ESTCube-2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
61. rida:
 
}}
'''ESTCube-2''' on Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse<ref>{{Netiviide|autor name=ESTCube|url=https:"Cq2yV" //www.estcube.eu/blog/About|pealkiri=Meist|vaadatud=05.01.2022}}</ref> ehitatav kolmeühikuline (1 ühiku standardmõõt on 100x100x113,5 mm<ref>{{Netiviide|autor=Euroopa Kosmoseagentuur|urlname=https://www.esa.int/Enabling_Support/Space_Engineering_Technology/Technology_CubeSats|pealkiri=Technology"W97PM" CubeSats|vaadatud=05.01.2022}}</ref>) [[kuupsatelliit]]. Tegemist on [[Eesti tudengisatelliidi programm|ESTCube programmi]] teise satelliidiga (esimene oli [[ESTCube-1]]). Satelliit valmib 2022. aasta esimeses pooles ja see on plaanitud [[Orbiit|orbiidile]] saata 2022. aasta teises pooles [[Guajaana kosmosekeskus]]est [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i kanderaketiga [[Vega (kanderakett)|Vega-C]].
 
Satelliidi arendamist alustati 2014. aastal, kuid vajalik meeskond ja rahastus saadi kokku alles 2016. aastal. ESTCube-2 on sarnaselt ESTCube-1-ga hariduslik-teaduslik projekt, mille eesmärk on anda üliõpilastele ja gümnaasiumiõpilastele võimalus osaleda kosmosemissiooni loomises ja valmimises. Satelliidi ehituse ja arendusega on seotud mitukümmend bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd.
 
ESTCube-2 orbiidi plaanitav kõrgus maapinnast on 600 kilomeetrit ja satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,8 km/s<ref>{{Netiviide|autor name=ESTCube|url=https://www.estcube.eu/blog/ESTCube-2_blog_2-2|pealkiri=ESTCube-2"57R8z" blog|vaadatud=05.01.2022}}</ref>.
 
Koostööpartnerid on [[Tartu Ülikool]], [[Tartu Observatoorium]], [[Soome Meteoroloogiainstituut]], GomSpace, [[Milrem Robotics]], Foresail, [[Dresdeni Tehnikaülikool]], Captain Corrosion, [[Euroopa Kosmoseagentuur]] ja [[Euroopa Komisjon]].
78. rida:
ESTCube-2 projekti esmane eesmärk on pakkuda üliõpilastele ja gümnaasiumiõpilastele praktilist õpet [[kosmosetehnoloogia]] arendamisel. See tähendab, et nii satelliidi [[disain]], [[Prototüüpimine|prototüüp]], [[lennumudel]]i kokkupanemine, testimised ja kosmoses opereerimine on üliõpilaste vastutada.
 
ESTCube-2 on tavapärastest ülikoolide kuupsatelliitide missioonidest erilisem aga seetõttu, et kosmoses katsetatakse uudseid tehnoloogiad ja lahendusi. ESTCube-2 satelliidi missiooni põhiline eesmärk on katsetada [[Elektriline päikesepuri|elektrilise päikesepurje]] tehnoloogia modifikatsiooni [[Plasmapidur|plasmapidurit]]<ref>{{Netiviide|autor=Pekka Janhunen|urlname=https://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/1.47537?journalCode=jpp|pealkiri=Electrostatic"KkUGt" Plasma Brake for Deorbiting a Satellite|väljaanne=Journal of Propulsion and Power|aeg=2010|vaadatud=5.01.2022}}</ref>, mis võimaldab satelliidi orbiiti alandada ning pikemas perspektiivis oma töö lõpetanud satelliidi kiiremini Maa [[atmosfäär]]is ära põletada.
 
Plasmapiduri leiutaja on Soome Meteoroloogia Instituudi teadur [[Pekka Janhunen]]. Katse õnnestumisel on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab võidelda üha aktuaalsema probleemiga [[Maa-lähedane_orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]] – [[kosmoseprügi]]ga ehk oma töö lõpetanud satelliitide ja nende osade kuhjumisega orbiidile. Töö lõpetanud satelliitide eemaldamine orbiidilt vähendaks funktsioneeriva satelliidi ja kasutuskõlbmatu kosmoseprügi kokkupõrke tõenäosust.
111. rida:
 
==Viited==
{{Viitedviited|allikad=
<ref name="Koos">{{netiviide |pealkiri=ESTCube-2 sai Hooandjas hoo sisse: enam kui 30 000 eurot koos |väljaanne=Delfi Forte |url=https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=78371994 |vaadatud=15. detsember 2019 }}</ref>
<ref name="Cq2yV">{{Netiviide|autor=ESTCube|url=https://www.estcube.eu/blog/About|pealkiri=Meist|vaadatud=05.01.2022}}</ref>
<ref name="W97PM">{{Netiviide|autor=Euroopa Kosmoseagentuur|url=https://www.esa.int/Enabling_Support/Space_Engineering_Technology/Technology_CubeSats|pealkiri=Technology CubeSats|vaadatud=05.01.2022}}</ref>
<ref name="57R8z">{{Netiviide|autor=ESTCube|url=https://www.estcube.eu/blog/ESTCube-2_blog_2-2|pealkiri=ESTCube-2 blog|vaadatud=05.01.2022}}</ref>
<ref name="KkUGt">{{Netiviide|autor=Pekka Janhunen|url=https://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/1.47537?journalCode=jpp|pealkiri=Electrostatic Plasma Brake for Deorbiting a Satellite|väljaanne=Journal of Propulsion and Power|aeg=2010|vaadatud=5.01.2022}}</ref>
}}