Kalotüüpia: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:Frankfurt Am Main-William Henry Fox Talbot-Zeil in Richtung Hauptwache-1846.jpg|thumb|William Henry Fox Talboti kalotüüp [[Frankfurt|Frankfurdist]] (1846)]]'''Kalotüüpia''' on varane fotomenetlus, mille korral kasutatakse [[foto]] loomiseksvalmistamiseks [[Hõbenitraat|hõbenitraati]]. Kalotüüpia tulemust nimetatakse '''kalotüübiks''' või protsessi leiutaja järgi '''talbotüübiks'''.
{{keeletoimeta}}
'''Kalotüüpia''' on varane fotomenetlus, mille korral kasutatakse [[foto]] loomiseks [[Hõbenitraat|hõbenitraati]]. Kalotüüpia tulemust nimetatakse '''kalotüübiks''' või protsessi leiutaja järgi '''talbotüübiks'''.
 
[[Inglismaa|Inglise]] leiutaja ja fotopioneerfotograafia teerajaja [[William Henry Fox Talbot]] töötasesitles kalotüüpia väljakalotüüpiat [[18401839]]. aasta septembrisjaanuari jalõpus patentis[[Londoni 8.Kuninglik veebruarilSelts|Londoni Kuninglikule [[1841Seltsile]].,<ref name="ox">{{Netiviide|autor=R. Derek Wood|url=http://www.mhsmidley.ox.acco.uk/featuresarticles/ephotos/ctypestalbot1839.htm|pealkiri=Calotypes|väljaanne=OxfordAccounting UniversityW. MuseumH. ofF. Talbot's Photogenic Drawing at the Royal Society in 1839|väljaanne=Midley History of ScienceEarly Photography|vaadatud=1011. jaanuaril 2022}}</ref> Kalotüüpiatseejärel kasutatiavalikult [[1840]]. aasta septembris ning patentis selle 8. veebruaril [[1841]]. Fotoamatöörid, kunstnikud ja teadlased kasutasid seda laialt järgmise kümmekonna aasta jooksul kui [[dagerrotüüpia]] peamist alternatiivi. RangeltPrantsusmaal võtteseelistas tähendabseda kalotüüpiaenda ainultleiutatud negatiivimeetodile loomist,fotograafiapioneer kuid[[Hippolyte tihtiBayard]] kasutataksening seda[[1844]]. niiaastal negatiivihakkas kui[[Louis-Désiré kaBlanquart-Evrard]] positiivisellega kohtakatsetusi tegema, seegamille ontulemusena tegemistarendas [[Negatiiv-positiivprotsess|negatiiv-positiivprotsessiga1850]]. aastaks välja [[albumiinfoto]].<ref name="gatox"> {{Netiviide|url=http://www.rleggatmhs.comox.ac.uk/photohistoryfeatures/historyephotos/calotypectypes.htm|pealkiri=CalotypeCalotypes|väljaanne=Rleggat.comOxford University Museum of the History of Science|vaadatud=10. jaanuaril 2022}} </ref>[[Pilt:Frankfurt Am Main-William Henry Fox Talbot-Zeil in Richtung Hauptwache-1846.jpg|thumb|Frankfurt-am-Mein 1846]]
 
