Eesti rahvaluule arhiiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin peatüki "Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis"
viki
1. rida:
{{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2020}}
[[Pilt:ERA_kataloogikapid.jpg|pisi|Eesti Rahvaluule Arhiivi kataloogikapid, suvi 2020]]
'''Eesti Rahvaluule Arhiiv''' (lühend: '''ERA''') on aastal [[1927]] asutatud folklooriarhiiv, mille ülesanne on [[rahvaluule]] kogumine, säilitamine ja selle laiemale üldsusele kättesaadavaks tegemine.<ref name="folklore.ee">http://www.folklore.ee/era/ava.htm (vaadatud 28.01.2013)</ref>

ERA on [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i osakond, ametliku nimega Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 03.04.2020)</ref> Arhiiv loodi [[Eesti Rahva Muuseum]]i allasutusena, alates 1940. aastast on arhiiv osa [[Eesti Kirjandusmuuseum]]ist. 20. sajandi jooksul on ERA kandnud nimesid '''Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (RKM RO)''' ja '''Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv'''.<ref name=":0" />
 
Eesti Rahvaluule Arhiiv tegutseb Eestis folkloori keskarhiivina. Lisaks kogumisele ja säilitamisele kuulub arhiivi ülesannete juurde ka materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus.<ref name="folklore.ee" />
8. rida ⟶ 9. rida:
 
==Ajalugu==
=== Loomisest IITeise maailmasõjani ===
ERA asutati 24. septembril 1927.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://folklore.ee/era/ajal/ajalugu.htm|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiivi ajalugu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Arhiivi loomise üheks ajendiks oli see, et [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogu toodi [[Soome]]st tagasi [[Eesti]]sse. Soome oli see toimetatud Hurda surma järel 1907. aastal.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/35100|Pealkiri=Eesti Rahvaluule Arhiiv 75.|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 9, 609−611.|Aeg=2002|Kasutatud=10.03.2019}}</ref> Soomes kuulus Hurda kogu [[Soome Kirjanduse Selts]]ile (SKS), millel erinevalt Eesti teadusasutustest olid juba olemas sobilikud tingimused kogu säilitamiseks. 1924. aastal algasid [[Oskar Loorits]]a eestvedamisel kõnelused Hurda kogu Eestisse toomise üle, eesmärgiga moodustada SKSi ja 1924. aastal avatud [[Läti Rahvaluule Arhiiv]]i eeskujul ka Eestisse oma keskne rahvaluulearhiiv.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://journal.oraltradition.org/issues/28ii/jarv|Pealkiri=Estonian Folklore Archives.|Väljaanne=Oral Tradition 28 (2)|Aeg=2013|Kasutatud=10.03.2019|Täpsustus=pp. 291-298}}</ref> Oskar Looritsast sai ERA kolleegiumi otsusega arhiivi esimene juhataja, kes püsis ametis kuni emigreerumiseni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.<ref name=":1" />
 
Algselt asutati ERA sihtasutuse [[Eesti Rahva Muuseum]]iMuuseumi allüksusena. Lisaks Hurda 162-köitelisele vanavarakogule (H) koondati ERA hoidlatesse kokku ka [[Matthias Johann Eisen]]i 99-köiteline kogu (E), [[Oskar Kallas]]e eestvedamisel loodud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i rahvaviisikogu (EÜS), aga ka mitu väiksemat rahvaluulekogu, näiteks [[Eesti Kirjameeste Selts]]i kogu (EKS), Eesti Rahva Muuseumi kogu (ERM), M. J. Eiseni stipendiaatide kogu (E, Stk) jt.<ref name=":0" /> Oskar Looritsa juhtimisel hakkas Eesti Rahvaluule Arhiiv ka ise aktiivselt kogumistööga tegelema, kasutades ulatuslikku kirjasaatjate võrgustikku ning kogumisvõistlusi koolides aga ka välitööekspeditsioone. Salvestusvõimaluste arenedes pandi alus foto- ja heliarhiividele. Samuti seati esimestel tegutsemisaastatel sisse ühtne [[Register|registrite]], [[Kartoteek|kartoteekide]] ja mappide süsteem.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Västrik, Ergo-Hart|URL=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/2e145aa4-de85-4099-98bf-7a85d199cf08|Pealkiri=Rahvaluulekogud ja arhiivimaterjali digiteerimine.|Väljaanne=Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid.|Väljaandja=Tartu Ülikooli Kirjastus|Aeg=2008|Kasutatud=10.03.2019|Koht=Tartu|Täpsustus=113−134}}</ref> Veel võttis arhiiv enda ülesandeks avaldada teadus- ja allikapublikatsioone. Selle tarbeks loodi 1935. aastal sari "[[Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused]]", ent jätkati ka Hurda alustatud [[Monumenta Estoniae Antiquae|"Monumenta Estoniae antiquae"]] sarja (nt "[[Vana Kannel]]" [[Vana Kannel III|III]] ja [[Vana Kannel IV|IV]]). Sõjaeelse ERA kollektiivi silmapaistvamad liikmed olid lisaks Oskar Looritsale veel [[Paul Ariste]], [[Herbert Tampere]], [[Richard Viidalepp]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Erna Normann]] jt.<ref name=":1" />
 
