Džinn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Keeletoimetus |
Resümee puudub |
||
18. rida:
=== Ajalugu ===
==== Mainimised 11. ja 13. sajandist ====
Kõige varasem teada olev kirjalik viide ''jeneverile'' ilmus 13. sajandil entsüklopeedilises teoses “Der Naturen Bloeme” (Bruges). Esimene trükitud ''jeneveri'' retsept pärineb 16. sajandi tööst “Een Constelijck Distileerboec” (Antwerp).
Varasemast ajast võib džinni päritolu kohta teavet leida 11. sajandi
==== 17. sajand ====
Arst Franciscus Sylvius on ekslikult saanud tunnustust džinni leiutamises 17. sajandi keskel<ref>{{Netiviide|url=https://web.archive.org/web/20090416234849/http://www.tasteoftx.com/spirits/gin.html|pealkiri=Gin|väljaanne=https://web.archive.org/}}</ref>, kuigi et ''jeneveri'' olemasolu kinnitati juba 1623. aastal Philip Massingeri näidendis “The Duke of Milan”, siis kui Sylvius oli vaid üheksa aastane. Hiljem on ka mainitud, et inglise sõdurid kes sõidisid 1685. aastal Antwepenis hispaanlaste vastu Kaheksakümneaastases sõjas, jõid juba ''jeneveri'' enne sõda, sest see olevat rahustava mõjuga, sealt tuleb ka termin “purjus uljus”(''Dutch courage'')<ref>{{Raamatuviide|autor=Van Acker|pealkiri=Genever: 500 Years of History in a Bottle|aasta=2013|koht=Beittel, Veronique|kirjastus=Flemish Lion}}</ref>. Mõned kinnitamata andmed väidavad ka, et džinn on pärit Itaaliast.<ref>{{Netiviide|url=https://web.archive.org/web/20090213205501/http://bluecoatgin.com/history_orgins.html|pealkiri=History origns|väljaanne=https://web.archive.org/}}</ref>
17. sajandi keskpaigaks olid paljud väikesed Hollandi ja Flaami destilleerijad populariseerinud odralinnase piirituse või linnaseveini redestilleerimist kadaka, aniisi, köömnete, koriandriga jne<ref>{{Raamatuviide|autor=Forbes, R. J.|pealkiri=A Short History of the Art of Distillation from the Beginnings up to the Death of Cellier Blumenthal|aasta=1997|kirjastus=Brill Academic Publishers}}</ref>, mida müüdi apteekides ja kasutati selliste meditsiiniliste probleemide raviks nagu neeruhaigused, maohaigused, seljavaevused, sapikivid ja luuvalud.
Džinn arenes Inglismaal erinevates vormides juba 17. sajandi algul. Džinn muutus alternatiivina brändile tohutult populaarseks, kui William III, II ja I ning Mary II said Inglismaa kaasvalitsejateks ning peale Kuulsat Revolutsiooni ka Šotimaa ja Iirimaa valitsejateks. Ajaloolane Angela McShane on kirjeldanud seda jooki kui protestantlik jook, sest joogi populaarsuse põhjustas protestantlik kuningas, kes jootis seda oma armeele, kui nad sõidisid katoliiklike iirlaste ja prantslaste vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=BRAGG, MELVYN. TILLOTSON, SIMON|pealkiri=IN OUR TIME : the companion.|aasta=2018|koht=[Place of publication not identified]:|kirjastus=SIMON & SCHUSTER LTD. p. 16}}</ref>
==== 18. sajand ====
Džinni joomine Inglismaal tõusis märkimisväärselt pärast seda, kui valitsus lubas litsentseerimata džinnitootmist ja samal ajal kehtestas kõigile imporditud kangetele alkohoolsetele jookidele, näiteks Prantsuse brändile, kõrge tollimaksu. See tõi suurema turu ebakvaliteetsele odrale, mis ei sobinud õlle valmistamiseks ning aastatel 1695–1735 tekkis kogu Inglismaal tuhandeid džinnipoode, mida tuntakse džinnihulluse<ref>{{Netiviide|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b084zk6z|pealkiri=The Gin Craze|väljaanne=BBC}}</ref> nime all. Džinni madala hinna tõttu hakkasid vaesemad inimesed seda regulaarselt tarbima, võrreldes teiste samal ajal ja samas geograafilises asukohas saadaval olevate jookidega<ref>{{Raamatuviide|autor=Defoe, Daniel|pealkiri=The Complete English Tradesman: In Familiar Letters; Directing Him in All the Several Parts and Progressions of Trade ... Calculated for the Instruction of Our Inland Tradesmen; and Especially of Young Beginners. Charles Rivington. ... the Distillers have found out a way to hit the palate of the Poor, by their new fashion'd compound Waters called Geneva|aasta=1727}}</ref>. Kui jätta välja kohvikud, siis 15,000 Londoni joogikohast olid üle poolte džinnipoed.