Rangelt võttes tähendab kalotüüpia ainult negatiivi loomist, kuid tihti kasutatakse seda nii [[Negatiiv|negatiivi]] kui ka [[Positiiv|positiivi]] kohta, seega pani Talbot aluse [[Negatiiv-positiivprotsess|negatiiv-positiivprotsessile]].<ref name="gat"> {{Netiviide|url=http://www.rleggat.com/photohistory/history/calotype.htm|pealkiri=Calotype|väljaanne=Rleggat.com|vaadatud=10. jaanuaril 2022}} </ref><ref>{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/253363/31-jaanuaril-1839-teatas-fox-talbot-kalotuupia-leiutamisest|pealkiri=31. jaanuaril 1839 teatas Fox Talbot kalotüüpia leiutamisest|väljaanne=Novaator|aeg=31. jaanuar 2014|vaadatud=11. jaanuaril 2022}}</ref>
== Kalotüübi valmistamine ==
Kalotüübi negatiivi aluseks on kvaliteetne, sile ja võimaluse korral [[Vesimärk|vesimärgita]] kirjutuspaber. Esmalt kaetakse paber [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]] ja kuivatatakse madalal kuumusel. Protsess peab toimuma küünlavalguses. Peaaegu kuiva lehte leotatakse kaks-kolm minutit [[kaaliumjodiid]]is ning kuivatatakse siis taas. Kui niimoodi töödeldud paberit hoida hoolikalt, säilib see võrdlemisi kaua. Enne foto tegemist segatakse võrdses koguses hõbenitraat ja [[gallushape]], millega kaetakse ioniseeritud paber. Segu on väga ebastabiilne ja seda tuleb kasutada kohe. Oodatakse umbes 30 sekundit, seejärel kastetakse paber vette. Paberil lastakse osaliselt pimedas kuivada, võib kasutada ka kuivatuspaberit. Kalotüübi valmistamiseks võib võtta ka täielikult kuivanud paberi, kuid niiskena on tundlikkus suurem. Ettevalmistatud leht tuleb ära kasutada paari tunni jooksul. Peaaegu täielikus pimeduses asetatakse paber [[fotokaamera]]sse. Vahel on piisav [[säriaeg]] 10 sekundit, mõnikord mitukümmend minutit, üldjuhul siiski 1–3 minutit. Pärast fotografeerimist valmistatakse taas hõbenitraadi ja gallushape segu, millesse foto pimikus kastetakse. Paari sekundi jooksul tekib nähtav kujutis. Kui kujutis on piisavalt nähtav, kaetakse pind kinnitusvedelikuga. Algselt kasutati selleks tihti [[kaaliumbromiid]]i. Protsess lõpeb kuivatamisega.
 
== Valmistamine ==
Nüüd on paberil valmis tumepruuni või musta värvi negatiiv. Vajaduse korral parandatakse pildi detaile pliiatsi või tindi abil. Lõpuks kaetakse negatiiv [[vaha]]ga, et see paistaks paremini läbi. Positiivi valmistamine toimub kasutades Talboti välja töötatud [[fotogramm]]i ehk fotograafilise joonistuse protsessi.<ref> {{Netiviide|url=http://special.lib.gla.ac.uk/hillandadamson/calo.html|pealkiri=Calotype|väljaanne=Special.lib.gla.ac.uk|vaadatud=10. jaanuaril 2022}} </ref>
[[Fail:Erechtheum, Western Portico.jpg|pisi|240x240px|[[Georges Wilson Bridges|Georges Wilson Bridgesi]] negatiiv-kalotüüp [[Erechtheion|Erechteionist]] (1848)]]
Kalotüübi negatiivi aluseks on kvaliteetne, sile ja võimaluse korral [[Vesimärk|vesimärgita]] kirjutuspaber. Esmalt kaetakse paber [[Hõbe|hõbenitraadiga]] ja kuivatatakse siis madalal kuumusel küünlavalguses. Peaaegu kuiva lehte leotatakse kaks-kolm minutit [[kaaliumjodiid]]is ja kuivatatakse siis taas. Niimoodi töödeldud paber säilib hoolika hoiustamise korral hästi. Enne foto tegemist segatakse võrdses koguses hõbenitraat ja [[gallushape]], mille tulemusena tekib ebastabiilne segu. Ioniseeritud paber kaetakse sellega kiiresti, oodatakse umbes 30 sekundit ning kastetakse siis paber vette. Paberil lastakse osaliselt pimedas veidi kuivada, kuivatamiseks võib kasutada ka kuivatuspaberit.
 
Kalotüübi valmistamiseks kasutatakse täielikult kuivanud või veidi niisket (sel juhul on tundlikkus suurem) paberit. Ettevalmistatud leht tuleb ära kasutada paari tunni jooksul. Paber asetatakse peaaegu täielikus pimeduses [[fotokaamera]]sse ning seejärel pildistatakse tavaliselt 1–3 minuti pikkuse [[Säriaeg|säriajaga]] (vahel piisab 10 sekundist, mõnikord mitmekümnest minutist). Seejärel valmistatakse taas hõbenitraadi ja gallushappe segu ja kastetakse foto sellesse pimikus. Nähtav kujutis tekib paari sekundi jooksul. Kui kujutis on piisavalt selge, kaetakse pind kinnitusvedelikuga (algselt kasutati sageli [[kaaliumbromiid]]i) ning kuivatatakse siis pilt.
Positiiv valmistatakse negatiivi asetamisega tundlikuks muudetud soolapaberile, asetatakse raami alla ning päevavalguse toimel valmib lõplik foto. <ref> {{Netiviide|url=http://www.nls.uk/pencilsoflight/process.htm|pealkiri=Process|väljaanne=National Library of Scotland|vaadatud=10. jaanuaril 2022}} </ref>
 