=== II maailmasõja Sõja-aastad ===
Aastal 1940 muudeti ERA riigistamise käigus '''[[Riiklik kirjandusmuuseum|Riikliku Kirjandusmuuseumi]] rahvaluule osakonnaks (RKM RO)''', kus esialgu jätkus töö sõjaeelse kollektiivi ja tegevuskavaga.<ref name=":1" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal, aastal 1942, pärast Kirjandusmuuseumi kui iseseisva üksuse likvideerimist liideti selle rahvaluule osakond [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonnaga]], kus see hakkas kandma nime '''Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv.'''<ref name=":0" /> Aastatel 1943–1944 evakueeriti rahvaluulekogud ühes teiste RKM kogudega sõja tõttu hoiukohtadesse [[Tartumaa|Tartu]]-, [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Läänemaa]]l. 1944. aastal taastati Riiklik Kirjandusmuuseum kui institutsioon ning ühtlasi ka selle rahvaluule osakond (RO). Kogud jõudsid maapiirkondadest täielikult Tartusse tagasi 1945. aasta augustiks.<ref name=":0" />
 
=== Nõukogude aeg ===
[[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude perioodi]] alguses juhatasid RO-drahvaluule osakonda selle varasemad töötajad (Richard Viidalepp 1944–1945; Erna Normann 1945–1950).<ref name=":1" /> Oma jälje jättis arhiivi materjalidele aga [[Stalinism|stalinismiperiood]], mille käigus tuli arhiivitöötajatel kahe laine jooksul (1945–1946 ja 1949–1951) oma käega maha tõmmata, välja rebida ja üle kleepida kõik valitseva ideoloogiaga vastuollu minevad tekstid ja fotod.<ref name=":2" /> Muuhulgas tuli kõikjalt kustutada [[Rootsi]] pagenud Oskar Looritsa nimi ja tegevusega seotu. Väljalõigatud leheküljed paigutati aga keskarhiivi erifondi, kust need jõudsid 1960. aastatel tagasi arhiivi ning muutusid taasiseseisvumise järel taas uurimiskõlbulikuks. Nõukogude aeg seadis nõudmisi ka uurimisteemadele: [[rahvausund]]i uurimisest tuli loobuda, soositud oli nn töötavate hulkade folkloor, mille puudumisel uuriti siiski edasi klassikalisi folkloorižanre.<ref name=":1" />
 
Varasemate ERA kogude kõrvale loodi nõukogude ajal uusi rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelevaid asutusi. 1947. aastal asutati [[Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogu]] (RKM). Päris uue uurimisasutusena loodi [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] [[Keele ja Kirjanduse Instituut]], mille juures asus tegutsema rahvaluule sektor. Viimane kolis 21. sajandi alguseks täielikult üle Kirjandusmuuseumisse, kus jagunes kaheks: [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|folkloristika osakonnaks]] (EKM FO) ja [[Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond|etnomusikoloogia osakonnaks]] (EKM EMO). Sektori kolimisega [[Tartu]]sse lisandus aastal 2000 ERA kogudesse ka [[rahvaluule sektori folkloorikogu]] (KKI).<ref name=":2" /> Samuti jõudsid 20. sajandi lõpuks ERA valdusse Tartu Riikliku Ülikooli [[Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder|eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri]] folkloorikogu materjalid (EKRK)<ref name=":0" />. Alates 1940. aastate lõpust said tavaliseks mitme uurimisasutuse folkloristide kollektiivsed kogumisretked ehk ekspeditsioonid, mille käigus kogutud materjal paigutati killustunult erinevate asutuste arhiividesse<ref name=":2" />.
 
