Kaubandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AinoSiimon (arutelu | kaastöö) P mõistet |
AinoSiimon (arutelu | kaastöö) P mõistete täiendamine |
||
1. rida:
[[File:Wojciech_Gerson_-_Gdańsk_in_the_XVII_century.jpg|thumb|right|Kaubandus Poola meresadamas [[Gdańsk]]is]]
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
'''Kaubanduseks'''
Funktsionaalne kaubandus näitab kaubanduse sisu. Seda iseloomustavad järgmised põhimõisted: 1) kaubandustegevus kui tegevus, mis toimub: nii majandusharus kui ka kaubandusettevõtetes; 2) kaubakäive kui kaubandustegevuse tulemusnäitaja.<ref name=":0" />
Kaubandus kui mitmekülgne ja keerulise struktuuriga majanduselu valdkond on tihedalt seotud ja teeb koostööd teistega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas [[Tööstus|tööstusest]] ja [[Põllumajandus|põllumajandusest]]. Kaubandus on omakorda tööstusele ja põllumajandusele varustajaks tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed turisminduse, transpordi, panganduse ja teenindusega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_kui_majandusharu.html|Pealkiri=Kaubandus kui majandusharu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubanduse_olemus.html|Pealkiri=Kaubanduse olemus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>▼
Institutsionaalne kaubandus näitab kaubanduse vormi. Seda iseloomustavad järgmised põhimõisted: 1) kaubandusettevõte, nende arv ja struktuur; 2) kaubandus kui majandusharu (kaubandusettevõtete üldkogum)<ref name=":0" />.
'''Kaubandus''' on majandusharu , mis hõlmab kõiki kaupa tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid [[Ettevõte|ettevõtteid]], sõltumata sellest, millega kaubeldakse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kaubandus&F=M|Pealkiri=[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kaubandus kui majandusharu on tööjaotuse alusel eraldunud kvalitatiivselt ühetaoliste ettevõtete süsteem, mis realiseerib kaupu ostu-müügi teel.<ref name=":0" />
▲Kaubandus kui mitmekülgne ja keerulise struktuuriga majanduselu valdkond on tihedalt seotud ja teeb koostööd teistega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas [[Tööstus|tööstusest]] ja [[Põllumajandus|põllumajandusest]]. Kaubandus on omakorda tööstusele ja põllumajandusele varustajaks tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed hotelli- ja restoranimajanduse, turisminduse, transpordi, panganduse ja teenindusega.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubandus_kui_majandusharu.html|Pealkiri=Kaubandus kui majandusharu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubanduse_olemus.html|Pealkiri=Kaubanduse olemus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref name=":0" />
== Ajalugu ==
33. rida ⟶ 39. rida:
== Kaubanduse harud ==
Kaubandusettevõtteid on võimalik liigitada ja tüpiseerida mitmesuguste tunnuste alusel (tegutsemise vorm, asukoht, äri tüüp, suurus jne). Liikide ja tüüpide kaudu on võimalik hinnata ettevõtluse struktuuri kaubanduses; struktuurilt on kaubandust võimalik liigitada mitmesuguste tunnuste alusel. Kõige üldisemalt võiks kaubanduse jagada kolmeks: välis-, hulgi- ja jaekaubandus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/kaubanduse_sisu_ja_vorm.html|Pealkiri=Kaubanduse sisu ja vorm|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Kaubandust tervikuna võib süstematiseerida kahel viisil, st klassifitseerida ja tüpiseerida.<ref name=":0" />
Kaubandust liigitatakse esmalt sise- ja väliskaubanduseks. Sisekaubandust omakorda jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduseks. Jae- ning hulgikaubandusettevõtteid saab liigitada arvukate tunnuste alusel.<ref name=":0" />
=== Väliskaubandus ===
| |||