NüüdProtsessi ontulemusena paberiltekib valmispaberile tumepruuni või musta värvi negatiiv. Vajaduse korral parandatakse pildi detaile pliiatsi või tindi abil. Lõpuks kaetakse negatiiv [[vaha]]ga, et see paistaks paremini läbi. Positiivi, valmistaminening toimubvalmistatakse kasutadessellest Talboti välja töötatud [[fotogramm]]i ehk fotograafilise joonistuse protsessiabil positiiv.<ref> {{Netiviide|url=http://special.lib.gla.ac.uk/hillandadamson/calo.html|pealkiri=Calotype|väljaanne=Special.lib.gla.ac.uk|vaadatud=10. jaanuaril 2022}} </ref> Selleks asetatakse negatiiv tundlikuks muudetud nn [[Soolapaberfoto|soolapaberile]], asetatakse raami alla ning päevavalguse toimel valmib lõplik foto. <ref> {{Netiviide|url=http://www.nls.uk/pencilsoflight/process.htm|pealkiri=Process|väljaanne=National Library of Scotland|vaadatud=10. jaanuaril 2022}} </ref>
[[Pilt:Alphonse de Lamartine 1.jpg|thumb|Alphonse de Lamartine'i koloreeritud portree (1856)]]
 
[[Pilt:Alphonse de Lamartine 1.jpg|thumb|Pratsuse kirjanikust ja poliitikust [[Alphonse de Lamartine]]'iist tehtud koloreeritud portreekalotüüp (1856)|251x251px]]
 
== Levik ==
Kalotüüpia levikule pani osaliselt piirid Talboti patent, mille tõttu seda ei saanud vabalt kasutada. Pärast patendipiirangute lõppu [[1853]]. aastal levis see üle kogu [[Euroopa]] fotoamatööride, teadlaste ja kunstnike seas. Briti fotograafid viisid selle ka [[Briti India|Briti Indiasse]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Roger Taylor|pealkiri=Impressed by light: British photographs from paper negatives, 1840–1860|aasta=2007|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=13–29|isbn=9781588392251|url=https://books.google.ee/books?id=DnfBcmW-OkYC&lpg=PP1&pg=PR3&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Prantsusmaal võttis selle enda loodud meetodi asemel kasutusele näiteks fotograafiapioneer Hippolyte Bayard.<ref name="ox">{{Netiviide|url=http://www.mhs.ox.ac.uk/features/ephotos/ctypes.htm|pealkiri=Calotypes|väljaanne=Oxford University Museum of the History of Science|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}</ref>
Kalotüüp ei saanud kunagi nii populaarseks kui [[dagerrotüüp]]. Põhjusteks olid materjali väiksem tundlikkus, mis tingis pikema säriaja; ebaühtlused paberil, mis mõjutasid tulemust vähendades teravust; kahest etapist tingitud pikem protsess; kujutis hajus aja jooksul. Levikut piirasid ka patendiga seotud kitsendused.
 
Kalotüüpia ei saanud kunagi nii populaarseks kui dagerrotüüpia. Sellel oli peale patendikitsenduste mitu põhjust: kuna materjal ei olnud nii tundlik, oli säriaeg pikem; tulemuse teravust mõjutas paberi ebaühtlus; protsess kestis kauem, sest koosnes kahest etapist; ning kujutis hajus aja jooksul. Samas lubas see teha negatiivist lõputult positiive teha, nii negatiivi kui ka positiivi sai retušeerida, fotod olid tugevamad, sest kasutati paberit, ning toonid olid soojemad.<ref name="gat" />
Samas olid ka kalotüübil oma eelised: võimalus teha lugematu hulk positiive ühest negatiivist; retušeerida oli võimalik nii negatiivi kui positiivi; paberi kasutuse tõttu ei olnud kalotüüp nii õrn; toonid olid soojemad kui dageril.<ref name="gat" />
 
