Toitained: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Paar väikest parandust)
PResümee puudub
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid:
* '''[[rasvad]]''', mis on organismi jaoks ülioluline pikaajaline akumuleeritav energiaallikas;
* '''[[valgud]]''', mis on ainus rakusünteesiks hädavajalike [[Aminohapped|aminohapete]] allikas;
* '''[[süsivesikud]]''', mis on kiiresti omastatav energeetiline ressurss ningja paljude organismi struktuuride koostisosa.
 
Organism vajab normaalseks elutegevuseks kõiki kolme liiki toitaineid, kusjuures ühe toitaine vaegust ei ole võimalik pikaajaliselt kompenseerida teise toitaine liiaga. Olukorda, mille puhul menüü sisaldab õiges vahekorras kõiki toitaineid, nimetatakse '''tasakaalustatud toitumiseks'''. Soovituslik vahekord on järgmine: * süsivesikuid 50-6050–60%, rasva 25-35%, valku 10-20%. Optimaalne vahekord võib muutuda sõltuvalt füüsilisest koormusest, väliskeskkonna tingimustest, haigustest või organismi [[Füsioloogia|füsioloogilistest]] eripäradest. Kuna erinevate toitainete protsentuaalset sisaldus toidus on raske jälgida, on toitumise tasakaalustamiseks kasutusel mitmeid lihtsustatud meetodeid - näiteks [[taldrikureegel]].
* rasva 25–35%, * valku 10–20%.
 
Optimaalne vahekord võib muutuda sõltuvalt füüsilisest koormusest, väliskeskkonna tingimustest, haigustest või organismi [[Füsioloogia|füsioloogilistest]] eripäradest. Kuna erinevate toitainete protsentuaalset sisaldus toidus on raske jälgida, on toitumise tasakaalustamiseks kasutusel lihtsustatud meetodeid, näiteks [[taldrikureegel]].
Olukorda, kus organism saab toitaineid ebapiisavas koguses, nimetatakse nälguseks. Kui ebapiisavas koguses saab vaid ühte või kahte toitainet, on tegemist osalise nälgusega. Nälgus ja osaline nälgus võivad piisava kestuse korral põhjustada erinevaid haiguseid, näiteks anoreksiat, [[Aneemia|aneemiat]], menstruatsioonihäireid jms. Pikaajaline liiga suur toitainete kogus põhjustab [[Rasvumine|rasvumist]].
 
Olukorda, kus organism saab toitaineid ebapiisavas koguses, nimetatakse '''nälguseks'''. Kui ebapiisavas koguses saab vaid ühte või kahte toitainet, on tegemist osalise nälgusega. Nälgus ja osaline nälgus võivad piisava kestuse korral põhjustada erinevaid haiguseidhaigusi, näiteks anoreksiat, [[Aneemia|aneemiataneemia]]t, menstruatsioonihäireid jms. Pikaajaline liiga suur toitainete kogus põhjustab [[Rasvumine|rasvumist]].
Toitainete allikaks on kõik loomsed ja taimsed [[toiduained]]. Toiduained erinevad suuresti toitainete sisalduse poolest. Peamised rasvade allikad on loomsed saadused, rasvane kala, taimeõlid jms. Peamisteks valgu allikateks on liha, kala ja muud mereannid ning kaunviljad. Süsivesikuid leidub kõige enam taimses toidus - näiteks teraviljasaadustes, puu- ja juurviljades.
 
Toitainete allikaks on kõik loomsed ja taimsed [[toiduained]]. Toiduained erinevad suuresti toitainete sisalduse poolest. Peamised rasvade allikad on loomsed saadused, rasvane kala, taimeõlid jms. Peamisteks valgu allikateks on [[liha]], [[Kalad|kala]] ja muud mereannid ning [[Kaunvili|kaunviljad]]. [[Sahhariidid|Süsivesikuid]] leidub kõige enam taimses toidus -, näiteks teraviljasaadustes, puu- ja juurviljades.
Mõnikord, peamiselt tõlkekirjanduses, liigitatakse toitainete hulka kuuluvateks ka [[vitamiinid]], [[Mineraaltoiteained|mineraalained]] ja isegi [[vesi]]. Sellist käsitlust ei saa õigeks lugeda ning neid aineid tuleb vaadelda eraldiseisvatena. Kuigi on tegu organismi elutegevuseks väga oluliste ainetega, ei ole vitamiinid ja mineraalained toitainetega võrreldes olulised rakusünteesi lähteained ega ka energeetiline ressurss. Nii ei ole näiteks võimalik kõrvaldada või leevendada toitainete puudusest tekkinud nälgust vitamiine või mineraalaineid manustades.
 
Mõnikord, peamiselt tõlkekirjanduses, liigitatakse toitainete hulka kuuluvateks ka [[vitamiinid]], [[Mineraaltoiteained|mineraalainedmineraaltoiteained]] ja isegi [[vesi]]. Sellist käsitlust ei saa õigeks lugeda ning neid aineid tuleb vaadelda eraldiseisvatenaeraldi. Kuigi on tegu on organismi elutegevuseks väga oluliste ainetega, ei ole vitamiinid jaega mineraalainedmineraaltoiteained toitainetega võrreldes olulised rakusünteesi[[Rakusüntees|rakusüntees]]i lähteained ega ka energeetiline ressurss. Nii ei ole näiteks võimalik kõrvaldada võiega leevendada toitainete puudusest tekkinud nälgust vitamiine või mineraalaineidmineraaltoiteaineid manustades.
 
== Vaata ka ==
* [[Biogeenid]]
* [[Toiduained]]
* [[Mineraaltoiteained]]
 
==Viited==
137 856

muudatust