Vikipeedia

Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Whisfel (arutelu | kaastöö)
729 muudatust
PResümee puudub
Whisfel (arutelu | kaastöö)
729 muudatust
keeletoimetus, faktide kontrollimine, tõlkevigade parandamine
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}
'''Sünaps''' on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine [[Neuron|neuronilt]] teisele neuronile või sihtrakule. Termini "sünaps" võttis 1897. aastal kasutusele [[Charles S. Sherrington]].<ref>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Yale University Press; New Haven 1906, lk 18.</ref>
 
Sünapside ülesanne on erutuse ülekanne, kuid nad võimaldavad ka [[signaalitransduktsioon]]i moduleerimistmoduleerimine ningja suudavadinformatsiooni kohanevate muutuste abil infot talletadatalletamine. Täiskasvanud inimese ajus on umbes 100 triljonit (10<sup>14</sup>) sünapsi. Ühel neuronil onvõib 1olla kuni 200 tuhat000 sünapsi. Sünapsid onjagunevad elektrilised[[Elektriline võisünaps|elektrilisteks]] keemilisedja [[Keemiline sünaps|keemilisteks]].
 
Sünapsid võimaldavadühendavad [[närvisüsteem]]i ühendust [[organism]]i teiste [[elundkond]]adega, nii näiteks kohtuvad inimese [[närvisüsteem]] ja [[endokriinsüsteem]] [[hüpotalamus]]es.
 
[[immunoloogiline sünaps|Immunoloogilistes sünapsides]] on [[immuunsüsteem]]i [[rakk|rakud]] omavahel ajutises [[rakuliidus]]es ümbritseva koe rakkudega. Ühe rakuSihtraku pinnal olevadesitletav molekulid[[antigeen]] seotakse teise rakuimmuunraku [[Rakumembraan|rakumenbraanismembraanis]] [[RetseptormolekulRetseptor (biokeemia)|retseptormolekulideretseptoriga]] ja [[adhesioonimolekulid]]eganii ningsaab niiimmuunrakk vahetataksesignaali aktiveerumiseks.<ref>{{Cite journal|last=Davis|first=Daniel M.|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15145322/|title=What is the importance of the immunological synapse?|journal=Trends in Immunology|volume=25|issue=6|pages=323–327|last2=Dustin|first2=Michael infotL.}}</ref>
 
==LiigitusStruktuur==
Sünapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks sünapsideks.
 
14. rida ⟶ 13. rida:
{{vaata|Keemiline sünaps}}
 
Närvirakkudevahelised sünapsid on enamasti keemilised. Keemiline sünaps koosneb presünaptilisest neuronist ja postsünaptilisest rakust koos nende vahele jääva [[Sünaptiline pilu|sünaptilise piluga]].
Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Keemiline sünaps koosneb sünapsieelsetest ja sünapsijärgsetest neuroni osadest koos vahele jääva [[sünapsipilu]]ga. Sünapsipilu püsiv kaugus kahe närviraku vahel aitab moodustada [[transmembraansed valgud|transmembraansete valkude]] [[neureksiin]]i ja [[neuroligiin]]i vahelise ühenduse. Signaal, mis saabub elektrilise [[aktsioonipotentsiaal]]ina, muundub keemiliseks signaaliks ja kandub üle rakkudevahelise [[sünapsipilu]] ning muutub seejärel jälle elektriliseks signaaliks. Saatev rakk paiskab (sünapsieelselt) välja [[virgatsaine]]id, mis teisel pool pilu (postsünaptiliselt) seotakse vastuvõtva raku [[retseptor (bioloogia)|membraaniretseptoritega]]. Nii on signaalitraduktsiooni suund (ainult edasi) anatoomiliselt määratud, mis on väga tähtis [[neuronivõrk]]udes info töötlemiseks. Erutust ülekandvad virgatsained moodustuvad saatva neuroni [[sünapsieelne aksonilõpe|sünapsieelses aksonilõpmes]] või sünteesitakse see [[rakukeha]]s ja transporditakse [[aksonaalne transport|aksonaalselt]] sünapsieelsetesse membraanipiirkondadesse.
 