Pärast seda, kui [[kolloodium1851]]protsessi kasutuselevõttu 1851. aastal muutusvõeti kalotüüpkasutusele iganenuks[[märgkolloodiummenetlus]], loobuti kalotüüpia kasutamisest. Negatiiv-positiivmeetodist sai aga [[fotograafia]] standardprotsess, mida kasutatakse tänapäevani.<ref name="gat" />
Kalotüüpia levis ka Prantsusmaal, kus selle võttis enda loodud meetodi asemel kasutusele näiteks [[Hippolyte Bayard]]. Meetodit kasutasid mitmed amatöörid, teadlased, kunstnikud.<ref name="ox" />
 
== KalotüüpKalotüüpia Eestis ==
Pärast [[kolloodium]]protsessi kasutuselevõttu 1851. aastal muutus kalotüüp iganenuks. Negatiiv-positiivmeetodist sai aga [[fotograafia]] standardprotsess, mida kasutatakse tänapäevani.<ref name="gat" />
Eestis 1840. aastatel teadaolevalt paberfotosid ei valmistatud,<ref>{{Raamatuviide|autor=Tõnis Liibek|pealkiri=Fotograafiakultuur Eestis 1839–1895 (doktoritöö)|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Ülikool|lehekülg=166}}</ref> esimesi andmeid nende kohta on 1850. aastast, kui 19. juunil ilmus ajalehes [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] kuulutus:<ref>{{Raamatuviide|autor=Kadi Sikka, Vilve Asmer|pealkiri=Teavik. Dagerrotüüpia|aasta=2015|kirjastus=MTÜ Eesti Fotopärand|url=https://fotopärand.org.ee/wp/wp-content/uploads/2012/01/Dagerrotyypia_teavik_2015.pdf|isbn=9789949385874}}</ref>
 
{{Tsitaat2|F. Mebius, portreemaalikunstnik, esitab austatud publikule oma töid, mis on dagerrotüüpiaks paberil, nimetatud fotograafiaks. Seda liiki portreed on siinsele publikule enamasti veel tundmatud, seepärast luban endale mõne sõnalise seletuse nendest. Sellise portree välimus sarnaneb kõige rohkem [[litograafia]]ga seepiatoonis, koloreeritult sarnaneb ta akvarellpiltidega, katsed neid õlivärvidega üle maalida on õnnestunud. Hõbeplaatidele tehtud dagerrotüüpiate suhtes ollakse üldiselt arvamisel, et neil on sünge välimus, et peamiselt naised näevad portreedel vanemad välja ning et silmad on sageli ebaselged ja pooleldi avatud. Kõik need vead kaovad pabermenetlusel täiesti, eriti siis, kui neid pilte teeb portreemaalija käsi. Seda liiki tooteid on üldiseks vaatluseks igal ajal minu korteris. Istungid toimuvad pärastlõunatundidel kella 4–8 Kadrioru salongis nr. 5. F. Mebius|Esimene kalotüüpia kasutaja Eestis [[Friedrich Günther Mebius]]}}
== Kalotüüp Eestis ==
 
Kalotüüpiast Eestis on andmeid 1850. aastast, kui ajalehes Revalsche Wöchentliche Nachrichten ilmus F. [[Mebius]]e kuulutus. Mebius võrdleb kalotüüpi [[seepia]]toonis [[litograafia]]ga, mis koloreeritult sarnaneb aga akvarellpildiga. Samuti olevat õnnestunud ülemaalimine õlivärvidega – seetõttu nimetas ta ennast portreemaalikunstnikuks. Ühtegi Mebiuse tööd ei ole aga säilinud. Vanim säilinud kalotüüp on aastatest 1854/55, kus on jäädvustatud [[korporatsioon Estonia|korporatsiooni Estonia]] liikmed. Sama fotot on kaks eksemplari ning on näha, et positiivpaberit on erinevalt töödeldud. Nimelt on fotod erineva teravuse ja kontrastsusega. Säilinud on ka fotograaf [[Georg Friedrich Schlater]]i tehtud portreed. Fotod on pruunitoonilised, pehmed, inimesed on lihtsates staatilistes poosides. Kohati on näha ka valgustundliku kihi pealekandmise jälgi. Kunstniku, K. Kügelgeni, ja fotograafi koostööst annavad märki mõned tööd, millele on joonistatud lisaks põõsaid, oksi jms.<ref> {{Raamatuviide|autor=Peeter Tooming|pealkiri=Hõbedane teekond|aasta=1990|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|isbn=5440008977}} </ref>
Ühtegi Mebiuse tööd ei ole aga säilinud.<ref name=":0" />
 
