Aristide Maillol: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida:
| Tuntud teoseid =
| Patroonid =
| Mõjutatud =[[Paul Gauguin]]
| Mõjutanud =
| Auhinnad =
|kunsti õppinud=[[École des Beaux-Arts]]<br>[[Académie Colarossi]]}}
'''Aristide Joseph Bonaventure Maillol''' ([[8. detsember]] [[1861]] [[Banyuls-sur-Mer]], [[Prantsusmaa]] – [[27. september]] [[1944]] Banyuls-sur-Mer, Prantsusmaa) oli prantsuse [[skulptor]], [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik.]]<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Maillol alustas tööd maalikunstnikuna, hakkas peagi huvituma tarbekunstist ning pühendus 40. eluaastates skulptuurile. Tema lihtsate vormidega skulptuurid tähistasid 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis pööret ning inspireerisid selliseid kunstnikke nagu [[Henry Moore]], [[Hans Arp]] ja [[Henri Laurens]].
 
== Elulugu ==
Aristide Joseph Bonaventure Maillol sündis 1861. aastal Prantsusmaa lõunaosas [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us Banyuls-sur-Meri linnas talunike peres. Kooliteed alustas ta [[Perpignan|Perpignani]] linnas katoliiklikus erakoolis [[Saint-Louis-de-Gonzague]].
Aristide Maillol sündis 1861. aastal Banyuls-sur-Meris [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us talunike peres. Juba lapsena otsustas ta kunstnikuks hakata. Kooliteed alustas ta Perpignanis Saint-Louis de Gonzague koolis. 1881. aastal kolis ta [[Pariis]]i, et alustada kunstiõpinguid.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Pariisi [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsi]] võeti ta vastu alles viiendal katsel.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Õpinguid alustas ta [[Jean-Léon Gérôme]]'i ja [[Alexandre Cabanel]]i käe all, kuid tüdines üsna pea nende liiga [[Akadeemiline kunst|akadeemilisest]] kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste, samal ajal tegutsenud kunstnike mõjutusi. Maillol kuulus [[Nabiid|Nabiide]] kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Aristide Maillol sündis 1861. aastal Banyuls-sur-Meris [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us talunike peres. Juba lapsena otsustas ta kunstnikuks hakata.saada Kooliteedjuba alustas ta Perpignanis Saint-Louis de Gonzague koolislapsena. 1881. aastal kolis ta [[Pariis]]i, et alustada kunstiõpinguid.,<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Pariisikuid võeti [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsi]] võeti ta vastu alles viiendal katsel.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> ÕpinguidTa alustas taõpinguid maalikunstniku ja skulptori [[Jean-Léon Gérôme]]'i janing maalikunstnik [[Alexandre Cabanel]]i käe all, kuidaga tüdines üsna pea nende liiga [[Akadeemiline kunst|akadeemilisest]] kunstikäsitlusest. Esimestel maalidel on näha teiste ta kaasaegsete kunstnike mõjutusi, samalnagu ajal[[Pierre tegutsenudPuvis kunstnikede mõjutusiChavannes]] ja [[Paul Gauguin]]. Maillol kuulus [[Nabiid|Nabiide]] kunstirühmitusse, kellega koos esines paaril näitusel.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
1896. aasta juulis abiellus Maillol Clotilde Narcisiga, kes oli üks tema töölisi tapeeditöökojas. Nende ainus poeg Lucian sündis sama aasta oktoobris.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Pariisis viibides hakkas Maillol tundma huvi tarbekunsti, eriti [[Tapeet|tapeetide]] disaini vastu. 1893. aastal avas ta kodulinnas Banyuls-sur-Meris tapeedikoja, kus toodeti tehniliselt ja kunstiliselt väga kvaliteetseid tapeete ning ta tegi selles vallas Prantsusmaal nime.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Foreign artists and communities in modern Paris, 1870–1914: Strangers in Paradise|aasta=2017|kirjastus=Routledge|lehekülg=214|isbn=9781351566926|toimetaja=Karen L. Carter, Susan Waller|url=https://books.google.ee/books?id=2TkrDwAAQBAJ&pg=PAPA214&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Kaks aastat hiljem hakkas ta tegelema skulptuuridest ning huvi tapeedidisaini vastu hääbus.
