Eesti rahvaluule arhiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin peatüki "Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis" |
viki |
||
1. rida:
[[Pilt:ERA_kataloogikapid.jpg|pisi|Eesti Rahvaluule Arhiivi kataloogikapid, suvi 2020]]
'''Eesti Rahvaluule Arhiiv''' (lühend: '''ERA''') on aastal [[1927]] asutatud folklooriarhiiv, mille ülesanne on [[rahvaluule]] kogumine, säilitamine ja selle laiemale üldsusele kättesaadavaks tegemine.<ref name="folklore.ee">http://www.folklore.ee/era/ava.htm (vaadatud 28.01.2013)</ref>
ERA on [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i osakond, ametliku nimega Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 03.04.2020)</ref> Arhiiv loodi [[Eesti Rahva Muuseum]]i allasutusena, alates 1940. aastast on arhiiv osa [[Eesti Kirjandusmuuseum]]ist. 20. sajandi jooksul on ERA kandnud nimesid '''Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (RKM RO)''' ja '''Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv'''.<ref name=":0" /> Eesti Rahvaluule Arhiiv tegutseb Eestis folkloori keskarhiivina. Lisaks kogumisele ja säilitamisele kuulub arhiivi ülesannete juurde ka materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus.<ref name="folklore.ee" />
8. rida ⟶ 9. rida:
==Ajalugu==
=== Loomisest
ERA asutati 24. septembril 1927.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://folklore.ee/era/ajal/ajalugu.htm|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiivi ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Arhiivi loomise üheks ajendiks oli see, et [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogu toodi [[Soome]]st tagasi [[Eesti]]sse. Soome oli see toimetatud Hurda surma järel 1907. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/35100|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiiv 75.|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 9, 609−611.|Aeg=2002|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Soomes kuulus Hurda kogu [[Soome Kirjanduse Selts]]ile (SKS), millel erinevalt Eesti teadusasutustest olid juba olemas sobilikud tingimused kogu säilitamiseks. 1924. aastal algasid [[Oskar Loorits]]a eestvedamisel kõnelused Hurda kogu Eestisse toomise üle, eesmärgiga moodustada SKSi ja 1924. aastal avatud [[Läti Rahvaluule Arhiiv]]i eeskujul ka Eestisse oma keskne rahvaluulearhiiv.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://journal.oraltradition.org/issues/28ii/jarv|Pealkiri=Estonian Folklore Archives.|Väljaanne=Oral Tradition 28 (2)|Aeg=2013|Kasutatud=10.03.2019|Täpsustus=pp. 291-298}}</ref> Oskar Looritsast sai ERA kolleegiumi otsusega arhiivi esimene juhataja, kes püsis ametis kuni emigreerumiseni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.<ref name=":1" />
Algselt asutati ERA sihtasutuse
===
Aastal 1940 muudeti ERA riigistamise käigus '''[[Riiklik kirjandusmuuseum|Riikliku Kirjandusmuuseumi]] rahvaluule osakonnaks (RKM RO)''', kus esialgu jätkus töö sõjaeelse kollektiivi ja tegevuskavaga.<ref name=":1" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal, aastal 1942, pärast Kirjandusmuuseumi kui iseseisva üksuse likvideerimist liideti selle rahvaluule osakond [[Tartu Ülikool|
=== Nõukogude aeg ===
[[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude perioodi]] alguses juhatasid
Varasemate ERA kogude kõrvale loodi nõukogude ajal uusi rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelevaid asutusi. 1947. aastal asutati
Tehnoloogia arenedes võeti
=== 1990. aastatest tänapäevani ===
