Kaali kraater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 91.129.105.60 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kask.
Märgis: Tühistamine
23. rida:
==Kaali järv kohapärimuses==
 
[[Henriku Liivimaa kroonika]]s on mitmes kohas avaldatud kohamuistend, mille järgi eestlaste jumal [[Tharapita]] saabus Maale [[Ebavere mägi|Ebavere mäe]] juurest ja maandus Saaremaal. Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud kultusehitisi - ringikujulised müürid peakraatri ümber. Samuti on avastatud kraatrist erinevaid muinasesemeid. ERM[[Eesti Rahva Muuseum]]i kogudes on rahvalaulud, kus räägitakse Saaremaa põlemisest ja mida teadlased seostavad mitte tavaliste tulekahjude, vaid edasiantud kujundite tõttu Kaali meteoriidiga .
 
[[Matthias Johann Eisen]]i muistendikogumikus "[[Esivanemate varandus]]" avaldatud [[kohamuistend]]i järgi oli Kaali järve kohal mõis, kus mõisahärra tosinast lapsest kõige vanem ja kõige noorem – poeg ja tütar – soovisid omavahel abielluda. Kirikuõpetaja ütles, et see on võimalik, ja laulatas nad mõisas ära. Pärast laulatuse talitamist ei jäänud kirikuõpetaja pulmapeole, vaid kiirustas koju, käskides kutsaril kiiresti sõita ja keelates tal tagasi vaadata. Kutsar vaatas keelust üle astudes tagasi ja selsamal silmapilgul, kui ta tagasi vaatas, nägi ta mõisa vajumas maa sisse. Järele jäänud suur järsk auk, milles vesi alati sees on. Muistendi järgi tuleb mõis järves nähtavale iga aasta samal päeval, kui mõis ära vajus, ja kaob mõne minuti pärast taas. Eiseni avaldatud tekst põhineb [[Valjala kihelkond|
Valjala kihelkonna]] [[Lõve vald|Lõve vallast]] kogutud muistendil, mille on saatnud J. Ratas aastal 1896. aastal.<ref>[[Mattias Johann Eisen]]. [[Esivanemate varandus]]. Koostanud ja redigeerinud [[Herbert Tampere]]. Tallinn: Sinisukk 2000, lk 100–101</ref><ref>[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kodujutt/58.html Kaali mõisa järv]. –Matthias– Matthias Johann Eisen. Esivanemate varandus. II. Kodused jutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2002, nr 58.</ref>
 
==Uurimislugu==