Roela mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
Roela mõisa on esmakordselt mainitud [[1453]]. aastal. 1621. aastal ostis [[Rootsi riigikantsler]] [[Axel Oxenstierna]] Peter Taubelt (Tuve) Roela mõisa. [[17. sajand]]il kuulus mõis [[Taube]]dele, mõis panditi Martin Cronstedtile ja Ollermannidele, kapten Hermann Adolpph von Löwenile. 1723. aastal loovutas Heinrich Friedrich von Löwen Roela pandi ooberst Michael [[Bielsky]]le. 1724. aastal restitutsioonikomisjoni otsusega tagastati Roela mõis [[Oxenstierna]] pärijatele ja pärijate täievoliline esindaja kapten Karl [[Ekesparre]] müüs Roela, [[Vatku mõis|Vatku]] ja [[Rosentali mõis]]ad ooberst Michael Bielskyle. Hind 10 940 [[Riigitaaler|riigitaalrit]]. 1748. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Roela mõisa Michael Bielsky poeg, leitnant Johann Wilhelm von Bielsky. Hind 24 000 riigitaalrit. Vatu mõisa sai poeg teisest abielust Berend Georg Bielsky. 1762. aastal vaheta maanõunik Jacob Heinrich von [[Schwengelm]] [[Ulvi mõis|Ulvi pandimõisa]] Johann Wilhelm von Bielskiga Roela ja Rosentali mõisate vastu.
1793. aastal pantis Carl August von Berg Roela ja [[Rosentali mõis]]ad koos kõrvalmõisa Carlshoff`iga rittmeister [[Carl Gustav von Toll]]ile (surn. 1820) 50 aastaks. 1821. aastal ostsid Carl Gustav von Tolli ja tema naise Helene Renate von Tolli pärijad pandi välja ja mõis jäi nende pojale [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[Friedrich von Toll]]ile. 1841. aastal omandas mõisa Friedrich Ludwig von Tolli pärija, tema õde Natalie Friederike de Rossillon, kes otsustas juba eluajal pärandi oma laste kasuks. Rosentali ja Roela koos kõrvalmõisa Carlshoffiga sai tema tütar, Elisabeth von Wrangell (sünd von [[Rossillon (suguvõsa)|Rossillon]]), kes oli 1829. aastast abielus Venemaa meresõitja ja Arktika uurija [[Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell]]iga (1796–1870). 1869. aastal päris mõisa Elisabeth Theodore Natalie Karoline von Wrangelli otsene pärija, tema poeg [[Wilhelm von Wrangell|Wilhelm Peter Georg Adolph von Wrangell]] - hilisem (1881–1884) [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]. 1893. aastal kinkis [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] Wilhelm von Wrangell, Rosentali ja Roela mõisad oma pojale maanõunikule [[Ferdinand Wilhelm Georg Alexander von Wrangell]]ile (1863–1911), hinnaga 567 598 rubla. Roela mõis oli väga suur, 12447 [[tessatiin]]i.
[[1912]]. aastal pärisid Rosentali ja Roela mõisad Ferdinand Wilhelm Georg Alexander von Wrangelli pärijad Elise Elmire Auguste Marie von Wrangell, Margaretha Lucie Marie von Wrangell, Peter Hermann Ferdinand von Wrangell, Amy Cäsilie Katharina von Wrangell, Hans Herman Oscar von Wrangell<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17008 Kinnistute register: Roela mõis (Viru-Jaagupi khk)]</ref>, kelle kätte jäi mõis [[1919. aasta maareform|kuni võõrandamiseni]]. Viimane [[1919. aasta maareform|võõrandamiseelne omanik, 1919. aastal]] oli [[Hans Herman Oscar von Wrangell]].
==Mõisahoone==
| |||