Maillol suri 1944. aastal autoõnnetuse tagajärjel.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
1896. aasta 7. juulil abiellus ta Clotilde Narcisiga, kes oli üks ta tapeeditöökoja töötajaid. Sama aasta 30. oktoobril sündis nende ainus laps, poeg Lucien (1896–1972),<ref name=":3" /> kellest sai hiljem samuti kunstnik. 1933. aastal kohtas Maillol tollal 15-aastast [[Dina Vierny|Dina Viernyd]], kellest sai peagi tema modell ja töökaaslane, kes jäi teda saatma surmani.<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.museemaillol.com/maillol-et-son-oeuvre/|pealkiri=Maillol et son œuvre|väljaanne=Musée Maillol|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Maillol sattus 1944. aasta 15. septembril teel kunstnik [[Raoul Dufy]] juurest koju autoõnnetusse, kus ta sai peavigastuse<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.museemaillol.com/maillol-et-son-oeuvre/|pealkiri=Maillol et son œuvre|väljaanne=Musée Maillol|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> ning suri 27. septembril 82 aasta vanuses.<ref name=":2" /> Ta on maetud oma kodu juurde Banyuls-sur-Meri lähedale. 1994. aastal avati tema kodus muuseum Musée Maillol de Banyuls-sur-Mer, kus eksponeeritakse ta loomingut.<ref>{{Netiviide|url=https://www.banyuls-sur-mer.com/offres/musee-aristide-maillol-banyuls-sur-mer-fr-3131333/|pealkiri=Musée Aristide Maillol Banyuls-sur-Mer|väljaanne=Banyuls-sur-mer.com|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> Teine mahukam tema loomingut koondav muuseum, Musée Maillol, asub Pariisis ja avati 1995. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.museemaillol.com/le-lieu/|pealkiri=Le lieu|väljaanne=Musée Maillol|vaadatud=18. jaanuaril 2022}}</ref> Mõlema muuseumi avamise eest hoolitses Dina Vierny.
 
== Looming ==
[[Fail:Aristide maillol, ballerina, 1896.JPG|pisi|vasakul|Aristide Mailloli bareljeef "Baleriin", 1896]]
Maillol alustas oma kunstilist karjääri kõigepealtkunstnikuteed maalikunstnikuna. Üsna pea leidis ta, et otsest annet tal sellel alal pole, ning alustas uute suundade otsingut. 1889. aastal toimus CafeCafé Volpinis näitus, kus Maillol nägi esimest korda [[Paul Gauguin|Paul Gaguini]]Gauguini teoseid. [[Paul Gauguin|Gauguin]] ja Maillol kohtusid üldse vaid korra ning suuremat sõprust nende vahel ei tekkinud, siiski olid tööd suureks inspiratsiooniks ningja muutsid tema varasemat suunda tugevalt. Gauguini soovitusel astus Maillol kunstiühingusse NabisNabiid, kuhu kuulusid [[Impressionism|impressionistid]] ja [[juugend]]ist mõjutatud noored kunstnikud, nende seas ka sellised tolle aja kuulsad kunstnikud, nagu [[EdouardÉdouard Vuillard]], [[Georges Lacombe]] ja [[Maurice Denis]]. 1895. ja 1896. aastal esines ta koos nabiidega näitustel Louis le Barc de Boutteville'i galeriis [[Pariis]]iPariisis. Mailloli toonane looming kannab tugevaid nabiide mõjutusi. Sel ajastul valminud teoste hulka kuuluvad näiteks maalid "Pesija naine" ja "Naine päikesevarjuga".<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
1889. aastal hakkas Maillol kujundama [[tapeet]]etapeete ja kangaid. ja avas 1893. aastal avas Banyulis töökoja, palgates isegi töölisi. Isevärvitud vill tegi tema lõngad ja kangad ainulaadseks. Inspiratsiooni sai ta Musée de Clunys nähtud keskaja kunstist. Aja jooksul hakkas Mailloli nägemine halvenema ning ta oli sunnitud tapeedi- ja kangadisainist loobuma, proovides kätt hoopis [[skulptor]]ina.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Tema esimesed juugendmõjutustega [[Bareljeef|madalreljeefid]] olid teostatud puidus. Tuntuimad neist on "Tantsiv naine" (D’Orsay[[Orsay muuseum]]), "Naine mandoliiniga" (Mailloli muuseum) ja "Naine mõtisklevas poosis" (Mailloli muuseum). Üsna pea loobus ta puidu kasutamisest, kuna selle viimistlemine oli liiga ajakulukas ning võttis kasutusele [[savi]] ja [[terrakota]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Sajandivahetuseks oli Maillol välja kujundanud oma kindla stiili, mis tegitänu millele sai ta hiljem ülemaailmseltrahvusvaheliselt tuntuks.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Perpignan Maillol La Pensée (1).jpg|pisi|Aristide Maillol, "La Pensée" ehk "La Méditerranéenne", pronks, 1905. [[:en:Perpignan|Perpignani]] raekoja sisehoovis]]