Signaal, mis saabub elektrilise [[aktsioonipotentsiaal]]ina, muundub presünaptilises neuronis keemiliseks signaaliks, mis läbib sünaptilise pilu ning muutub postsünaptilises rakus elektriliseks signaaliks või vallandab teisese [[virgatsaine]] ehk neurotransmitteri. Erutust ülekandvad virgatsained moodustuvad presünaptilise neuroni aksonilõpmes või sünteesitakse neuroni kehas ja transporditakse [[aksonaalne transport|aksonaalselt]] presünaptilistesse membraanipiirkondadesse. Kui närviimpulss jõuab presünaptilise neuroni aksoni lõppu, eraldub neurotransmitter sünaptilisse pilusse. Piisava hulga neurotransmitteri seondumisel postsünaptilise raku pinnal olevate [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]] muutub viimase seisund. Nii on signaalitraduktsiooni suund (ainult edasi) anatoomiliselt määratud, mis on neuronivõrgustikes info töötlemiseks väga tähtis.
Sünapsi sünapsieelse ja -järgse neuroni vahel on väike [[sünapsipilu]], umbes 190 [[ongström|Å]] või 20 nanomeetri laiune, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teise. Sünapsieelset ja -järgset neuronit hoiavad paraja vahemaa kaugusel koos [[Rakumembraan|rakkude membraan]]is paiknevad [[transmembraansed valgud]] [[neuroligiin]] ja [[neureksiin]]. Need valgud moodustavad kahe neuroni ühenduse, mille abil moodustub mikroskoopiline vahe, sünapsipilu. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünapsipilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse [[Neuromediaator|neuromediaatoriks]] ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptorvalguga]] muutub viimase seisund.
 
Pre- ja postsünaptilise raku vahel on umbes 190 [[ongström|Å]] või 20 nanomeetri laiune sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teise. Sünapsis hoiavad pre- ja postsünaptilist rakku teineteisest kindlal kaugusel transmembraansed valgud neuroligiin ja neureksiin, mis toimivad adhesioonimolekulidena.<ref>{{Cite journal|last=Craig|first=Ann Marie|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2820508/|title=Neurexin–neuroligin signaling in synapse development|journal=Current Opinion in Neurobiology|volume=17|issue=1|pages=43|last2=Kang|first2=Yunhee}}</ref>
===Erutus- ja pidurdussünaps===
 
Keemiline sünaps võib olla ka [[Erutussünaps|erutus]]- või [[pidurdussünaps]]. ErutamataErutumata rakus tekitab mediaator [[närviimpulss|närviimpulsi]], kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. SelliselSünaptilisel erutamiselerutumisel ja pidurdamiselpidurdumisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]iinformatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Inimese ajusAjus võib üks närvirakk olla teiste närvirakkudega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. Närvirakku saabuvad signaalid nii [[erutussünaps]]ide kui ka [[pidurdussünaps]]ide kaudu. See, mis neuronis edasi juhtub, sõltub saabuvate erutus- ja pidurdussignaalide summast. Kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, toimubtekib seal ajaline ja/või ruumiline [[sünaptiline summatsioon]].
 
===Elektriline sünaps===
{{vaata|Elektriline sünaps}}
[[Pilt:Gap cell junction-en.svg|pisi|[[Aukliidus|Aukliiduse]] struktuur]]
Elektrilised sünapsid on [[aukliidus|aukliidusteaukliidused]] kohad, kus kahekaks rakurakku [[ioonikanal]]idon onkanalite kaudu vahetus ühenduses, võimaldades ioonide ja väikeste molekulide üleminekut ühest rakust teise. Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et [[närviimpulss]] antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele [[rakk|rakule]]. Elektrilise [[sünapsipilu]]sünaptilise pilu laius on umbes 2–4 nanomeetrit. Sellised sünapsid avastati kõigepealt neuronite vahel, kuid sarnaseid kokkupuutekohti on ka teistes kudedes, nt taimedel.
 