Tehnoloogia arenedes võeti ROsrahvaluule osakonnas 1953. aastal kasutusele esimene [[magnetofon]], samuti pärinevad 1950. aastate lõpust esimesed filmilindid. 1980. aastatest asendas filmilinte videofilm.<ref name=":0" /> 1960. aastatel võimaldas helisalvestustehnoloogia areng tegeleda varasemast rohkem [[rahvamuusika]] uurimisega. Sel kümnendil anti välja esimesed helipublikatsioonid ning rahvalaulude [[Antoloogia|antoloogiad]] ning 1969. aastal loodi ROrahvaluule osakonna kõrvale [[rahvamuusika sektor]], mille juhataja oli enne KKIsse siirdumist [[Ingrid Rüütel]]<ref name=":1" />. Rahvalaulu-uurijad ([[Ottilie Kõiva]], [[Herbert Tampere]], [[Erna Tampere]] jt) jätkasid "Vana Kandle" sarja ettevalmistamist, [[Arvo Krikmann]]i eestvedamisel uuriti [[parömioloogia]] töörühmas eesti [[Vanasõna|vanasõnu]], [[Selma Lätt]] ja hiljem [[Mall Hiiemäe]] töötasid põhjalikult läbi [[Eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]].<ref name=":0" /> 1970.–1980. aastatel pöörati rohkem tähelepanu arhiivitöö korraldusele, sest eesti [[folkloristika]] uurimisteemad olid sedapalju arvardunud, et arhiivi laekuv materjal oli üha eriilmelisem. Juba saadeti arhiivi ka seni tabuliseks peetud materjali, nt poliitilisi [[anekdoot]]e, [[Siber]]isse küüditatute mälestusi, ühiskonnakriitilisi malevalaule.<ref name=":1" />
 
=== 1990. aastatest tänapäevani ===
1990. aastatel avardusid uurimisteemad plahvatuslikult. Taas hakati uurima vahepeal põlu all olnud rahvausundit, suurte kogumisvõistlustega koguti [[Koolipärimus|pärimust]] koolilastelt ja [[tudeng]]itelt, uue suunana kerkis esile [[sõdurifolkloor]]. Tagamaks rahvaluuleuurijate järelkasvu, hakati korraldama igakevadisi [[noorte folkloristide konverents]]e.<ref name=":1" /> Aastal 1995 nimetati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (ERA õigusjärglane) ümber '''Eesti Rahvaluule Arhiiviks.''' Samal kümnendil tehti algust kogude materjalidest (algul tekstidest ja helisalvestistest) digikoopiate loomisega<ref name=":0" />. 1992. aastast loobuti kartoteegikaartide kirjutamisest, esimesed püsivad digilahendused seati sisse aga 1997. aastal, kui heli- ja videonimestikke hakati koostama [[Microsoft Excel|Excelis]] ning väljatrükifaile [[Microsoft Word|Wordis]]. 2001. aastaks koliti kogu nimestikega ja säilikute laenutusega seotu [[arvuti]]sse.<ref name=":2" />