MaillolMailloli loomingu keskne teema oli naise keha. Teda huvitas naise kaha massi, volüümikuse, joonelisuse ja ruumilisuse kujutamine.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Erinevalt skulptor [[Auguste Rodin]]ist, kes keskendus pigem emotsionaalsele poolele, oli Maillol huvitatud vormist.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Esialgu kujutas ta riietatud naisi, kuid abiellunudpärast abiellumist Clotilde Narcis'ga tulidlisandusid temata loomingusse aktiskulptuuridaktid. Ta on kujutatudkujutas naisi paljudes poosides, lihtsustades ja harmoniseerides naisekeha vormi.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1902. aastal märkas Mailloli töid kunstikaupmees [[Ambroise Vollard]], kes oli varem olnud ka [[Paul Cézanne|Cezanne’iPaul Cézanne’i]], [[Pierre-Auguste Renoir|Pierre-Auguste Renoir']]i, [[Pablo Picasso|Picasso]] ja [[Vincent van Gogh|Van Gogh]]i toetaja. Tänu temale leidis Maillol jõukamaid kliente ning sai kasutusele võtta kallemaid materjale, nagu [[pronks]] ja [[marmor]]. Säärane tunnustus ja rahaline toetus andis Maillolile skulptorina suurema enesekindluse. Samal aastal toimus tema esimene isikunäitus Vollardi galeriis, kus oli välja pandud tema kangad, pisiplastika, maalid ja esimesed skulptuurid.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
1900. aastal alustas Maillol esimest suuremat skulptuuri, "Istuvat naist" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas ta oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkas mitu jõukat klienti, kes tellisid Maillolilt pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub Orsay muuseumile). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" Perpignani linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref>
 
1900. aastal alustas Maillol oma esimest suuremat skulptuuri, milleks oli "Istuv naine" (pronks). Esimese variandiga ta väga rahule ei jäänud ning paar aastat hiljem valmis teine versioon "La Méditerranée". See kujutas poolistuvas-poollebavas asendis naist, modellina kasutas Maillol oma abikaasat. Kriitikud on öelnud, et mõne rakursi alt meenutab skulptuur kuubikut.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> "La Méditerranéenne" jõudis ka 1905. aasta Pariisi Sügissalongi, kus teos sai suure tähelepanu osaliseks. Teost märkasid mitmed jõukad kliendid, kes tellisid Maillolilt mitmeid pronkskujusid. Oma versiooni teosest tellis 1923. aastal ka Prantsusmaa valitsus (see versioon kuulub D’Orsay muuseumile Pariisis). Pärast näitusel osalemist annetas Maillol "La Méditerranéenne" [[Perpignan]]i linnale.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Järgmisteks olulisteks teosteks sellest perioodist on 1907. aastal valminud skulptuurid "Iha" ja "Rattur". Kuigi Maillol keskendus reeglina ainulttavaliselt naisekeha kujutamisele, oli "Rattur" üks kolmest meesfiguurist tema loomingus. "Rattur" loodi jalgrattur Gaston Colini auks ning kujutas endast saledat, kuid lihaselist meesvormi. Kriitikutelt see teos heakskiitu ei leidnud, seda nimetati ülepingutatuks.<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref> Teised meesfiguurid tema loomingus kannavad nimesid "Atleet" ja "Surev sõdalane".<ref>{{Netiviide|url=https://www.musee-orsay.fr/en/collections/works-in-focus/sculpture/commentaire_id/the-cyclist-|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Orsay muuseum}}</ref>
 
1904. aastaks oli Maillolil Pariisi lähedal Marly-le-Rois oma ateljee, kus ta veetis enamuse omaenamiku ajast, kuid talved oli kunstnikta siiski kodulinnas. 1906. aastal telliti Maillolilt monument, mälestamaks Louis Blanquid, kes oli oma põhimõtete tõttu pea poole oma elust vanglas veetnud.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> See skulptuur oli agressiivse hoiakuga akt naisest ning kandis nime "Ahelreaktsioon". Teos polnud Maillolile ja temata stiilile üldsegi iseloomulik. Reeglina on tema teosed rafineeritud, tundlikud, süütud ja melanhoolsed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tate.org.uk/art/artists/aristide-maillol-1555|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Tate Modern|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
