiserkeisri [[Friedrich Barbarossa]]ga,. aastatelAastatel 1178–1180 toimus tema vastu protsess, milleskuna aga Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud, mistõttupandi ta pandi riigivande alla ja. [[1180]]. aastal kuulutas keiser Friedrich Barbarossa ta [[lindprii]]ks ning võttis temalt [[Baieri hertsogkond|Baieri]], [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig]]i ja [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] valitsemisõigusevalitsemise õiguse.
 
Aastatel 1180–1181 toimus kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri Friedrich BarbarossaIBarbarossa vahel kodusõda. Friedrich Barbarossa viis väed Saksimaale, vallutas [[Braunschweig]]i, mis oli Heinrich Lõvi [[Braunschweigi hertsogiriik|Braunschweigi hertsogiriigi]] pealinnakspealinn, ning piiras [[Lübeck]]it. Heinrich Lõvi alistus Friedrich I Barbarossale, kes tagastas talle Braunschweigi valdused.
 
Friedrich I Barbarossa jaotas Saksimaa mitmeks tosinaks otse keisrile alluvaks territooriumiks, andes territooriumi sellele oma liitlasele, kes oli selle varem Heinrich Lõvilt või tema allesjäänud toetajailt vallutanud. Aastal 1181 tükeldati vana Saksimaa hertsogkond [[Gelnhauseni riigipäev]]al paljudeks väikesteks osadeks.
 
Ida-Saksimaa sai Anhalti krahv [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Lääne-Saksimaa suurim jagu anti [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonnana]] [[Kölni peapiiskop]]ile. Saksidest piiskopid, kes olid enne seda vallanud suveräänset võimu oma territooriumitel, kuigi Saksimaa hertsogi eestkoste all, saavutasid sõltuvuse ainult keiserlikust valitsusest; sama juhtus ka suure arvu ilmalike krahvkondade ja linnadega.
 
[[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] ja territooriumi andis Friedrich I Barbarossa [[Wittelsbachi dünastia]]st pärit [[Otto I (Baieri)|Otto I]]-le. [[Steiermark (mark)|Steiermargi]] mark sai [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsogkonnaks]] Friedrich I valduses.
 
Heinrich Lõvi sai tagasi omaemalt päritud [[Welfi dünastia|Welfide]] emapoolselt päritud Braunschweigi [[pärusvaldus]]ed, kuid 1182. aastal lahkusid Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid [[eksiil]]i [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]]. [[1189]]. aastal, kui Friedrich oli ristisõtta läinud, naasis Heinrich Lõvi Inglismaalt. Ta sai aga taas lüüa ning pidi uuesti põgenema.
 
[[1192]]. aastal sai ta oma Braunschweigi valdused tagasi.
 
==Perekond==
Heinrich Lõvi oli esmalt abielus Clementiaga, kes oli [[Zähringeni hertsog]]i [[Konrad (Zähringeni hertsog)|Konradi]] ja Namuri Clemence'i tütar. Abielust sündisid:
*Gertrude (1155–1197), abiellus esmalt [[Švaabimaa hertsog]]i [[Friedrich IV (Švaabimaa)|Friedrich IV]]-ga ning hiljem [[Taani]] kuninga [[Knud VI]]-ga
*Richenza (u 1157–1167)
*Heinrich (suri noorelt)
 
Hiljem abiellus Heinrich [[Matilda (Saksimaa hertsoginna)|Inglise Matilda]]ga, kes oli [[Inglise kuningriik|Inglise kuninga]] [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar. Abielust sündisid:
*Matilda (1171–1210), abiellus Perche'i krahvi Godfreyga ja hiljem [[Enguerrand III de Coucy]]ga
*Richenza (1172–1204), oli kihlatud Taani kuninga [[Valdemar II]]-ga
44. rida:
*[[Wilhelm (Lüneburgi hertsog)|Wilhelm]] (1184–1213), Lüneburgi hertsog
 
Heinrichil oli ka suhe Idaga, kes oli Blieskasteli krahvi Gottfriedi tütartütre Idaga. Suhtest sündis:
*Mathilde, abiellus [[1166]]. aastal [[Heinrich Burwin I]]-ga, kes oli [[Mecklenburgi vürst]] [[1179]]–[[1227]]