|
Geeniülekandes kasutatavad [[Erütropoetiin|erütropoteiinid]], (tõstavad punaste vereliblede taset) ning insuliinitaoline kasvufaktor 1, (aitab kaasa lihaskasvule) on tihti kasutatud geeniteraapias. Kuid need geenid võivad olla suunatud ka geenidopingule, siis keelavad sellega tegemist nii inimeste kui ka hobuste dopinguvastased agentuurid.
Meditsiinis ravitakse '''[[:en:Gene_silencing|geenide summutamisega]]''' neuroloogilisi haigusi. Geenidopingus kasutatakse seda selleks, et summutada geene, mis võivad sooritust negatiivselt mõjutada. Üheks selliseks geeniks on [[:en:Myostatin|müostatiin]] (MSTN), kuna see piirab lihaskasvu. Seda kasutatakse enim just võidusõidu hobustelvõidusõiduhobustel. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tessa Wilkin, Anna Baoutina, Natasha Hamilton|url=https://analyticalsciencejournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/dta.2198|pealkiri=Equine performance genes and the future of doping in horseracing|väljaanne=Wiley Analytical Science|aeg=27.03.2017}}</ref>
'''[[:en:File:MEGANUCLEASE-ZFN-TALEN-CRISPR-text-to-path.svg|Geeni muutmisel]] ''' geene asendatakse, kustutatakse, pööratakse- või paigutatakse ümber. Kõige levinumakslevinum meetodiksmeetod on [[CRISPR]]<ref>{{Netiviide|autor=Teruaki Tozaki, Aoi Ohnuma, Mio Kikuchi, Taichiro Ishige, Hironaga Kakoi, Kei-ichi Hirota, Natasha A. Hamilton, Kanichi Kusano, and Shun-ichi Nagata|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7750640/|pealkiri=Whole-genome resequencing using genomic DNA extracted from horsehair roots for gene-doping control in horse sports|väljaanne=Journal on Equine Science|aeg=31.12.2021}}</ref>. See on kõige lihtsam, kiirem ja odavam viis. Seda süsteemi on uuritud palju ning on jõutud hõlpsa ningja usaldusväärse geenide redigeerimiseni<ref name=":0" />.
== Miks kasutatakse geenidopingut ==
Geenidopingut kasutatakse sportlase sooritusvõime parandamiseks. Kuna seda liiki dopingut on organismist keeruline avastada, on selle kasutamine laialdane. Peamiselt saavutatakse sellega lihasmassi kasvu ningja vastupidavust. Steroidid aitavad ka treeningust taastumisel.: Nadnad vähendvadvähendavad treeningutes tekkinud lihaskahjustusi ning aitavad lihastel taastuda. See võimaldab sportlastel treenida rohkem, vähendades ületreenimise riski.
[[Fail:Blood doping.png|pisi|Veredopingu mõju]]
Kuna [[Erütropoetiin|EPO]] mõjutab punaste vereliblede tootmist, saab selle abil suurendada organismi hapnikuvarustust. Punaste vereliblede rohkus aitab lihastel paremini hapnikku saada. Seeläbi suurendatakse sportlaste vastupidavust.
== Geenimutatsiooni avastamine organismist ==
Kõige sagedamini kasutatakse vere- ningja uriiniproove [[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]] -testide jaoks.<ref name=":0" /> Enamjaolt mõjutatakse just lihaseid, kuid uuringud on näidanud, et [http://geneetika.ee/lexicon/transgeen/ transgeenne] on võimalik leida ka vereringest, kuhu need jõuavad kiiresti ning püsivad kuni kuu aega. Väga täpselt tehtud analüüsid suudavad leida transgeenne 100% täpsusega, leides 80-13080–130 koopiat 1ml1 ml veres või vereplasmas. <ref name=":0" />
Kuigi PCR testid on lihtsad ning täpsed, on neil ka mõned puudused. Üheks puuduseks on teadaolevate geenide vähesus. Nii inimeste,inimesel kui ka hobuste puhulhobusel on teada 20 000 erinevat mutatsiooni.<ref>{{Netiviide|autor=Teruaki Tozaki, Aoi Ohnuma, Mio Kikuchi, Taichiro Ishige, Hironaga Kakoi, Kei-ichi Hirota, Kanichi Kusano, Shun-ichi Nagata|url=https://www.mdpi.com/2073-4425/11/4/457/htm|pealkiri=Microfluidic Quantitative PCR Detection of 12 Transgenes from Horse Plasma for Gene Doping Control|väljaanne=MDPI|aeg=23.04.2020}}</ref> Ka väga väikesed muutused transgeenis võivad mõjutada selle avastamist. Lisaks ei ole võimalik nende testidega kindlaks määrata ühtegi teist geenimutatsiooni.
== Geenidopingu ohud ==
On olemas kahte liiki geenidopingut: viiruslik ja mitteviiruslik.<ref name=":0" />
On olemas kahte liiki geenidopinguid. Viiruslik ning mitte-viiruslik.<ref name=":0" /> Viiruslik geenidoping on tervise seisukohast ohutum, kuid selle kasutegur sooritusvõimele on väiksem. Viirusliku geenidopingu puhul on aga risk haigestuda. Suurteks riskideks on näiteks [[Adenoviirused|adenoviirus]], mis mõjutab ülemisi hingamisteid. Samuti võib saada [[Herpesviirused|herpesviiruse]], mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Seda viirust ei ole võimalik välja ravida. ▼
▲On olemas kahte liiki geenidopinguid. Viiruslik ning mitte-viiruslik.<ref name=":0" /> Viiruslik geenidoping on tervise seisukohast ohutum, kuid selle kasutegur sooritusvõimele on väiksem. Viirusliku geenidopingu puhul on aga risk haigestuda. SuurteksSuureks riskideksriskiks on näiteks [[Adenoviirused|adenoviirus]], mis mõjutab ülemisi hingamisteid. Samuti võib saada [[Herpesviirused|herpesviiruse]], mis mõjutavadmõjutab kesknärvisüsteemi. Seda viirust ei ole võimalik välja ravida.
Sellise riski võtmine on põhjendatud vaid raskeid haiguseid põdevatel inimestel. Noorte ja elujõuliste sportlaste jaoks on see risk aga vastuvõetamatu. Üheks esimeseks traagiliseks juhtumiks oli see, kui 1999. aastal vallandus geeniteraapia patsiendi organismis tugev adenoviiruse puhang ning patsient suri.<ref name=":1" /> ▼
▲Sellise riski võtmine on põhjendatud vaid raskeid haiguseidhaigusi põdevatel inimestel. Noorte ja elujõuliste sportlaste jaoks on see risk aga vastuvõetamatu. ÜheksÜks esimeseksesimesi traagilisekstraagilisi juhtumiksjuhtumeid oli see, kui 1999. aastal vallandus geeniteraapia patsiendi organismis tugev adenoviiruse puhang ning patsient suri.<ref name=":1" />
== Viited ==
| 