Neoliberalism: erinevus redaktsioonide vahel

Neoliberalismi mõiste võeti kasutusele [[angloameerika]] liberaalsete majandusteadlaste [[Walter Lippmann]]i kollokviumil diskusioonide ajal 1930. aastatel, kui nad üritasid taaselustada ja uuendada [[Klassikaline liberalism|klassikalise liberalismi]] perioodi (1600–1900) majandusvabaduse kontseptsiooni. Kuna [[esimene maailmasõda]] ja [[ülemaailmne majanduskriis]] olid hävitanud inimestes usu eneseteostuse vabadusse ja turumajandusse ning üha enam hakkas pooldama riigibürokraatia juhitud plaanimajandust, siis otsiti sellele alternatiive. Lippmanni kollokviumil määratleti neoliberalismi tunnustena: hinnamehhanism, vaba ettevõtlus, konkurentsimajandus ning tugev, kuid erapooletu riik.<ref>''Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3''</ref> Viimane säte (tugev riik) eristab neoliberalismi pooldajaid kapitalistliku majandusmudeli ja eriti ''[[laissez-faire]]''<nowiki/>'i ja [[anarhokapitalism]]i pooldajatest.

Termini "neoliberalism" võttis 1938. aastal kasutusele saksa teadlane [[Alexander Rüstow]] Walter Lippmanni Kolledžist.<ref>[[Philip Mirowski]], Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3, lk 12-13, 161</ref><ref>[[Oliver Marc Hartwich]],[http://www.ort.edu.uy/facs/boletininternacionales/contenidos/68/neoliberalism68.pdf Neoliberalism: The Genesis of a Political Swearword], Centre for Independent Studies, 2009, ISBN 1-86432-185-7, lk 19</ref><ref>[[Hans-Werner Sinn]], Casino Capitalism, Oxford University Press, 2010, ISBN 0-19-162507-8, lk 50</ref> Neoliberalismi kontseptsioon defineeriti kui hinnamehhanismi, vaba ettevõtluse, konkurentsisüsteemi ja mittesekkuva riigi olulisus.<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, lk 13-14</ref> Olla “neoliberal”“neoliberaal” tähendas, et ''[[laissez-faire]]'' liberalism pole piisav ja seda, et moodsas majanduspoliitikas on vajalik liberaalsus.<ref>François Denord, From the Colloque Walter Lippmann to the Fifth Republic, in Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, lk 48</ref> Hiljem märgiti neoliberalistlikuks mitmeid akadeemilisi koolkondi, nagu Freiburgi koolkond, [[Austria koolkond]] ja [[Chicago koolkond (majandusteadus)|Chicago koolkond]].<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, lk 14 f</ref>

Prantsusmaal tõstatasid neoliberalismi teema majandusteadlased '''[[Auguste Detœuf]]''' (1883–1947) ja '''[[Louis Marlio]]''' (1878–1952). Tähelepanu objektiks tõusis see tänu ameeriklase '''[[Walter Lippmann|Walter Lippmanni]]i''' (1889–1947) raamatule „The Good Society“ prantsuskeelsele tõlkele ja selle käsitlemiseks prantsuse filosoofi '''[[Louis Rougier|Louis Rougier’i]]i''' (1889–1982) kokku kutsutud Pariisi 1938. aasta „Walter Lippmanni konverentsi“, mis tõi kokku 26 liberaalset majandusteadlast üle kogu maailma ning mis kesti pea nädala. Saksa sotsioloog ja majandusteadlane '''[[Alexander Rüstow]]''' (1885–1963) tegi ettepaneku võtta kasutusele mõiste neoliberalism, kuigi teda ennast peetakse rohkem sotsiaalse turumajanduse ja saksa [[ordoliberalism]]i propageerijaks.<ref>''Taylor C. Boas; Jordan Gans-Morse (2009), "Neoliberalism: From New Liberal Philosophy to Anti-Liberal Slogan" (PDF), Studies in Comparative International Development (in German), 44 (2), lk 137–161.''</ref>

Neoliberaalse ideoloogia mõju hakkas kasvama peale sotsialistliku majandusmudeli kokkuvarisemist 1990-ndate alguses, mil algas kiire globaalse vabaturumajanduse taasareng (eelmine kord oli see domineeriv perioodil 1860–1905). Ingliskeelses kultuuriruumis on neoliberalism säilitanud põhiosas positiivse tähenduse, kuigi vene jt illiberaalsete riikide propagandaaparaadid on üritanud anda sellele halvustavat tähendust. Kõige suurema panuse neoliberalismi arengusse on andnud ''Mont Pelerin Society''’sseSocietysse koondunud majandusteadlased, s.h '''[[Ludwig von Mises]]''' (1881–1973), '''[[Friedrich August von Hayek]]''' (1899–1992), '''[[Karl Popper]]''' (1902–1994) ja '''[[Milton Friedman]]''' (1912–2006). Nad kõik vastustasid teravalt [[Marksism|marksismi]], [[Sotsialism|sotsialismi]], [[Keinsism|keinesianismi]] ja bürokraatlikku [[Plaanimajandus|plaanimajandust]]. Eriliselt rõhutasid nad eraomandi puutumatuse, tulude ümberjagamise mitte-lubatavuse, riikliku sekkumise vältimise, ametiühingute võimu kaotamise, riigiomandi ja riiklike teenuste privatiseerimise, maksukoormuse ja riiklike abirahade vähendamise ning turuvabaduste suurendamise vajalikkust. Selle ideoloogia eesmärgiks on ülemaailmne spetsialiseerumise ja vabakaubanduse edendamine.