Eesti rahvaluule arhiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viki |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
10. rida:
==Ajalugu==
=== Loomisest Teise maailmasõjani ===
ERA asutati 24. septembril 1927.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://folklore.ee/era/ajal/ajalugu.htm|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiivi ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Arhiivi loomise üheks ajendiks oli see, et [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogu toodi [[Soome]]st tagasi [[Eesti]]sse. Soome oli see toimetatud Hurda surma järel 1907. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/35100|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiiv 75.|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 9,
Algselt asutati ERA sihtasutuse Eesti Rahva Muuseumi allüksusena. Lisaks Hurda 162-köitelisele vanavarakogule (H) koondati ERA hoidlatesse kokku ka [[Matthias Johann Eisen]]i 99-köiteline kogu (E), [[Oskar Kallas]]e eestvedamisel loodud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i rahvaviisikogu (EÜS), aga ka mitu väiksemat rahvaluulekogu, näiteks [[Eesti Kirjameeste Selts]]i kogu (EKS), Eesti Rahva Muuseumi kogu (ERM), M. J. Eiseni stipendiaatide kogu (E, Stk) jt.<ref name=":0" /> Oskar Looritsa juhtimisel hakkas Eesti Rahvaluule Arhiiv ka ise aktiivselt kogumistööga tegelema, kasutades ulatuslikku kirjasaatjate võrgustikku ning kogumisvõistlusi koolides aga ka välitööekspeditsioone. Salvestusvõimaluste arenedes pandi alus foto- ja heliarhiividele. Samuti seati esimestel tegutsemisaastatel sisse ühtne [[Register|registrite]], [[Kartoteek|kartoteekide]] ja mappide süsteem.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/2e145aa4-de85-4099-98bf-7a85d199cf08|Pealkiri=Rahvaluulekogud ja arhiivimaterjali digiteerimine.|Väljaanne=Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid.|Väljaandja=Tartu Ülikooli Kirjastus|Aeg=2008|Kasutatud=10.03.2019|Koht=Tartu|Täpsustus=
=== Sõja-aastad ===
29. rida:
1990. aastatest alates hakati digitud materjalide põhjal koostama temaatilisi [https://www.folklore.ee/ebaas/ andmebaase], millest kolm põhinevad ERA uurijate tööl: [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/ Eesti regilaulude andmebaas], [http://galerii.kirmus.ee/koobas kohapärimuse andmebaas KOOBAS] ning Muinasjuttude andmebaas<ref name=":3" />. Pärast Hurda kogu digimist aastatel 2011–2012 arendati digimaterjali paremaks haldamiseks välja virtuaalne hoidla [http://kivike.kirmus.ee KIVIKE] ('''Ki'''rjandusmuuseumi '''Vi'''rtuaalne '''Ke'''lder). KIVIKE võimaldab skannitud failide põhjal tekstitusi teha, siduda omavahel kõik ühe koguja või esitajaga seotud materjalid ning luua temaatilisi kogukonnaportaale. 2013. aastal loodi kogumismoodul [http://kratt.folklore.ee/avaleht KRATT], mis võimaldab arhiivil korraldada kogumiskampaaniaid [[internet]]is ning seob saadetud materjali kohe KIVIKEsega. Viimastel aastatel toimunud [http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/16 digitaalsed kogumiskampaaniad] on hõlmanud näiteks kohapärimust ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/8 Minu maastikud]" 2015), [[Isikunimi|isikunimesid]] ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/14 Imelik nimi]" 2017), aga ka perepärimust ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/16 Minu (vanaema) lugu]" 2018).
Septembris 2017 tähistas ERA [http://www.folklore.ee/era/conference2017/ERA90abstracts.pdf temaatilise konverentsiga] oma 90. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/10/978|Pealkiri=Maailma suurim rahvaluulekogu!? Eesti Rahvaluule Arhiiv 90|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 10,
== ERA alamarhiivid ==
49. rida:
* '''ERA, Vene''' on vähemusrahvaste kogudest kõige suurem (17 köidet, kokku 10656 lehekülge), vene kogukond moodustas enne II MS ka kõige arvukama vähemusrahvuse Eestis. Lisaks tundis ERA toonane direktor Oskar Loorits vene folkloori vastu suurt huvi, lootes sealt leida eesti rahvaluule uurimiseks vajalikku võrdlusmaterjali. Silmapaistvaid lisandusi on kogusse teinud Valeria Jegorova ja Menda Ehrenberg.<ref name=":4" />
* '''ERA, Läti''' (üle 1500 lehekülje) on koondatud kaheks köiteks, vähesel määral esineb läti rahvaluulet ka väljaspool erikogu. Materjali on kogutud nii Läti Vabariigist kui ka Lõuna-Eestis elanud lätlastelt. Üks viljakamaid korrespondente on sellel alal olnud Allina Verlis, vähemal määral on lätikeelset rahvaluulet üles kirjutanud ka folklorist Elmar Päss ja [[Paulopriit Voolaine]].<ref name=":4" />
* '''ERA, Saksa''' (mõnevõrra üle 1200 lehekülje) koosneb kolmest köitest. Esimene neist sisaldab Paul Ariste keelelisi ja folkloristlikke märkmeid, mille ta tegi
* '''ERA, Rootsi''' (1000 lehekülje ümber) koosneb kahest säilitusühikust. 13.-14. sajandil Eesti läänealadele asunud [[Rannarootslased|rahvusrühm]] oli säilitanud oma tavades ja pärimuses palju arhailist. Paul Ariste kogus alates ülikooli astumisest saadik rahvaluulekirjapanekuid ja märkmeid eestirootslaste keelesituatsiooni kohta. Kirjapanekuid on teinud ka Oskar Loorits, samuti võib kaastöölistena nimetada mitmeid rootsi koolide õpetajaid, kes osalesid nii vastates konkreetsetele küsimustikele, kui vahendasid kooliõpilaste kirja pandut.<ref name=":4" />
* '''ERA, Juudi''' kogus on lehekülgi kokku üle 700. Kogu saamisloos on tähtsat rolli mänginud taas Paul Ariste, kuid põhilised kirjapanijad on olnud juudi rahvusest üliõpilased, osalt rahvaluuleprofessor Walter Andersoni suunamisel.<ref name=":4" />
|