Aristide Maillol: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
1889. aastal hakkas Maillol kujundama tapeete ja kangaid ning avas 1893. aastal kodulinnas Banyuls-sur-Meris töökoja. Tema lõngadele ja kangastele andis ainulaaduse isevärvitud vill. Inspiratsiooni sai ta [[Cluny]] keskaegse kunsti muuseumis nähtud keskaja kunstist.<ref name=":2" />
 
AjaAastate jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning, ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma ja taning hakkas proovima kätt proovima hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2" /> Ta esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|bareljeefid]] olid tehtud puust. Tuntuimad neist on puust bareljeef "Tantsijanna" (''Danseuse'', 1896; Orsay muuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/fr/oeuvres/danseuse-15402|pealkiri=Aristide Maillol: Danseuse|väljaanne=Orsay muuseum|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>, "Naine mandoliiniga" (''Femme à la mandoline''; Mailloli muuseum Pariisis) ja "Naine mõtisklevas poosis" (''Femme assise dans une pose méditative''; Mailloli muuseum Pariisis). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemineseda oli liigaajakulukas ajakulukasviimistleda, ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2" /> Sajandivahetuseks oli ta välja kujundanud oma stiili, tänu millele sai ta hiljem rahvusvaheliselt tuntuks.
Mailloli[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Pronkssulptuur "La Méditerranéenne" (1905; [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoov)]]Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma stiili, tänu millele sai hiljem rahvusvaheliselt tuntuks. Tema loomingu keskne teema oli naisekeha. Teda huvitas naise keha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0" /> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":2" /> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Pronkssulptuur "La Méditerranéenne" (1905; [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoov)]]
Mailloli loomingu keskne teema oli naisekeha. Teda huvitas naise keha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0" /> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":2" /> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid pärast abiellumist lisandusid ta loomingusse aktid. Ta kujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Paul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']], [[Pablo Picasso]] ja [[Vincent van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutuselekasutada võtta kallemaidkallimaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Mailloliletalle skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oliolid välja pandud temata kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
Kaks aastat varem, 1900. aastal alustasoli Maillol alustanud esimest suuremat skulptuuri, pronksist skulptuuripronksskulptuuri "Istuv naine" (ka ''La Pensée'', 1902; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]]). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon, "La Méditerranée" (1905; asub Perpignani raekoja sisehoovis). See kujutab poolistuvas-poollebavas asendis naist, mille loomiselmodellina kasutas ta modellina abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranée" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes tellisidsoovisid Maillolilttemalt tellida pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal tellis ka Prantsusmaa valitsus sellest ühe versiooni (kuulub Orsay muuseumile, asub Pariisis Carouseli aias). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranée" Perpignani linnale.<ref name=":1" />[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Pliiskulptuur "Jõgi" (''La Rivière'', 1938–1939; Orsay muuseum)]]Järgmisteks kaalukamateks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" (''Désir''; Orsay muuseum) ja "Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste''; Foggi kunstimuuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://wwwfrenchsculpture.cheminsdememoireorg/index.gouv.frphp/enDetail/aristide-maillolobjects/30480/lang/fr_FR|pealkiri=Aristide Maillol, Aristide|väljaanne=CheminsdememoireFrenchsculpture.gouvorg|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>. Viimase lõi ta jalgrattur Gaston Colini auks ning see kujutas endast saledat lihaselist meesvormi. Kriitikud ei hinnanud teost ja nimetasid seda ülepingutatuks.<ref name=":2" /> "Rattur" oli üks kolmest meest kujutavast skulptuurist "Atleedi" (''Athlète'') ja "Sureva sõdalase" (''Guerrier mourant'', 1932; asub Banyuls-sur-Meri hukkunute monumendil) kõrval.<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/fr/oeuvres/le-cycliste-15407|pealkiri=Le Cycliste|väljaanne=Orsay muuseum|vaadatud=620. detsembriljaanuaril 20172022}}</ref>
 
