Rehielamu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Toimetatud
1. rida:
[[Pilt:Rehielamu Köstriaseme talust 1890 EVM.jpg|right|222px|thumb|Rehielamu [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is.<br/>Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel.]]
'''Rehielamu''' (ka ''rehemaja'', ''rehetare'') on [[hoone]], kus [[elamu|eluruumid]] ning [[teravili|vilja]] [[viljapeksRehepeks|peksmise]] ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla. Oma klassikalisel kujul koosneb see kolmest põhiosast: [[rehetuba|rehetoast]], [[rehealune|rehealusest]] ja [[Kamber (taluarhitektuur)|kambritest]].<ref>[[Ain Lavi]] (2001). Rehielamu kujunemisloost arheoloogia andmetel. ''[[Eesti Arheoloogia Ajakiri]]'' 2001, 5, 1, lk 65</ref><ref name=ERM>[https://web.archive.org/web/20070928005947/http://www.erm.ee/?node=235 Rehielamu]. [[Eesti Rahva Muuseum]]i koduleht</ref>
 
Rehielamu oli [[talu]] tähtsaim hoone.<ref name=ERM /> See ehitati tavaliselt esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas.{{lisa viide}} Rehielamu täitis elamu, [[rehi|rehe]], [[laut|lauda]], töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka [[saun]]a ülesandeid.<ref>[[Elo Lutsepp]], [[Joosep Metslang]] ja [[Juta Saron]] (2008). Rehemaja inventeerimise juhend. ''[[Eesti Vabaõhumuuseum]]'', Tallinn. Lk 7</ref>
 
Arvatavasti hakkas rehielamu välja kujunema [[1. aastatuhat|I aastatuhande lõpus pKr]] ja oli algul [[kerisahi|kerisahjuga]] [[suitsutuba]], mis täitis ka rehe ülesandeid. Hiljem lisandus rehealune.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 252</ref> Rehielamu klassikalise vormi väljakujunemisperiood oli 15. sajandi lõpust kuni 17. sajandini, mil see muutus [[Eesti]] alal domineerivaks elamutüübiks.<ref>Lavi 2001, lk 73</ref> Lisaks Eesti alale kasutati rehielamuid veel Põhja-[[Läti]]s [[Vidzeme]]s ja võib-ollavarasemalt ka [[vadjalased|vadjalaste]] juures.<ref>Lavi 2001, lk 63</ref> Eesti alal kujunes kaks algupäralt, plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: [[Rehielamu põhjatüüp|põhjatüüp]] ja [[Rehielamu lõunatüüp|lõunatüüp]].<ref name=Lavi6870>Lavi 2001, lk 68–70</ref>
 
==Areng==
12. rida:
Alates 14. sajandist kliimaolud järkjärguliselt halvenesid (eriti raskeks kujunes 16.–18. sajandi [[väike jääaeg]]) ja üha kesksemaks toiduviljaks muutus karmi ilmastikku paremini taluv talirukis. Samal ajal viljakasvatus laienes, osaliselt seoses viljahindade kasvu (eriti hinnas oli just suitsurehes kuivatatud hästisäiliv vili) ja viljas makstavate [[Koormis|mõisakoormistega]]. Suuremate viljakoguste peksmiseks ja kuivatamiseks ehitati mõnikord teine rehi juurde, otstarbekamaks lahenduseks osutus aga olemasolevale elurehele viljapeksuplatsi ehk algelise [[rehealune|rehealuse]] juurde liitmine.<ref>Lavi 2001, lk 63–66</ref>
 
