Auksotroof: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
liidetud aksotroof
Whisfel (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
 
1. rida:
'''Auksotroof''' ehk '''aksotroof''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest αυξανω (''auxano'') 'ma kasvan' + τροφή (''trophe'') 'toit') on [[organism]], kes ei suuda sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku [[Orgaanilised ühendid|orgaanilist ühendit]] (nt [[aminohape]]t).<ref name="ÖL" /> [[Geenitehnoloogia|Geenitehnoloogias]] kasutatakse seda mõistet [[Rakk|rakkude]] kohta (näiteks [[mikroob]]i või [[seen]]e [[mutant]]ne teisend), millel erinevalt oma [[metsiktüüp|metsiktüübist]] on teatud aineid vaja saada kasvukeskkonnast. Auksotroofil on lisaks [[Anorgaaniline aine|anorgaanilistele]] ainetele ja süsinikuallika olemasolule vaja orgaanilist energiaallikat.
{{keeletoimeta}}
'''Auksotroof''' ehk '''aksotroof''' (tuleneb [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest αυξανω (''auxano'') 'ma kasvan' + τροφή (''trophe'') 'toit') on [[organism]] (näiteks [[mikroob]]i või [[seen]]e [[mutant]]ne teisend), kellel erinevalt oma [[metsiktüüp|metsiktüübist]] (lähtevormist) pole võimet sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku ühendit (nt [[aminohape]]t)<ref name="ÖL"/>. Auksotroofil on lisaks mitteorgaaniliste soolade ja süsiniku allika olemasolule eluks vaja lisaenergiaallikat.
 
Auksotroofile vastandub [[prototroof]].
 
Sagedasti esineb auksotroofiline [[mutatsioon]] [[Geen|geenides]], mis kodeerivad [[Biosüntees|biosünteetilisi]] [[Ensüüm|ensüüme]] aminohapete, [[Vitamiinid|vitamiinide]] ja [[Nukleotiidid|nukleotiidide]] jaoks. Paljud organismid, sealhulgas inimesed, on naturaalsed auksotroofid.
Auksotroofe kasutatakse laialdaselt [[geenitehnoloogia]]s.
 
Paljud, kuid mitte kõik vabaltvabaltelavad elavatest mikroorganismidestmikroorganismid, nagu ''Escherichia coli''[[soolekepike]], on prototroofid.
Tüüpiline aksotroofiline mutatsioon on geenides, mis kodeerivad biosünteetilisi ensüüme aminohapete, vitamiinide ja nukleotiidide jaoks. Mõned organismid on naturaalsed aksotroofid. Näiteks, inimesed soovivad, et kõik vitamiinid ja mitmed aminohapped sisalduksid nende toidus.
 
Auksotroofilist fenotüüpi nimetatakse vastavalt ainele, mida organism ise sünteesida ei suuda, näiteks peab arginiiniauksotroof talle vajalikku [[Arginiin|arginiini]] omastama keskkonnast.
Paljud, kuid mitte kõik vabalt elavatest mikroorganismidest, nagu ''Escherichia coli'', on prototroofid.
 
''E. coli'' kindlate aminohapete suhtes auksotroofseid tüvesid kasutatakse teaduses, et sisestada [[Valgud|proteiinidesse]] sünteetilisi aminohapete analooge. Näiteks on [[Fenüülalaniin|fenüülalaniini]] auksotroofe võimalik kasvatada, lisades [[Sööde|söötmele]] analoogset para-atsidofenüülalaniini.
Kindel aksotroofiline fenotüüp on aksotroof, näiteks, arginiinaksotroofne. Arginiini aksotroofi mutandi nimetus on arginiinaksotroof.
 
Teadlased on kasutanud ''E. coli'' aksotroofseid tüvesid kindlate amonohapete jaoks, et lisada mittelooduslikke aminohappete analooge proteiinidesse. Rakkude aksotroofsus aminohappele fenüülalaliin on võimalik kasvatada söötmes koos analoogiga nagu para-atsidofenüülalaniin.
 
== Viited ==