38. rida:
18. sajandi alguses destilleeriti Londonis palju džinni legaalselt elumajades (1726. aastal oli hinnanguliselt 1500 elamutes olevat destillaatorit) ja sageli maitsestati seda tärpentiniga, et tekitada lisaks kadakale ka vaiguseid puidunoote. <ref>{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/books/2002/jun/01/featuresreviews.guardianreview3|pealkiri="Distil my beating heart"|väljaanne=The Guardian|aeg=June 2002}}</ref>Veel 1913. aastal väidab Webster's Dictionary ilma täiendavate kommentaarideta, et "harilikku džinni maitsestatakse tavaliselt tärpentiniga"
Veel üks levinud variatsioon oli destilleerimine väävelhappe juuresolekul. Kuigi hape ise ei destilleeru, annab see saadud džinnile täiendava dietüüleetri aroomi. Väävelhape lahutab kahest etanoolimolekulist ühe veemolekuli, et luua dietüüleeter, mis moodustab ka etanooliga aseotroopi ja seetõttu koos sellega destilleerub. Tulemuseks on magusam alkohol, millel võis olla täiendav valuvaigistav- või isegi joovastav toime. Hollandi või Belgia džinn, tuntud ka kui ''jenever'' või ''genever'', arenes välja linnaseveini kangetest alkohoolsetest jookidest ja on selgelt erinev jook hilisematest džinnistiilidest. Schiedam, linn Lõuna-Hollandi provintsis, on kuulus oma jeneveri tootmise ajaloo poolest. Samuti Belgias, Limburgi provintsis Hasseltis. ''Jeneveri oude'' (vana) stiil püsis väga populaarne kogu 19. sajandi jooksul, kus populaarsetes Ameerika keelueelsetes baarmenide juhendites viidati sellele kui Hollandi või Genfi džinnile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Johnson, Harry|pealkiri="Harry Johnson's New and Improved Bartender's Manual"|aasta=1888}}</ref> 18. sajandil tekkis džinni stiil, mida nimetatakse ''Old Tom'' džinniks, see on pehmem ja magusam džinn, mis sisaldab sageli suhkrut. ''Old Tom'' džinni populaarsus vähenes 20. sajandi alguseks.
==== 19-20. sajand ====
Džinni leiutamine ja jätkuv destilleerimise arendamine(1826 ja 1831) muutis neutraalsete piirituste destilleerimise praktilisemaks, võimaldades seeläbi luua 19. sajandil hiljem välja kujunenud ''London Dry'' džinni.<ref>{{Netiviide|url=https://treetopstills.wordpress.com/the-column-continuos-coffey-still-i-e-how-we-get-to-a-treetop/|pealkiri=The Column, Continuous, Coffey Still, i.e. How we get to a Treetop|väljaanne=treetopstills.wordpress.com/}}</ref>
51. rida:
Riiklikud jeneveri muuseumid asuvad Belgias Hasseltis ja Hollandis Schiedamis.
==== 21. sajand ====
Alates 2013. aastast on džinn olnud ülemaailmne tõusuperiood ning sellesse kategooriasse on sisenenud palju uusi kaubamärke ja tootjaid, mis on viinud tugeva kasvu, uuenduste ja muutuste perioodini.<ref>{{Netiviide|url=https://trends.google.com/trends/explore?date=all&q=%2Fm%2F03dg3|pealkiri=Google Trends|väljaanne=Google Trends}}</ref> Hiljuti on populaarseks saanud džinnipõhised liköörid, mis on jõudnud turule väljaspoolt traditsioonilisi džinnijoojaid, sealhulgas puuviljamaitseline ja tavaliselt värviline roosa džinn<ref>{{Netiviide|autor=Naylor Tony|url=https://www.theguardian.com/food/2018/dec/06/pink-terror-how-sweet-gins-muscled-in-on-the-artisan-market-pink-gin|pealkiri="Pink gin is booming – but here's why many purists loathe it"|väljaanne=The Guardian|aeg=2018}}</ref>, rabarberi džinn, vürtsitatud džinn, lilla džinn, punase apelsini džinn ja sloe džinn. Kasvav populaarsus ja kontrollimatu konkurents on viinud selleni, et tarbijad ajavad segamini džinni džinnilikööridega ning paljud tooted on piiripealsed ning üritavad nihutada või rikkuda piire džinnitööstustes.
89. rida:
===== Kolonni destilleeritud džinn =====
Kolonnis destilleeritud džinn arenes välja pärast Coffey destilleerimisseadme leiutamist ja seda toodetakse esmalt kõrge vastupidavuse (nt 96% ABV) neutraalse piirituse destilleerimisel kääritatud meskist või pestakse tagasijooksuga destilleerimisseadmega, näiteks kolonni destillaatoriga. Selle piirituse kääritav alus võib olla saadud teraviljast, suhkrupeedist, viinamarjadest, kartulist, suhkruroost, tavalisest suhkrust või mis tahes muust põllumajandusliku päritoluga materjalist. Kõrgelt kontsentreeritud piiritus destilleeritakse seejärel koos kadakamarjade ja muude taimedega potis destilleerimisel. Enamasti riputatakse taimed džinnikorvi, mis on paigutatud destillaatori otsa, mis võimaldab kuumadel alkoholiaurudel eraldada botaanilisest laengust maitsekomponente. See meetod annab džinni, mis on maitselt kergem kui vanema pot still-meetodi puhul, ja tulemuseks on kas destilleeritud džinn või Londoni kuiv džinn, olenevalt suuresti sellest, kuidas jook on õpetatud.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Buglass, Alan J|pealkiri="3.4", Handbook of Alcoholic Beverages: Technical, Analytical and Nutritional Aspects, John Wiley & Sons, Ltd.,|aasta=2011}}</ref>
===== Maitsestatud džinn =====
|