Eesti rahvaluule arhiiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viki
P parandasin skripti abil kriipsud
10. rida:
==Ajalugu==
=== Loomisest Teise maailmasõjani ===
ERA asutati 24. septembril 1927.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://folklore.ee/era/ajal/ajalugu.htm|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiivi ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Arhiivi loomise üheks ajendiks oli see, et [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogu toodi [[Soome]]st tagasi [[Eesti]]sse. Soome oli see toimetatud Hurda surma järel 1907. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/35100|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiiv 75.|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 9, 609−611609–611.|Aeg=2002|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Soomes kuulus Hurda kogu [[Soome Kirjanduse Selts]]ile (SKS), millel erinevalt Eesti teadusasutustest olid juba olemas sobilikud tingimused kogu säilitamiseks. 1924. aastal algasid [[Oskar Loorits]]a eestvedamisel kõnelused Hurda kogu Eestisse toomise üle, eesmärgiga moodustada SKSi ja 1924. aastal avatud [[Läti Rahvaluule Arhiiv]]i eeskujul ka Eestisse oma keskne rahvaluulearhiiv.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://journal.oraltradition.org/issues/28ii/jarv|Pealkiri=Estonian Folklore Archives.|Väljaanne=Oral Tradition 28 (2)|Aeg=2013|Kasutatud=10.03.2019|Täpsustus=pp. 291-298291–298}}</ref> Oskar Looritsast sai ERA kolleegiumi otsusega arhiivi esimene juhataja, kes püsis ametis kuni emigreerumiseni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.<ref name=":1" />
 
Algselt asutati ERA sihtasutuse Eesti Rahva Muuseumi allüksusena. Lisaks Hurda 162-köitelisele vanavarakogule (H) koondati ERA hoidlatesse kokku ka [[Matthias Johann Eisen]]i 99-köiteline kogu (E), [[Oskar Kallas]]e eestvedamisel loodud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i rahvaviisikogu (EÜS), aga ka mitu väiksemat rahvaluulekogu, näiteks [[Eesti Kirjameeste Selts]]i kogu (EKS), Eesti Rahva Muuseumi kogu (ERM), M. J. Eiseni stipendiaatide kogu (E, Stk) jt.<ref name=":0" /> Oskar Looritsa juhtimisel hakkas Eesti Rahvaluule Arhiiv ka ise aktiivselt kogumistööga tegelema, kasutades ulatuslikku kirjasaatjate võrgustikku ning kogumisvõistlusi koolides aga ka välitööekspeditsioone. Salvestusvõimaluste arenedes pandi alus foto- ja heliarhiividele. Samuti seati esimestel tegutsemisaastatel sisse ühtne [[Register|registrite]], [[Kartoteek|kartoteekide]] ja mappide süsteem.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/2e145aa4-de85-4099-98bf-7a85d199cf08|Pealkiri=Rahvaluulekogud ja arhiivimaterjali digiteerimine.|Väljaanne=Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid.|Väljaandja=Tartu Ülikooli Kirjastus|Aeg=2008|Kasutatud=10.03.2019|Koht=Tartu|Täpsustus=113−134113–134}}</ref> Veel võttis arhiiv enda ülesandeks avaldada teadus- ja allikapublikatsioone. Selle tarbeks loodi 1935. aastal sari "[[Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused]]", ent jätkati ka Hurda alustatud [[Monumenta Estoniae Antiquae|"Monumenta Estoniae antiquae"]] sarja (nt "[[Vana Kannel]]" [[Vana Kannel III|III]] ja [[Vana Kannel IV|IV]]). Sõjaeelse ERA kollektiivi silmapaistvamad liikmed olid lisaks Oskar Looritsale veel [[Paul Ariste]], [[Herbert Tampere]], [[Richard Viidalepp]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Erna Normann]] jt.<ref name=":1" />
 