Kalotüüpiast Eestis on andmeid 1850. aastast, kui ajalehes Revalsche Wöchentliche Nachrichten ilmus F. [[Mebius]]e kuulutus. Mebius võrdleb kalotüüpi [[seepia]]toonis [[litograafia]]ga, mis koloreeritult sarnaneb aga akvarellpildiga. Samuti olevat õnnestunud ülemaalimine õlivärvidega – seetõttu nimetas ta ennast portreemaalikunstnikuks. Ühtegi Mebiuse tööd ei ole aga säilinud. Vanim säilinud kalotüüp on aastatest 1854/551854–1855, kus on jäädvustatud [[korporatsioon Estonia|korporatsiooni Estonia]] liikmed. SamaSellest fototfotost on kaks eksemplari ning onvõib näha, et positiivpaberit on erinevalteri moel töödeldud., Nimeltsest onfotode fotodteravus erinevaja teravusekontrastsus ja kontrastsusegaerinevad. Säilinud on ka fotograaf [[Georg Friedrich Schlater]]i tehtud portreed. Fotod on pruunitoonilisedpruuni tonaalsusega, pehmed, inimesed on lihtsates staatilistes poosides. Kohati on näha ka valgustundliku kihi pealekandmise jälgi. Kunstniku,Kunstnik K. Kügelgeni, ja fotograafi koostööst annavad märki mõned tööd, millele on joonistatud lisaks põõsaid, oksi jms.<ref name=":0"> {{Raamatuviide|autor=Peeter Tooming|pealkiri=Hõbedane teekond|aasta=1990|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|isbn=5440008977}} </ref>
 
Eestisse on jõudnud ka William Henry Fox Talbloti kalotüüpe, mille annetas [[1938]]. aasta juunis [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu Ülikooli raamatukogule]] Talboti lapselaps Matilda Theresa Talbot, kes oli Eestiga seotud.<ref>{{Netiviide|autor=Larry J. Schaaf|url=https://talbot.bodleian.ox.ac.uk/2015/11/27/very-far-away-from-england-maudie-tartu/|pealkiri="Very far away from England" – Maudie & Tartu|väljaanne=The Talbot Catalogue Raisonné|aeg=27. november 2015|vaadatud=11. jaanuaril 2022}}</ref> Need taasavastati raamatukogu arhiivist [[1960]]. aastal<ref>{{Netiviide|autor=Heili Reinart|url=https://naine.postimees.ee/7250592/eestlanna-ja-sotlanna-ootamatu-soprus-toi-eestisse-toelised-ajaloolised-haruldused-mis-seni-pusinud-saladuses|pealkiri=AJALOONAINE: Eestlanna ja šotlanna ootamatu sõprus tõi Eestisse tõelised ajaloolised haruldused, mis seni püsinud saladuses|väljaanne=Postimees|aeg=18. mai 2021|vaadatud=11. jaanuaril 2022}}</ref> ning avaldati [[2016]]. aastal raamatus "William Henry Fox Talboti fotode ja fotogravüüride kollektsioon Tartu Ülikooli raamatukogus" (koostaja [[Tullio Ilomets]]).<ref>{{Raamatuviide|autor=Tullio Ilomets|pealkiri=William Henry Fox Talboti fotode ja fotogravüüride kollektsioon Tartu Ülikooli Raamatukogus|aasta=2016|koht=Tallinn|kirjastus=Aasta Raamat}}</ref>
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
 
* [https://www.flickr.com/groups/1384661@N22/ Kalotüüpiahuviliste kogukond The Calotype Society]. ''Flickr.com''. <small>(inglise keeles)</small>
 
[[Kategooria:Fotograafia]]
1341

muudatust