Rehielamud erinesid üksteisest rehetoa ja rehealuse laiuse ja kõrguse poolest. Kaheruumilise elurehe puhul võeti rehealusena kasutusele eeskoda, mida ehitati avaramaks. Sellest kujunes lõpuks [[Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu]], kus [[rehetuba]] ja rehealune on ühelaiused ja ühekõrgused. Samasugused on ka Vidzeme rehielamud. Ühest ruumist koosneva elurehe puhul ümbritseti see igast küljest algselt lahtise rehealusega, millele hiljem rajati rõhtpalkseinad. SellestNii olid rehetoal nagu topeltseinad, mis hoidsid toa soojana, kuid raskendasid valgustamist. Selline hoone saioli [[Põhja-Eesti tüüpi rehielamu]] algvorm.<ref name=Lavi6870 /><ref>Lutsepp ''et al'' 2008, lk 5–6</ref> [[arheoloogia|Arheoloogilises]]Selle aineseshoonetüübi võibrehetuba rehealuselaadseidoli ehitisirehealusest tuvastadakõrgem alatesja 15.–16.kitsam, kuid nad olid ühe katuse sajandistall. VanimadRehetoa kirjalikudjuurde teatedjäid rehealustesträästaalused, pärinevadkuhu 16.ehitati sajandistkitsad rehetoast madalamad ruumid ([[Kamber (taluarhitektuur)|kamber]], eeskoda, [[aganik]]).<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Lavi[[Eesti 2001etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 66178</ref>
 
Esimest korda on rehielamut nimetatud [[14. sajand]]il. [[arheoloogia|Arheoloogilises]] aineses võib rehealuselaadseid ehitisi tuvastada alates 15.–16. sajandist (kaevamised [[Varbola]] lähedal ja [[Olustvere]]s).<ref>Lavi 2001, lk 66</ref><ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>
 
16.–17. sajandil täiustati ja suurendati [[reheahi|rehetoa ahju]], mis võimaldas edukamalt vilja kuivatada, [[Leivategu|leiba küpsetada]] ja ruumi soojana hoida. Kambrite tähtsus jäi esialgu väikeseks. 16.–17. sajandi rehielamute kambreid kasutati panipaiga ja mõnikord ka suvise eluasemena, samas puudusid isegi osadel hilisematel rehielamutel kambrid sootuks. Küttekollete täiustumine võimaldas hiljem siiski kambreid mitmekülgsemalt elu- ja majandustegevuseks kasutada.<ref>Lavi 2001, lk 67–68</ref>
18. rida ⟶ 20. rida:
Arvatakse, et rehielamu kõrge [[õlgkatus]] hakkas levima alates 15.–16. sajandist, vahetades välja suhteliselt lameda [[Kasetoht|kasetohu]] või [[mätas]]tega kaetud [[kisklaud]]adest katuse.<ref>Lavi 2001, lk 71–72</ref> Rehielamu oli oma põhikujul välja arenenud 17. sajandiks ja saanud selleks ajaks ühtlasi Eesti ala domineerivaks elamutüübiks.<ref>Lavi 2001, lk 73</ref>
 
19. sajandi II poolest algas rehielamu taandumise aeg, mil ehitati eraldi elumaju ([[Taluhäärber|taluhäärbereid]])rehest lahku, algul peamiselt Lõuna-Eestis, hiljem ka mujal. Kui vana rehielamu oli veel kasutuskõlblik, täitis see rehe ülesannet. Suurtes ja jõukamates [[Mulgimaa]] taludes ehitati siiski ka eraldi rehtesid. Põllumajanduse areng, rehepeksumasinate kasutuselevõtt ning kaasaegsete [[Viljakuivati|viljakuivatite]] ehitamine talude juurde muutsid rehehooned tarbetuks ja, 20. sajandi alguses jäid need valdavalt kasutuseta, lõpetati ka uute rehielamute ehitamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Karl Tihase]]|pealkiri=Eesti talurahvaarhitektuur|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus|lehekülg=303-307}}</ref>
 