Elektriliste sünapside abil kantakse näiteks [[erutus]] kiiresti [[kalad]]e keha tagaosa [[lihas]]tesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. ▼
[[Pilt:Gap cell junction-en.svg|pisi|[[Aukliidus]]eks ([[adhesioonimolekul]]id) nimetatud [[transmembraansed valgud|transmembraansed valgumolekulid]] on neuroneid ühendav struktuur elektrilises sünapsis]]
 
 
▲Elektriliste sünapside abil kantakse näiteks kaladel [[erutus]] kiiresti [[kalad]]e keha tagaosa [[lihas]]tesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda.
[[Sünapsieelne aksonilõpe|Sünapsieelsed aksonilõpmes]] viib saabuv [[aktsioonipotentsiaal]] juba [[depolarisatsioon]]ifaasi ajal [[naatriumioonikanal]]ite ja pisut hiljem ka [[kaaliumioonikanal]]ite lühiajalise avanemise kõrval [[pingeseoseline ioonikanal|pingeseoseliste]] [[kaltsiumioonikanal]]ite ajutise avanemiseni ning seetõttu lühiajalise [[kaltsiumioon]]ide sissevooluni. Suurem kaltsiumisisaldus põhjustab mõne millisekundiga virgatsaine paiskumise sünapsipilusse. Aksonilõpmes on see virgatsaine varuks erilistes [[sünaptiline vesiikul|sünaptilistes vesiikulites]] ning need pannakse valmis [[rakumembraan]]i lähedal vesiikulites, mis võivad kaltsiumi toimel ühineda sünapsieelse membraaniga ning seejärel väljapoole tühjenedes virgatsainemolekulid vallandama.
 
== Sünaptiline ülekanne ==
See protsess, mida nimetatakse ka [[eksotsütoos]]iks, saab võimalikuks alles kaltsiumi siduvate valkude, eriti [[sünaptotagmiinid]]e [[konformatsioon]]imuutusega.
Sünapsieelses aksonilõpmes viib saabuv [[aktsioonipotentsiaal]] juba [[depolarisatsioon]]ifaasi ajal [[Naatrium|naatriumi]]<nowiki/>kanalite ja pisut hiljem ka [[Kaalium|kaaliumi]]<nowiki/>kanalite lühiajalise avanemise kõrval [[Pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvate]]<nowiki/>kaltsiumikanalite ajutise avanemiseni ning seetõttu lühiajalise [[Kaltsium|kaltsiumi]]<nowiki/>ioonide sissevooluni. Suurenenud kaltsiumisisaldus põhjustab mõne millisekundiga sünapsi aktiveerumise. Aksonilõpmes hoiustatakse virgatsainet erilistes [[sünaptiline vesiikul|sünaptilistes vesiikulites]], mis kaltsiumi toimel ühinevad sünapsieelse raku membraaniga ja tühjenevad seejärel, vabastades neurotransmitteri sünaptilisse pilusse. See protsess, mida nimetatakse ka [[eksotsütoos]]iks, on võimalik kaltsiumi siduvate valkude, eriti [[sünaptotagmiinid]]e [[konformatsioon|konformatsioonimuutuse]] tõttu.
 
{{pooleli}}
 
==Funktsioonid==
SünapsidKeemilised sünapsid peavad tagama, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas. Sellepärast onpaikneb neil mediaatoraineneurotransmitter ainult aksonipoolsesraku presünaptilises osas. Lisaks võimendavad ja moduleerivad keemilised sünapsid signaalnesignaale.
 
Sünapsid väldivad ülestimulatsiooni, jättes liiga tugeva ärrituse korral impulsi üle kandmata., Nõrgadnõrgad ärritused aga filtreeritakse. Tiheda liiklusega tänava ääres elav [[inimene]] ei märka taustamüra, sest sünapsides toimub ebaolulise signaali filtreerimine.
 
==Sünaptiline summatsioon==
Rohkem kui ühest üheaegseltsamaaegselt aktiviseerunudaktiveerunud sünapsist lähtuvad elektrilised impulsid liituvad ja tekitavad suurema sünapsijärgse (postsünaptilise) [[elektrivälja potentsiaal|potentsiaal]]i. Kui selle tase ületab kindla läve, tekib neuronis närviimpulss. Tihti jätab närvirakk erutussignaalide liiga väikese arvu tõttu signaali edasi kandmata. See on vajalik, et eristada tähtsatolulisemaid signaale vähem ebaolulisestolulistest.
 
