Aristide Maillol: erinevus redaktsioonide vahel

| Mõjutatud =[[Paul Gauguin]]

Maillol alustas oma kunstilist karjääri kõigepealtkunstnikuteed maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus CafeCafé Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda [[Paul Gauguin|Paul Gaguini]]Gauguini teoseid. [[Paul Gauguin|Gauguin]] ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiski olid tööd suureks inspiratsiooniks ningja muutsid tema varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingusse NabisNabiid, kuhu kuulusid [[Impressionism|impressionistid]] ja [[juugend]]ist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolle aja kuulsad kunstnikud, nagu [[EdouardÉdouard Vuillard]], [[Georges Lacombe]] ja [[Maurice Denis]]. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustel Louis le Barc de Boutteville'i galeriis [[Pariis]]iPariisis. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesija naine" ja "Naine päikesevarjuga".<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>

1889. aastal hakkas Maillol kujundama [[tapeet]]etapeete ja kangaid. ja avas 1893. aastal avas Banyulis töökoja, palgates isegi töölisi. Isevärvitud vill tegi tema lõngad ja kangad ainulaadseks. Inspiratsiooni sai ta Musée de Clunys nähtud keskaja kunstist. Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma, proovides kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Tema esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|madalreljeefid]] olid teostatud puidus. Tuntuimad neist on "Tantsiv naine" (D’Orsay[[Orsay muuseum]]), "Naine mandoliiniga" (Mailloli muuseum) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Mailloli muuseum). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma kindla stiili, mis tegitänu millele sai ta hiljem ülemaailmseltrahvusvaheliselt tuntuks.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>

MaillolMailloli loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid abiellunudpärast abiellumist Clotilde Narcis'ga tulidlisandusid temata loomingusse aktiskulptuuridaktid. Ta on kujutatudkujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Cezanne’iPaul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']]i, [[Pablo Picasso|Picasso]] ja [[Vincent van Gogh|Van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>

1900. aastal alustas Maillol oma esimest suuremat skulptuuri, milleks oli "Istuv naine" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas Maillol oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus teos sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkasid mitmed jõukad kliendid, kes tellisid Maillolilt mitmeid pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub D’Orsay muuseumile Pariisis). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" [[Perpignan]]i linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" ja "Rattur". Kuigi Maillol keskendus reeglina ainulttavaliselt naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur" loodi jalgrattur Gaston Colini auks ning kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikutelt see teos heakskiitu ei leidnud, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>

1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois oma ateljee, kus ta veetis enamuse omaenamiku ajast, kuid talved oli kunstnikta siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument, mälestamaks Louis Blanquid, kes oli oma põhimõtete tõttu pea poole oma elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja temata stiilile üldsegi iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>

1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus ta tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>

Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine|Paul Verlaine'i]]'i luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>

Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis [[Pariis]]isPariisis. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]’i'i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja [[Henry Moore|Henry Moore’i]]'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja [[Hans Arp|Jean Arp]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>

Aristide Mailloli originaalteosed on väljas [[Metropolitani muuseum|Metropolitani moodsa kunsti muuseumis]], [[Guggenheimi muuseum|Solomon. R. Guggenheimi muuseumis]] [[New York|New Yorgis]], Foggi kunstimuuseumis [[Harvardi ülikool|Harvardis]], [[Ermitaaž]]is, Hirshhorni muuseumis ja skulptuuriaias [[Washington]]is, Folkwangi muuseumis Essenis, Washingtoni Rahvusgaleriisrahvusgaleriis, [[Louvre]]'is, LondoniLondonis [[Tate Modern]]is ja Müncheni Neue Pinakothekis.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Tema teoseid on ka erakogudes.