== Ehitus ==
[[Pilt:Rehielamu põhjatüüp.JPG|right|222px|thumb|Rehielamu põhjatüüp]]
Rõhtpalkidest taluhoonetel süvistati pinnast vundamendi tarbeks väga vähe või üldse mitte. Iga nurga ja seinte liitumiskoha alla pandi nurgakivi e. plint. Vahepealne osa võidi jätta tühjaks või täita kividega, mille vahed tihendati kas savi või lubjaseguga, mõnikord laoti kivid ka ilma sideaineta. Selline tihendatud vundament, mis pakkus kaitset külma, tuule ja kahjurloomade eest, ehitati tavaliselt elumajadele ja tallidele. Elamu soojapidavuse tõstmiseks rajati sageli seestpoolt välisseina äärde palgiga piiratud 20-30 cm kõrgune muldvall ehk [[muldpink]].<ref>[https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/kasiraamat/12._vundament_0.pdf Sokkel ja vundament. Muinsuskaitseamet. Vaadatud 15.01.21222022]</ref>
 
Rehielamu ehitati Eestis tavaliselt ristpalkidest, mis [[varamine|varati]] ning mille vahed täideti tihedalt samblaga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkidest seinad ja [[muldpõrand]]ad. Põrand ehitati ka savist, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad veel [[paas|paeplaatidest]]. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega [[rehetuba]]. Rehetoa palklagi varati nagu seinadki, lisaks kaeti lagi savi ja mullaga, et tuba soojem püsiks. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel [[rehepeks]]u ajal kuivatati seal vilja, seal töödelgi ka [[Harilik lina|linu]]. Kuni [[19. sajand]]i keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (niinimetatud ''paja''[[pajaaken]]) võikaudu, seapõiegaaknaid kaetudhakati tillukesetegema akna19. kaudusajandil. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid [[rõhtpalksein]]ad ja [[muldpõrand]]ad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka [[paas|paeplaatidest]]. Rehetoa taganurgas asus suur pae- või [[maakivi]]dest [[suitsuahireheahi]], mille ees lahtisel [[leeaselee]]mell asuvas pajas valmistati perele toitu ja loomadele sööta. KütmiseReheahi oli [[19. sajand]]i lõpuni korstnata, kütmise ajal lasti suits välja pajaakna ja rehetoa välisukse kaudu.{{lisa<ref name="Etnograafia viide}}sõnaraamat"></ref>
 
Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel [[vili]] sisse veeti. Seal [[rehepeks|peksti reht]] ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige [[hobune|hobuseid]] ja [[siga|sigu]], ülal laepealpeentest palkidest ''laudil'' aga [[hein]]a ja [[põhk]]u. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. [[Pulmad]]e ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud.{{lisa<ref>[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk viide}}248</ref>
 
Kambrit on esimest korda mainitud alles [[17. sajand]]i allikates. Kaua aega oli see kütteta ja väikese pajaaknaga ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutussai kamber suitsuvabaksväikesed ningklaasaknad, sairuumi soojustuseköeti jareheahju klaasaknad,külje sajandivõi teiselsoojalõõriga poolel jubaning ka laudpõrandrehetoa ust lahti hoides. Kambrit hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid edasi rehetuppa.{{lisa viide}}Sajandi teisel poolel kambrite arvu suurendati ning lisandus köök, pandi juba ka laudpõrand ning laudlagi. Eeskamber jäi taluperele, tagakamber peremehele-perenaisele.<ref>[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 62</ref>
 
==Vaata ka==
35. rida ⟶ 37. rida:
* [[Palkmaja]]
* [[Pikkmaja]]
* [[Taluarhitektuur]]
* [[Talumaja]]
* [[Talumuuseum]]
 
==Viited==
44. rida ⟶ 49. rida:
*[http://www.evm.ee/id/362/ Infot rehemaja omanikule Eesti Vabaõhumuuseumi veebilehel]
* Rasmus Kask [http://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/millist-kaitset-vajab-rehielamu/ "Millist kaitset vajab rehielamu?"] Sirp, 23. märts 2018
*[https://www.muis.ee/museaalview/2000548 Rehielamu põhiplaan]. [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum]]
*[https://www.muis.ee/museaalview/3425712 Tammsaare-Põhja talu vana rehielamu]. [[A. H. Tammsaare muuseum (Vargamäe)]]
 
[[Kategooria:Maaehitised]]
[[Kategooria:Talu]]
[[Kategooria:Eesti taluarhitektuur]]
[[Kategooria:Eesti etnograafia]]