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal [[Marly-le-Roi|Marly-le-Rois]] ateljee, kus ta veetis enamiku ajast, kuid talved oli ta siiski kodulinnas. 1906. aastal tellititellis [[Puget-Théniers|Puget-Théniersi]] kommuun Maillolilt monument mälestamaks sotsialistist riigitegelast [[Louis Auguste Blanqui|Louis Auguste Blanquid]], kes oli põhimõtete tõttu pea poole elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> SeeNaisakt skulptuur"Ahelreaktsioon" oli(''L'Action agressiivseenchaînée'', hoiakuga1905–1908; aktoriginaal naisestasub ningPuget-Théniersis) kandisei nimeole "Ahelreaktsioon".Mailloli Teosstiilile polnudiseloomulik, Maillolilesest jakujutab taagressiivses stiililepoosis iseloomuliknaist. ReeglinaTavaliselt on temata teosed rafineeritud, tundlikudtundliku, süütudsüütu ja melanhoolsedmelanhoolse tooniga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" (''Désir''; Orsay muuseum) ja "Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste''; Foggi kunstimuuseum)<ref>{{Netiviide|url=https://frenchsculpture.org/index.php/Detail/objects/30480/lang/fr_FR|pealkiri=Maillol, Aristide|väljaanne=Frenchsculpture.org|vaadatud=19. jaanuaril 2022}}</ref>. Kuigi Maillol keskendus tavaliselt naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. Ta lõi selle jalgrattur Gaston Colini auks ning see kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikud ei hinnanud teost, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>
 
1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetesMärkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptoritskulptorina väga palju.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|Pronksskulptuur "Pomona tuunikas" (''Pomone à la tunique'', 1921; Hyacinthe-Rigaud' muuseum Perpignanis)|363x363px]]
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois ateljee, kus ta veetis enamiku ajast, kuid talved oli ta siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument mälestamaks Louis Blanquid, kes oli põhimõtete tõttu pea poole elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja ta stiilile iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Kuigi Maillol läkseelistas oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde40. Enimeluaastatest eelistas ta siiskipeale skulptorina töötada., 1912.naasis aastalta lõiaastate tajooksul versioonimitu puulõikeidkorda [[Vergilius]]ekahemõõtmeliste eeposeteoste jaoksjuurde. ning hiljemTa illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine]]'i luulekogu "Laulud temale" (1891) ning lõi [[Vergilius]]e eepost "Bukoolika" (ilmus 1912) illustreerivad puulõiked. 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Hollandis Rotterdamer Kunstringis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Kahe [[Sõdadevaheline periood|maailmasõja]] vahel lõi ta tasuta neli monumenti, millega mälestas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hukkunuid. Tema loodud lahendusega monumendid asuvad [[Elne]]'is (1918–1925), [[Port-Vendres]]'s (1919), [[Céret]]'s (1922) ja Banyuls-sur-Meris (1932). Ta pühendas ühe skulptuuri, pliiskulptuuri "Jõgi" (''La Rivière'', 1938–1939, lõpetatud 1943; Orsay muuseum, koopia [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|New Yorgi moodsa kunsti muuseumis]]) ka romaanikirjanik [[Henri Barbusse]]'ile. Ta viimane teos, "Harmoonia" (''Harmonie'', alustatud 1940), jäi ta ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1" /><ref name=":3" />
Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine]]'i luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Skulptuur "Jõgi" (Pariisis)]]
Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis Pariisis. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]'i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja Henry Moore'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja Jean Arp.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Aristide Mailloli originaalteosedfiguratiivsed onteosed väljasmõjutasid [[MetropolitaniŠveitsi muuseum|Metropolitaniskulptorit moodsaja kunsti muuseumis]],maalikunstnikku [[GuggenheimiAlberto muuseum|Solomon. R. Guggenheimi muuseumisGiacometti]]t [[Newning York|NewInglise Yorgis]],skulptorit FoggiHenry kunstimuuseumisMoore'i. [[HarvardiMailloli ülikool|Harvardis]],huvi [[Ermitaaž]]is,geomeetria Hirshhornivastu muuseumisrajas jateed skulptuuriaiassellistele [[Washington]]is,abstraktsetele Folkwangiskulptoritele muuseumis Essenis, Washingtoni rahvusgaleriis,nagu [[Louvre]]'is,Constantin Londonis [[Tate ModernBrâncuși]]is ja Müncheni NeueJean PinakothekisArp.<ref name=":02" /><ref name=":6">{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.guggenheimsmithsonianmag.orgcom/artwork/artistarts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=GuggenheimSmithsonianmag.orgcom|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Tema teoseid on ka erakogudes.
 
