Redaktsioon: 13. jaanuar 2022, kell 22:02 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. jaanuar 2022, kell 00:52 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
19. rida: Thor Heyerdahl õppis [[1933]]–[[1936]] [[Oslo Ülikool]]is [[zooloogia]]t ja [[geograafia]]t, kuid ülikooli ta ei lõpetanud, mistõttu ei saa teda pidada zooloogiks ega geograafiks. T. Heyerdahl on ise hiljem öelnud, et tema loomaõpingud ei kujunenud selliseks, nagu ta alguses soovis. Neile õpetati loomariiki akadeemiliselt – loomade ehitust, süstemaatikat, Mendeli seadusi. Kuid metsloomadest ja nende eluviisist vabas looduses räägiti vähe. Heyerdahl mõtiskles selle üle, kas nende teadmised, kes olid saanud akadeemilist haridust, olid Polüneesia saareelanike teadmistest paremad või lihtsalt teistsugused – saareelanikud hindasid loodust ju sellest seisukohast, mil viisil see inimesele kõige paremini kasu võis tuua<ref name="eqCTe" />. Samal ajal õppis ta omal käel ~~polüneesia~~Polüneesia kultuuri ja ajalugu, kasutades [[Bjarne Kroepelin]]i eraraamatukogus leiduvaid Polüneesia-alaseid raamatuid ja ajalehti. (Selle raamatukogu ostis hiljem ära [[Oslo Ülikooli raamatukogu]] ja see liideti [[Kon-Tiki Muuseum]]iga). Pärast õpinguid koostas Thor Heyerdahl [[Berliin]]is zooloogiaprofessorite [[Kristine Bonnevie]] ja [[Hjalmar Broch]]iga konsulteerides projekti, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas leidsid tee Polüneesiasse seal praegu elavad loomad. ==Ekspeditsioonid== 54. rida: Naastes Fatu-Hiva ekspeditsioonilt, katkestas Heyerdahl õpingud Oslo Ülikoolis ja loobus ka zooloogia ja [[botaanika]] alastest õpingutest. Teda hakkas üha enam huvitama küsimus, mil moel omaaegsed meresõitjad suutsid avatud veesõidukitel ületada ookeani. 1939. aastal sõitis ta Briti Columbiasse, et selle pealinna [[Victoria (Briti Columbia)\|Victoria]] muuseumis hakata probleemi põhjalikumalt uurima. Heyerdahl tegeles Victorias teoreetiliste uuringutega kuni 1940. aastani. Uuringute käigus püstitas Heyerdahl hüpoteesi, et inimesed jõudsid Polüneesiasse Lõuna-Ameerikast, kasutades selleks [[balsapuu]]st (''Ochroma pyramidale'') [[parv]]i. Oma hüpoteesi esitlemisel leidis Heyerdahl tugevat vastuseisu ~~teadlaste poolt~~teadlastelt, kes olid veendunud, et Polüneesia asustamine lähtus Aasiast. ==Kon-Tiki ekspeditsioon== 85. rida: ==Lihavõttesaar== Ekspeditsioon toimus aastatel 1955–1956. Ekspeditsiooni patroon oli kuningas [[Olav V]] ja rahastaja Heyerdahl ise. Ekspeditsioonist võtsid osa arheoloogid [[Arne Skjølsvold]] (Norra), [[Edwin Ferdon]], [[William Mulloy]], [[Carlyle Smith]] (USA) ja [[Gonzalo Figueroa]] ([[Tšiili]])<ref name="hlFZV" />. Ekspeditsioon oli esimene arheoloogiline ekspeditsioon [[Lihavõttesaar]]el. Seiklused ja teooriad võttis kokku Heyerdahli raamat "Aku-aku". Ekspeditsiooni liikmete arvates oli Lihavõttesaar lähim elukõlbulik saar algsetele mereränduritele Lõuna-Ameerikast. Lähim sellepärast, et Galapagosel ei olnud aasta läbi saadaval joogivett. Ekspeditsioon avastas saarel skulptuure, mis olid väga sarnased nendega, mis olid iseloomulikud [[inkad]]e<nowiki/>-eelsele perioodile Lõuna-Ameerikas. Heyerdahl avaldas arvamust, et saare varasemad asukad olid [[Hanau eepe]]d ehk "pikk-kõrvad" Lõuna-Ameerikast. "Pikk-kõrvu" kujutavaid skulptuure võib leida üle terve saare. ==Ra ekspeditsioon==

Thor Heyerdahl: erinevus redaktsioonide vahel