Kolm musketäri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
25. rida:
"Kolm musketäri" avaldati esmakordselt järjejutuna 1844. aastal ajakirjas Le Siècle peatükkide kaupa. Dumas arvestas, et iga peatükk oleks omaette tervik, aga seotud kogu sündmustikuga ning et selle finaal kujuneks omamoodi alguseks järgnevale peatükile.
 
Dumas väitis, et romaani aluseks on käsikirjad, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb teosel "Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten-leitnandi memuaarid" ("Mémoires de Monsieur d’Artagnan, capitaine lieutenant de la première compagnie des Mousquetaires du Roi"), mille autor on Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700) ning mille väidetavaks aluseks on [[Charles de Batz-Castelmore, Artagnani krahv|Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi]] mälestused. Selle teose põhjal kirjeldas Dumas oma romaanis üksikasjalikult [[17. sajand]]i Prantsusmaa elu-olu ja kombeid. Ühtlasi leidis ta memuaaridest andmeid oma kangelaste kohta, kelle [[Prototüüp (kirjandus)|prototüübid]] on reaalselt eksisteerinud, nad kõik olid [[aadel|aadlikud]] ning musketärid. Kuna autor kasutas allikmaterjale võrdlemisi vabalt ega ei püüdnudki anda tõetruud pilti 17. sajandi ajaloolistest sündmustest, esinevad romaanis läbisegi ajaloolised faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised.
 
"Kolm musketäri" on kirjutatud koostöös [[Auguste Maquet|Auguste Maquet'ga]] (1813-1888), kes aitas Dumas'd ka romaani järgede, "[[Krahv Monte-Cristo]]" ning mitmete teiste romaanide ja näidendite kirjutamisel. Maquet kirjeldas süžeed ja tegelasi oma mustandis ning Dumas kirjutas selle ringi, lisas värvika dialoogi ja üksikasju. Kirjastaja nõudmisel Maquet' nime aga tiitellehele ei pandud. Meeste koostöö lõppes 1851. aastal. Maquet kaebas seejärel Dumas' kohtusse, nõudes kaasautorlust ja autoritasusid, kuid õigust ei saanud.<ref>"Alexandre Dumas novels penned by 'fourth musketeer' ghost writer". The Daily Telegraph. Retrieved 19 February 2019.</ref>
32. rida:
Romaani tegevustik leiab aset aastail [[1625]]–[[1628]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[Louis XIII]] aegsel [[Prantsusmaa kuningriik#Kolmekümneaastane sõda|Prantsusmaal]], mil on käimas [[kolmekümneaastane sõda]] ning riigi tegelik valitseja on [[kardinal Richelieu]].
 
Romaani keskmes on noor gaskoonlane [[d'Artagnan]], kes lahkub kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada kohta kuninglike [[musketär]]ide [[rügement|rügemendis]]. Musketäride kapten aga tema palvet ei rahulda ja soovitab uustulnukal alustada teenistust mõnes teises väeüksuses. Lahkudes kohtub d'Artagnan kolme tuntud musketäri [[Athos (musketär)|Athose]], [[Porthos]]e ja [[Aramis]]ega, kellega tal tekkivadtekivad arusaamatused ning kes kõik eraldi kutsuvad ta [[duell]]ile. Duelle aga ei peeta, sest neid üritavad arreteerida kardinali kaardiväelased, viidates kehtestatud duellide keelule. D'Artagnan ja musketärid ühinevad ning tõrjuvad koos kaardiväelaste rünnaku. Sellest saab alguse meeste sõprus ning nende [[deviis]]iks kujuneb: "Üks kõigi ja kõik ühe eest."
 
D'Artagnan üürib Pariisis korteri ning armub majaomaniku naisesse, kes töötab toatüdrukuna Prantsusmaa [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[Austria Anna]] juures. Siit saavad alguse d'Artagnani ja tema sõprade seiklused, kuna nad sattuvadsatuvad kuningakoja poliitiliste ja armuintriigide keerisesse.
 
Romaanile on kirjutatud järjed: