Kosmiline kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Kosmiline kiirgus''' on [[maailmaruum]]is väga kiiresti liikuvate laenguga [[osake]]ste (esmas- ehk [[primaarkiirgus]]e) ja [[Maa atmosfäär]]is nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk [[sekundaarkiirgus]]e) voog.<ref name="Astronoomialeksikon"/>
 
Primaarkiirgus lähtub [[Päike]]selt ja [[Galaktika]]st, sealhulgas [[supernoova]]de plahvatustest. SeeArvatakse, et osa kosmilisest kiirgusest on pärit ka teistest galaktikatest väljaspool Linnuteed. Kosmiline kiirgus koosneb peamiselt [[prooton]]itest, aga ka [[alfaosake]]stest ([[heelium]]i aatomi tuumadest) ja raskemate aatomite [[aatomituum| tuumadest]] (täielikult [[ionisatsioon |ioonioniseeritud]] [[aatom]]itest) ning [[beetaosake]]stest. Kõige suurema kiirusega ja vastavalt suurima [[energia]]ga (kuni 10>sup>21</sup> [[elektronvolt|eV]]) on [[Galaktika]]st tulev kiirgus.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 5. köide, 1990</ref>
 
[[Maa atmosfäär]]i jõuab kosmilise primaarkiirgusena igas sekundis umbes 1000 osakest ruutmeetri kohta.<ref>Thomas K. Gaisser: Cosmic Rays and Particle Physics, s. 1. Cambridge University Press, 1990. ISBN 0-521-33931-6</ref> Kosmiline primaarkiirgus neeldub [[Maa (planeet)|Maa]] õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, [[elektron]]idest jt. [[elementaarosake]]stest. Osa kosmilist teiskiirgust jõuab maapinnani.