1990. aastatel avardusid uurimisteemad plahvatuslikult. Taas hakati uurima vahepeal põlu all olnud rahvausundit, suurte kogumisvõistlustega koguti [[Koolipärimus|pärimust]] koolilastelt ja [[tudeng]]itelt, uue suunana kerkis esile [[sõdurifolkloor]]. Tagamaks rahvaluuleuurijate järelkasvu, hakati korraldama igakevadisi [[noorte folkloristide konverents]]e.<ref name=":1" /> Aastal 1995 nimetati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (ERA õigusjärglane) ümber '''Eesti Rahvaluule Arhiiviks.''' Samal kümnendil tehti algust kogude materjalidest (algul tekstidest ja helisalvestistest) digikoopiate loomisega<ref name=":0" />. 1992. aastast loobuti kartoteegikaartide kirjutamisest, esimesed püsivad digilahendused seati sisse aga 1997. aastal, kui heli- ja videonimestikke hakati koostama [[Microsoft Excel|Excelis]] ning väljatrükifaile [[Microsoft Word|Wordis]]. 2001. aastaks koliti kogu nimestikega ja säilikute laenutusega seotu [[arvuti]]sse.<ref name=":2" />
1990. aastatest alates hakati digitud materjalide põhjal koostama temaatilisi [https://www.folklore.ee/ebaas/ andmebaase], millest kolm põhinevad ERA uurijate tööl: [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/ Eesti regilaulude andmebaas], [http://galerii.kirmus.ee/koobas kohapärimuse andmebaas KOOBAS] ning Muinasjuttude andmebaas<ref name=":3" />. Pärast Hurda kogu digimist aastatel Septembris 2017 tähistas ERA [http://www.folklore.ee/era/conference2017/ERA90abstracts.pdf temaatilise konverentsiga] oma 90. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/10/978|Pealkiri=Maailma suurim rahvaluulekogu!? Eesti Rahvaluule Arhiiv 90|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 10, 806−808.|Aeg=2017|Kasutatud=12.03.2019}}</ref>
61. rida ⟶ 64. rida:
* '''RKM, Vene''' on oluliselt väiksem kui ERA, Vene, koosnedes vaid neljast köitest. See on osaliselt tingitud Tartu ülikooli vene kateedri juurde rajatud paralleelsest folkloorikogust. Sõjajärgse aja viljakaim vene folkloori koguja on olnud Vera Voogla.<ref name=":4" />
* '''RMK, Mitmesugused rahvad''' (243 lehekülge) loodi kõiksuguste muude rahvaste peale soome-ugri ja venelaste folkloori jäädvustamiseks. Suur kaal on enne sõda eraldi seeriaga esindatud rahvaste folklooril.<ref name=":4" />
* '''RMK, Mgn. K''' koosneb Eestis kontserte andmas käinud folkloorikollektiivide helisalvestistest ning teistest kogudest tehtud (enamasti rahvalaulude ja pillimuusika) koopiatest. Olulist rolli on siin mänginud 1970.-1980. aastatel kontserte korraldanud
* '''RMK, Pl. K''' koosneb ümberlindistustest folklooriplaatidelt, mida arhiivil ei ole, kuid mis võiksid siiski huvi pakkuda. Kogus on lindistusi kogu maailma rahvastelt ja selle loomine on olnud peamiselt tingitud nõukogudeaegsest informatsioonisulust.<ref name=":4" />
* '''VE''' on Paul Ariste [[Vadjalased|vadja]] etnoloogiat sisaldav kogu, mis anti ERA-le üle alles pärast tema surma. Kogu hõlmab 24 mappi.<ref name=":4" />
Pärast Eesti Vabariigi ennistamist loodi uus rahvaluulekogu, mille nimeks sai '''Eesti Folkloori Arhiiv''' ('''EFA'''). EFA esmaseks ülesandeks on eesti folkloori kogumine, kuid tähtsaks peetakse ka teiste soome-ugri rahvaste ja muude, eeskätt Eestis elavate rahvaste pärimuse talletamist. Taasalustati kogumist Ingerimaal, viimaste vadjalaste pärimust on edukalt jäädvustanud Ergo-Hart Västrik ja [[Madis Arukask]]. Venemaal elavate soomeugrilaste hulgast on EFA-sse kogutud kõige rohkem folkloori [[Siber|Siberi]] eesti asundustest.<ref name=":4" />
|