==SünapsijärgnePostsünaptiline pidurdus==
Postsünaptilisest pidurdusest räägitakse juhul, kui närvirakku saabunud närviimpulssi edasi ei kanta, sest aktiivsete pidurdussünapside osakaal on suurem või võrdne aktiivsete erutussünapside osakaaluga. Näiteks kui närviimpulss saabussaabub mingi neuronineuronisse kolme erutus- ja kolme pidurdussünapsissepidurdussünapsi kaudu, siis sünapsijärgsepostsünaptilise pidurduse tõttu jääb selles närvirakus närviimpulss tekkimata.
 
==NärviülekannetSünaptilist ülekannet mõjutavad ained==
 
Inimajus paiknevadInimaju [[neuron]]id on 10–49% ulatuses [[aneuploidsus|aneuploid]]sed ja altid mutatsioonidele kromosoomistikus. <ref name="O0BoQ" /> Lisaks iga päev [[neuro-immuno-endokriinsüsteem]]i muutvatelemõjutavatele kehaomastele ühenditele, ainevahetuslikele protsessidele, söögi- ja joogipooliseletoitainetele ning intellektuaalsele ja füüsilisele tegevusele mõjuvad [[närviülekanne]]telesünaptilisele ülekandele ka [[Valuvaigisti|valuvaigistid]], [[Rahusti|rahustid]], [[mürk|mürgid]], [[toksiin]]id, [[narkootikum]]id, [[etüülalkohol|alkohol]] ja [[nikotiin]] jne. Mõju võib olenevalt ainest olla pidurdav, blokeeriv või stimuleeriv.
 
Teatud [[narkootikum]]ide pikaajalisel tarvitamisel võib inimorganismilorganismis tekkida füsioloogilistest, anatoomilistest, aga ka neuroloogilistest põhjustest tingituna organismis seisund, kus sünapside signalisatsioonisüsteem,struktuur geenidmuutub, retseptoridtekitades ja ained muudavad aju eri süsteemide suhtlust. Nii, et tekib [[tundetus]]tundetuse tarbitava narkootikumi ühenditeühendi vastu, mida nimetatakse [[sõltuvusTolerantsus (narkoloogiameditsiin)|sõltuvustolerantsuseks]]. MainitudTeatud juhtudel esinebvõib häireidsee inimestetekitada tervislikus seisundistervisehäireid, nii näiteks võivad [[serotoniiniretseptorite blokaatorid,antagonistid]] pikaajalisel tarbimisel põhjustada erinevaid[[Serotoniin|serotoniini]] ladestusiladestumist ajus, [[Seedeelundkond|seedeelundkonnas]] ja kõikjal, kus serotoniiniretspetroid[[serotoniini retseptorid]] paiknevad. NeedManustades sisaldavadpikaajaliselt aineid, mis sarnanevad mediaatoriteganeurotransmitteritega sünapsides, javõib seetõttuväheneda organism ülekandeainet enam bioloogilistel alustel (normaalne ringlus)organismis isenende eivirgatsainete sünteesisüntees. NiiSeetõttu vajataksegisuureneb ainaaine uusikogus, suuremaid koguseid "asendusaineks" saanud alkoholi, ravimi, nikotiini ja narkootikumi koguseid. Sellistest nimetatud sõltuvustest ravi puhul saame rääkida arvatavasti üksnes inimeste puhul (nt serotoniini- ja dopamiiniretseptorid (geenid)mida on kavaja kuldkaladel)soovitud jatoime ravisaamiseks on aeganõudevmanustada. <ref name="z703K" /> <ref name="O7mSU" />
 
TeaduslikkeSünapside teooriaidtööpõhimõtteid kasutatakse ära mitte üksnes keelatud narkootliste ainete, vaid ka retsepti-ravimite ja muude ravimite ning hormoonpreparaatide väljatöötamisel ja tarvitamiselväljatöötamiseks.
 
==Patoloogilised seisundid==
==Neuropatoloogia==
 
[[Kesknärvisüsteem]]iga [[loomad]]el (sh [[inimene|inimestel]]) seostatakse sünapside patoloogiagapatoloogiatega selliseid haiguslikke seisundeid nagu [[Alzheimeri tõbi]] ja prioonhaigused[[Prioonid|prioon]]<nowiki/>haigused. <ref name="02kmV" />
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Sünaps"