1908. aastal reisis Maillol [[Kreeka]]sse, kus ta tutvus lähemalt [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] klassikalise kunstiga. Oma märkmetes kirjeldab ta, et nähtud arhitektuur ja kunstiteosed täiustasid teda kui skulptorit väga palju.<ref name=":4">{{Netiviide|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/15861/aristide-maillol-french-1861-1944/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=The J. Paul Getty Museum|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Koroxenidis|url=https://www.ekathimerini.com/culture/24674/modern-forms-of-human-figure-hark-back-to-ancient-past/|pealkiri=Modern forms of human figure hark back to ancient past|väljaanne=Ekathimerini.com|aeg=2. august 2004|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Maillol läks oma karjääri jooksul korduvalt skulptuuride juurest tagasi kahemõõtmeliste teoste juurde. Enim eelistas ta siiski skulptorina töötada. 1912. aastal lõi ta versiooni puulõikeid [[Vergilius]]e eepose jaoks ning hiljem illustreeris ka poeet [[Paul Verlaine|Paul Verlaine'i]]'i luulekogu "Laulud temale". 1939. aastal jätkas ta isegi maalimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Aristide-Maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Britannica|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
[[Fail:Rivière by Aristide Maillol, Tuileries, Paris 7 October 2012.jpg|pisi|Aristide Maillol, "Jõgi", Pariisis]]
Suur hulk Mailloli teoseid asub praegu temanimelises muuseumis [[Pariis]]isPariisis. Muuseumi asutas kunstniku sõber Dina Vierny, kes oli aastaid Mailloli (nagu ka [[Henri Matisse]]’i'i ja [[Pierre Bonnard]]i) modell. Vierny oli muusaks skulptuuridele "Mägi", "Õhk ja mägi". Mailloli kodu on tehtud samuti muuseumiks. Seal on võimalik näha kunstniku visandeid ja muid töid. New Yorgis asuva [[Metropolitan Opera|Metropoli Opera]] treppi kaunistavad kolm Mailloli pronkskuju: "Suvi", "Põlvitav naine" ja "Debussy monument", mis loodi kuulsa helilooja [[Claude Debussy]] auks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> 1976. aastal toimus New Yorgis Mailloli retrospektiivne näitus, kus eksponeeriti peaaegu kõiki tema tuntumaid teoseid. Tema figuratiivsed teosed mõjutasid omakorda [[Alberto Giacometti]]t ja [[Henry Moore|Henry Moore’i]]'i. Mailloli huvi geomeetria vastu rajas teed abstraktsetele skulptoritele nagu [[Constantin Brancusi]] ja [[Hans Arp|Jean Arp]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/sculpture/aristide-maillol.htm|pealkiri=Aristide Maillol (1861–1944)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Bennett Schiff|url=https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/aristide-maillol-the-sculptor-the-man-and-his-muse-49428001/|pealkiri=Aristide Maillol: The sculptor, the man and his muse|väljaanne=Smithsonianmag.com|aeg=31. mai 1997|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>
 
Aristide Mailloli originaalteosed on väljas [[Metropolitani muuseum|Metropolitani moodsa kunsti muuseumis]], [[Guggenheimi muuseum|Solomon. R. Guggenheimi muuseumis]] [[New York|New Yorgis]], Foggi kunstimuuseumis [[Harvardi ülikool|Harvardis]], [[Ermitaaž]]is, Hirshhorni muuseumis ja skulptuuriaias [[Washington]]is, Folkwangi muuseumis Essenis, Washingtoni Rahvusgaleriisrahvusgaleriis, [[Louvre]]'is, LondoniLondonis [[Tate Modern]]is ja Müncheni Neue Pinakothekis.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Guggenheim.org|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref> Tema teoseid on ka erakogudes.
 
Tema loomingu esimene välisnäitus toimus 1913. aastal Rotterdamer Kunstringis Hollandis. 12 aastat hiljem toimus esimene suurem näitus Ameerikas. Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestamiseks tegi ta tasuta neli monumenti: 1921. aastal Elne'is, 1922. aastal Céretis, 1923. aastal Port-Vendresis ja 1933. aastal Banyuls-sur-Meris. [[Henri Barbusse]] auks tegi ta skulptuuri "Jõgi". Viimane teos, "Hermonie", jäi kunstniku ootamatu surma tõttu poolikuks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.cheminsdememoire.gouv.fr/en/aristide-maillol|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Cheminsdememoire.gouv.fr|vaadatud=6. detsembril 2017}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.nndb.com/people/509/000118155/|pealkiri=Aristide Maillol|väljaanne=Nndb.com|vaadatud=17. jaanuaril 2022}}</ref>