1990. aastatest alates hakati digitud materjalide põhjal koostama temaatilisi [https://www.folklore.ee/ebaas/ andmebaase], millest kolm põhinevad ERA uurijate tööl: [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/ Eesti regilaulude andmebaas], [http://galerii.kirmus.ee/koobas kohapärimuse andmebaas KOOBAS] ning Muinasjuttude andmebaas<ref name=":3" />. Pärast Hurda kogu digimist aastatel 2011–122011–2012 arendati digimaterjali paremaks haldamiseks välja virtuaalne hoidla [http://kivike.kirmus.ee KIVIKE] ('''Ki'''rjandusmuuseumi '''Vi'''rtuaalne '''Ke'''lder). KIVIKE võimaldab skannitud failide põhjal tekstitusi teha, siduda omavahel kõik ühe [[Rahvaluule koguja|koguja]] või [[Rahvaluule esitaja|esitajaga]] seotud materjalid ning luua temaatilisi [[kogukonnaportaal]]ekogukonnaportaale. 2013. aastal loodi kogumismoodul [http://kratt.folklore.ee/avaleht KRATT], mis võimaldab arhiivil korraldada kogumiskampaaniaid [[internet]]is ning seob saadetud materjali kohe KIVIKEsega. Viimastel aastatel toimunud [http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/16 digitaalsed kogumiskampaaniad] on hõlmanud näiteks [[kohapärimus]]tkohapärimust ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/8 Minu maastikud]" 2015), [[Isikunimi|isikunimesid]] ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/14 Imelik nimi]" 2017), aga ka [[perepärimus]]tperepärimust ("[http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/16 Minu (vanaema) lugu]" 2018).
 
Septembris 2017 tähistas ERA [http://www.folklore.ee/era/conference2017/ERA90abstracts.pdf temaatilise konverentsiga] oma 90. aastapäeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Järv, Risto|URL=http://kjk.eki.ee/ee/issues/2017/10/978|Pealkiri=Maailma suurim rahvaluulekogu!? Eesti Rahvaluule Arhiiv 90|Väljaanne=Keel ja Kirjandus, 10, 806−808.|Aeg=2017|Kasutatud=12.03.2019}}</ref>
61. rida ⟶ 64. rida:
* '''RKM, Vene''' on oluliselt väiksem kui ERA, Vene, koosnedes vaid neljast köitest. See on osaliselt tingitud Tartu ülikooli vene kateedri juurde rajatud paralleelsest folkloorikogust. Sõjajärgse aja viljakaim vene folkloori koguja on olnud Vera Voogla.<ref name=":4" />
* '''RMK, Mitmesugused rahvad''' (243 lehekülge) loodi kõiksuguste muude rahvaste peale soome-ugri ja venelaste folkloori jäädvustamiseks. Suur kaal on enne sõda eraldi seeriaga esindatud rahvaste folklooril.<ref name=":4" />
* '''RMK, Mgn. K''' koosneb Eestis kontserte andmas käinud folkloorikollektiivide helisalvestistest ning teistest kogudest tehtud (enamasti rahvalaulude ja pillimuusika) koopiatest. Olulist rolli on siin mänginud 1970.-1980. aastatel kontserte korraldanud [[Ingrid Rüütel]]. Kõige rohkem on kogus [[Marid|mari]] rahvalaulude ja pillimuusika koopiaid. Tartus olevate koopiate juurde on lisatud ka originaalsed arhiiviviited, mis võimaldab materjali kasutada teaduslikult nõutava täpsusega.<ref name=":4" />
* '''RMK, Pl. K''' koosneb ümberlindistustest folklooriplaatidelt, mida arhiivil ei ole, kuid mis võiksid siiski huvi pakkuda. Kogus on lindistusi kogu maailma rahvastelt ja selle loomine on olnud peamiselt tingitud nõukogudeaegsest informatsioonisulust.<ref name=":4" />
* '''VE''' on Paul Ariste [[Vadjalased|vadja]] etnoloogiat sisaldav kogu, mis anti ERA-le üle alles pärast tema surma. Kogu hõlmab 24 mappi.<ref name=":4" />
 
Pärast Eesti Vabariigi ennistamist loodi uus rahvaluulekogu, mille nimeks sai '''Eesti Folkloori Arhiiv''' ('''EFA'''). EFA esmaseks ülesandeks on eesti folkloori kogumine, kuid tähtsaks peetakse ka teiste soome-ugri rahvaste ja muude, eeskätt Eestis elavate rahvaste pärimuse talletamist. Taasalustati kogumist Ingerimaal, viimaste vadjalaste pärimust on edukalt jäädvustanud Ergo-Hart Västrik ja [[Madis Arukask]]. Venemaal elavate soomeugrilaste hulgast on EFA-sse kogutud kõige rohkem folkloori [[Siber|Siberi]] eesti asundustest.<ref name=":4" />