|
}}
'''Sherlock Holmes''' (ligikaudne hääldus [šö:(r)lok hõumz]) on [[Arthur Conan Doyle|Arthur Conan Doyle'i]] tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv [[London]]isRoomas. Arthur Conan Doyle kaalus selle tegelaskuju eesnimena kõigepealt Sherrinfordi, aga mõtles ringi.
Detektiiv Sherlock Holmes on peategelane 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas [[1878]]. aastal ning kestis kuni [[1903]]. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra [[doktor Watson]]iga algas [[1881]]. aastal.
[[1904]]. aastal kolis Sherlock Holmes [[Ida-Sussex]]i krahvkonda. Viie miili kaugusele [[Eastbourne|Eastbourne'ist]] rajas ta endale väikese talu,<ref name="HleYW" /> kus pühendus [[Mesilane|mesilaste]] [[Mesindus|kasvatamisele]].<ref name="1nYGl" /> Doktor Watsoniga kohtus ta ainult aeg-ajalt, kui sõber teda nädalalõppudel külastas, mistõttu pidi ta "[[Lõvilaka mõistatus]]e" ise üles kirjutama (lugu on jutustatud Sherlock Holmesi silmade läbi).<ref name="4KJgX" />
*
== Iseloomustus ==
[[Fail:Holmes by Paget.jpg|pisi|[[Sidney Paget]]i illustratsioon]]
Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikule eeskujuks detektiivid [[C. Auguste Dupin]] [[Edgar Allan Poe]] ja [[Monsieur Lecoq]] [[Émile Gaboriau|Émile Gaboriau']] kriminaaljuttudest.
[[Doktor Watson]]i kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus [[Jalg (pikkusühik)|jalga]] pikk ja kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis [[kokaiin]]i. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda.<ref name="wJlBy" /><ref name="Gu9eh" />
Kuulsa detektiivi teadmiste pagas oli lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.
Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:
* [[kirjandus]] – puudulik;
* [[filosoofia]] – puudulik;
* [[astronoomia]] – puudulik;
* [[poliitika]] – puudulik;
* [[botaanika]] – tundis hästi [[Must belladonna|musta belladonnat]], [[oopium]]i ja üldse mürke, aga praktilisest [[aiandus]]est ei teadnud midagi;
* [[geoloogia]] – teadmised piirdusid ainult sellega, mida praktilises elus vaja oli, tundis detailselt [[London]]i piirkondi;
* [[keemia]] – põhjalikud teadmised;
* [[anatoomia]] – täpsed, kuid süsteemitud teadmised;
* [[Tabloid|kõmuajakirjandus]] – tohutu palju teadmisi, teadis kõigi [[19. sajand]]il toimepandud hirmutegude üksikasju;
* mängis hästi [[viiul]]it;
* oli osav kepivõitleja, [[poksija]] ja [[vehkleja]];
* tundis hästi Briti seadusi.<ref name="eBHvt" />
== Sherlock Holmesi detektiivikarjäär ==
* "[[Sureva detektiivi mõistatus]]es" [[Simuleerimine|simuleerimisest]].<ref name="HrcOM" />
* "[[Roniva mehe mõistatus]]es" [[koer]]te osast detektiivitöös.<ref name="U6LoO" />
== Arthur Conan Doyle'i teosed ==
[[Fail:ArthurConanDoyle AStudyInScarlet.jpg|pisi|püsti|Sherlock Holmes ilmus esimest korda lugejate ette jutustuses "Etüüd punases".]]
* '''Romaanid'''.
** "[[Etüüd punases]]" ("A Study in Scarlet", 1887)
** "[[Nelja märk]]" ("The Sign of the Four", 1890)
** "[[Baskerville'ide koer]]" ("The Hound of the Baskervilles", 1902)
** "[[Hirmu org]]" ("The Valley of Fear", 1915)
* '''Jutustuste kogumikud'''. Alul ilmusid jutustused perioodikas, hiljem koostati neist Sherlock Holmesi viis kriminaaljutu antoloogiat.
** "[[Sherlock Holmesi seiklused]]" ("The Adventures of Sherlock Holmes", 1892)
** "[[Sherlock Holmesi memuaarid]]" ("The Memoirs of Sherlock Holmes", 1894)
** "[[Sherlock Holmesi tagasitulek]]" ("The Return of Sherlock Holmes", 1905)
** "[[Viimane kummardus]]" ("His Last Bow", 1917)
** "[[Sherlock Holmesi märkmeraamat]]" ("The Case-Book of Sherlock Holmes", 1927)
== Kultuuripärand ==
| 