=== Sõja-aastad ===
29. rida:
1990. aastatest alates hakati digitud materjalide põhjal koostama temaatilisi [https://www.folklore.ee/ebaas/ andmebaase], millest kolm põhinevad ERA uurijate tööl: [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/ Eesti regilaulude andmebaas], [http://galerii.kirmus.ee/koobas kohapärimuse andmebaas KOOBAS] ning Muinasjuttude andmebaas<ref name=":3" />. Pärast Hurda kogu digimist aastatel 2011–2012 arendati digimaterjali paremaks haldamiseks välja virtuaalne hoidla [http://kivike.kirmus.ee KIVIKE] ('''Ki'''rjandusmuuseumi '''Vi'''rtuaalne '''Ke'''lder). KIVIKE võimaldab skannitud failide põhjal tekstitusi teha, siduda omavahel kõik ühe koguja või esitajaga seotud materjalid ning luua temaatilisi kogukonnaportaale. 2013. aastal loodi kogumismoodul [http://kratt.folklore.ee/avaleht KRATT], mis võimaldab arhiivil korraldada kogumiskampaaniaid [[internet]]is ning seob saadetud materjali kohe KIVIKEsega. Viimastel aastatel toimunud [http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/16 digitaalsed kogumiskampaaniad] on hõlmanud näiteks kohapärimust ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/8 Minu maastikud]" 2015), [[Isikunimi|isikunimesid]] ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/14 Imelik nimi]" 2017), aga ka perepärimust ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/16 Minu (vanaema) lugu]" 2018).
 
Septembris 2017 tähistas ERA [http://www.folklore.ee/era/conference2017/ERA90abstracts.pdf temaatilise konverentsiga] oma 90. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/10/978|Pealkiri=Maailma suurim rahvaluulekogu!? Eesti Rahvaluule Arhiiv 90|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 10, 806−808806–808.|Aeg=2017|Kasutatud=12.03.2019}}</ref>
 
== ERA alamarhiivid ==
49. rida:
* '''ERA, Vene''' on vähemusrahvaste kogudest kõige suurem (17 köidet, kokku 10656 lehekülge), vene kogukond moodustas enne II MS ka kõige arvukama vähemusrahvuse Eestis. Lisaks tundis ERA toonane direktor Oskar Loorits vene folkloori vastu suurt huvi, lootes sealt leida eesti rahvaluule uurimiseks vajalikku võrdlusmaterjali. Silmapaistvaid lisandusi on kogusse teinud Valeria Jegorova ja Menda Ehrenberg.<ref name=":4" />
* '''ERA, Läti''' (üle 1500 lehekülje) on koondatud kaheks köiteks, vähesel määral esineb läti rahvaluulet ka väljaspool erikogu. Materjali on kogutud nii Läti Vabariigist kui ka Lõuna-Eestis elanud lätlastelt. Üks viljakamaid korrespondente on sellel alal olnud Allina Verlis, vähemal määral on lätikeelset rahvaluulet üles kirjutanud ka folklorist Elmar Päss ja [[Paulopriit Voolaine]].<ref name=":4" />
* '''ERA, Saksa''' (mõnevõrra üle 1200 lehekülje) koosneb kolmest köitest. Esimene neist sisaldab Paul Ariste keelelisi ja folkloristlikke märkmeid, mille ta tegi 1932-19331932–1933 aastal ennast [[Hamburg|Hamburgis]] täiendades. Ülejäänud köidetes on peamiselt suuremates Eesti linnades tehtud üleskirjutused. Kogujaist on kõige viljakam olnud üliõpilane Edith Pihlemann, tulemuslikult on töötanud ka Selma Redlich.<ref name=":4" />
* '''ERA, Rootsi''' (1000 lehekülje ümber) koosneb kahest säilitusühikust. 13.-14. sajandil Eesti läänealadele asunud [[Rannarootslased|rahvusrühm]] oli säilitanud oma tavades ja pärimuses palju arhailist. Paul Ariste kogus alates ülikooli astumisest saadik rahvaluulekirjapanekuid ja märkmeid eestirootslaste keelesituatsiooni kohta. Kirjapanekuid on teinud ka Oskar Loorits, samuti võib kaastöölistena nimetada mitmeid rootsi koolide õpetajaid, kes osalesid nii vastates konkreetsetele küsimustikele, kui vahendasid kooliõpilaste kirja pandut.<ref name=":4" />
* '''ERA, Juudi''' kogus on lehekülgi kokku üle 700. Kogu saamisloos on tähtsat rolli mänginud taas Paul Ariste, kuid põhilised kirjapanijad on olnud juudi rahvusest üliõpilased, osalt rahvaluuleprofessor Walter Andersoni suunamisel.<ref name=":4" />