Auksotroof: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
liidetud aksotroof |
keeletoimetus |
||
1. rida:
'''Auksotroof''' ehk '''aksotroof''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnadest αυξανω (''auxano'') 'ma kasvan' + τροφή (''trophe'') 'toit') on [[organism]], kes ei suuda sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku [[Orgaanilised ühendid|orgaanilist ühendit]] (nt [[aminohape]]t).<ref name="ÖL" /> [[Geenitehnoloogia|Geenitehnoloogias]] kasutatakse seda mõistet [[Rakk|rakkude]] kohta (näiteks [[mikroob]]i või [[seen]]e [[mutant]]ne teisend), millel erinevalt oma [[metsiktüüp|metsiktüübist]] on teatud aineid vaja saada kasvukeskkonnast. Auksotroofil on lisaks [[Anorgaaniline aine|anorgaanilistele]] ainetele ja süsinikuallika olemasolule vaja orgaanilist energiaallikat.
Auksotroofile vastandub [[prototroof]].
Sagedasti esineb auksotroofiline [[mutatsioon]] [[Geen|geenides]], mis kodeerivad [[Biosüntees|biosünteetilisi]] [[Ensüüm|ensüüme]] aminohapete, [[Vitamiinid|vitamiinide]] ja [[Nukleotiidid|nukleotiidide]] jaoks. Paljud organismid, sealhulgas inimesed, on naturaalsed auksotroofid.
Paljud, kuid mitte kõik
Auksotroofilist fenotüüpi nimetatakse vastavalt ainele, mida organism ise sünteesida ei suuda, näiteks peab arginiiniauksotroof talle vajalikku [[Arginiin|arginiini]] omastama keskkonnast.
▲Paljud, kuid mitte kõik vabalt elavatest mikroorganismidest, nagu ''Escherichia coli'', on prototroofid.
''E. coli'' kindlate aminohapete suhtes auksotroofseid tüvesid kasutatakse teaduses, et sisestada [[Valgud|proteiinidesse]] sünteetilisi aminohapete analooge. Näiteks on [[Fenüülalaniin|fenüülalaniini]] auksotroofe võimalik kasvatada, lisades [[Sööde|söötmele]] analoogset para-atsidofenüülalaniini.
== Viited ==
|