== Pärand muuseumides ==
Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. [[Henri Barbusse]] auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
Paljud Aristide Mailloli teosed asuvad Prantsusmaal kahes Mailloli-nimelises muuseumis. Muuseumide asutamist suunas ta sõber Dina Vierny, kes oli aastaid tema nagu ka [[Henri Matisse]]'i ja [[Pierre Bonnard]]i modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Pariisis asuvas muuseumis on mahukas töödekogu, Banyuls-sur-Meris asuvas kodumuuseumis on võimalik näha visandeid ja muid töid.
[[Fail:Perpignan Maillol Pomone.jpg|pisi|Pronksskulptuur "Pomona tuunikas" (''Pomone à la tunique'', 1921; Hyacinthe-Rigaud' muuseum Perpignanis)]]
 
Mailloli looming on muudest riikidest laiemalt esindatud Ameerika Ühendriikides. New Yorgi ooperiteatri [[Metropolitan Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi" (''L'Été'', 1910), "Käteta Veenus" (''Vénus sans bras'', 1920) ja "Põlvitav naine: Debussy monument" (''Monument à Debussy, femme agenouillée'', 1930–1933), mille ta lõi helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0" /> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli tagasivaatenäitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki ta tuntumaid teoseid.<ref name=":2" /><ref name=":6">{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Mailloli teoseid leiab ka New Yorgist Metropolitani moodsa kunsti muuseumist ja [[Guggenheimi muuseum|Guggenheimi muuseumist]], [[Harvardi ülikool|Harvardis]] asuvast Foggi kunstimuuseumist, [[Washington|Washingtonist]] Hirshhorni muuseumist ja skulptuuriaiast ning rahvusgaleriist, Peterburist [[Ermitaaž|Ermitaažist]], [[Essen|Essenist]] Folkwangi muuseumist, Londonist [[Tate Modern|Tate Modernist]] ja Münchenist [[Uus Pinakoteek|Uuest Pinakoteegis]]<nowiki/>t.<ref name=":0" /> Tema teoseid on ka erakogudes.
 
== Teoseid ==
*"Eva õunaga" (''Eva à la pomme'', 1899; Rahvusgalerii Berliinis)
*"Öö" (1909)
*"Naine taldadel istumas" (''Femme assise sur ses talons"'', u (1900; Orsay muuseum)
*"Iha"
*"Õhus"
*"Rattur" (''Le Coureur cycliste'' või ''Le Petit cycliste'', 1907; Foggi kunstimuuseum)
*"Rattur"
*"Põlvitav naine" (1909; Ermitaaž)
*"Harmoonia" (1944)
*"Flora ja suviÖö" (19111909)
*"Debussy monument" (1930–1933)
*"Põlvitav naine" (1909), Ermitaaži muuseum, Peterburi
*"La Méditerranée"
*"Naine krabiga"
*"Ile de France" (1910–1925)
*"Kevad" (1911)
*"Flora ja suvi" (1911)
*"Venus" (1918–1928)
*"Ile de France" (1910–1925)
*"Nümfid aasal" (1931–1937)
*"Eva a la pomme" (1899)
*"Jeune fille a la draperie" (1921)
*"Pomona langetatud kätega" (1921)
*"Kevad" (1911)
*"PomoneJeune langetatudfille kätegaallongée" (1921)
*"Põlvitav naine: Debussy monument" (''Monument à Debussy, femme agenouillée'', 1930–1933; Metropolitan Opera New Yorgis)
*"Jeune fille allongee" (1921)
*"Nümfid aasal" (1931–1937)
*"Femme assise sur ses talons" (1900)
*"Harmoonia" (''Harmonie'', alustatud 1940, lõpetamata)
 
== Viited ==
1341

muudatust