Filmi mõisteid: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Täpsustuslehekülgede lingid
Resümee puudub
''Siin on alfabeetiliselt loetletud [[film]]i ja [[filmikunst]]i mõisteid.''
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}}
{{tähed}}
 
* [[A-film]] (ka ''A-kategooria film'') – suure eelarvega mängufilm. Vastand: [[B-film]]
* [[ajaloofilm]] (ka ''ajalooline film'') – mängufilmižanr, mille tegevus toimub minevikus
*[[algusepisood]] (ka ''avaepisood'') – esimene episood. Vastand: [[lõpuepisood]]
* [[algusstseen]] (ka ''avastseen'') – esimene stseen. Vastand: [[lõpustseen]]
* [[algustiiter]] (ka ''avatiiter, avatiitrid'') – filmi alguses näidatav harilikult mittetäielik nimikiri filmi tootmises osalenud inimestest (nt näitlejad, stsenarist, peaoperaator, monteerija, helilooja, produtsendid, režissöör) ning filmi pealkiri. Vastand: [[lõputiiter]]
* [[Ameerika plaan]] (ka ''ameerikalik plaan'') – inimest kujutav kesk-üldplaan, kus inimene täidab kaadri põlvedeni
* [[filmitiiter]] (ka ''filmitiitrid, tiiter'', ''tiitrid'') – graafiline tekst filmis, ka nimekiri filmi tootmises osalenud inimestest, mis jaguneb algus-, lõpu- ja vahetiitriteks ning subtiitriteks
* [[filmižanr]] (ka ''žanr'', ''filmiliik'', ''filmitüüp'', ''formaat'', ''{kino žanr}'') – väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega filmivorm, žanre eristatakse liigi, teema, stiili ja ülesehituse järgi
*''[[film noir]]'' (ka ''must film'') – mängufilmižanr, millele on iseloomulik tegevustiku toimumine vägivaldses, kriminaalses ja korrumpeerunud linnakeskkonnas, alatud ja neurootilised tegelased ning pildikeeles tugevad valguskontrastid, teravad varjud ja kõle ümbrus
* [[filmograafia]] – mingite tunnuste alusel koostatud filmiloend (nt filmilooja, stsenaristi, režissööri, näitleja jt tööde põhiandmeid sisaldav kronoloogiline loend)
* [[fookus]] – teravus
* [[hakitud montaaž]] – montaažitehnika, millele on iseloomulik kiire, katkendlik kaadrivahetus
* [[harrastusfilm]] (ka ''amatöörfilm'') – filmiamatööri tehtud film
*[[helestamine]] (ka ''helestumine, väljumine pimendusest'', ingl ''fade-in'') – üleminekuefekt, kus tume ekraan aegamööda heleneb, kuni kujutis viimaks kaadrisse ilmub. Vastand: [[pimendamine]]
* [[heli]] (ka ''audio'') – filmi auditiivne osa
* [[heliefekt]] – heli kokkusalvestusel tehniliste vahenditega loodud ebareaalne rõhuasetus helireas (nt heli kiiruse muutus, kaja, ebaloomulikult vali taustaheli)
 
== L ==
* [[liikuv kaamera]]võttestiilvõttetehnika, kus operaator vahetab sageli võttepunkti, rakurssi, plaanisuurust, panoraamib, suumib jne
* [[loodusfilm]]dokumentaalfilmi alaliiktõsielufilmižanr, mille aineks on ehe loodus
*[[loogiline montaaž]] (ka ''fabulaarne montaaž'') – montaažitehnika, kus kaadrid ühendatakse filmi faabula alusel. Vastand: [[assotsiatiivne montaaž]]
* [[Narratiiv|lugu]] (ka ''filmilugu, narratiiv,'' ingl ''story,'' argiselt ''stoori'') – üldiselt filmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub, mõnes käsitluses kattub see osaliselt faabula terminiga
* lõpuepisood (ka ''lõppepisood'') – viimane episood
* lõpustseen[[lõpuepisood]] (ka ''lõppstseenlõppepisood'') – viimane stseenepisood. Vastand: [[algusepisood]]
* [[lõpustseen]] (ka ''lõppstseen'') – viimane stseen. Vastand: [[algusstseen]]
*[[lõputiiter]] (ka ''lõputiitrid'') – filmi lõpus näidatud täielik nimekiri filmi tootmises osalenud inimestest. Vastand: [[algustiiter]]
* lugu (ka ''filmilugu, narratiiv, story,'' argiselt ''stoori'') – filmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub mõnes käsitluses osaliselt faabula terminiga
 
== M ==
* [[Road movie|maanteefilm]] (ka ''road-movie'',ingl ''road movie'') – mängufilmižanr;, lineaarseltmida kulgevaiseloomustab filmilineaarne tegevus toimubkulg auto- või mootorrattarännakul, jamis päädib sihtmärkisihtpunkti jõudmisega, tegelasteks on seiklev sõidukijuht koos kaaslastega, iseloomulikuks stiilitunnuseks on sõidult filmitud maantee ja maastikud
*[[Mainstream-film|''mainstream''-film]] (ka ''peavoolufilm'') – suurstuudio finantseeringuga ja nõuete järgi loodud film, millega soovitakse teenida tulu
* [[mängufilm]] (ka kunstiline film) – filmi põhiliik; lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul
* [[melodraama]] – mängufilmižanr;, filmimille põhitunnusedpõhitunnusteks on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosalinestereotüüpsed karakterid, sageli naissoost peaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus
* [[märulifilm]] (ka ''mürglifilm'', ''action''-film, ''action'') – mängufilmižanr; kiire rütmi ja tempoga film, kus on konflikt kahe vastaspoole vahel, palju seiklusi, põnevust, tagaajamisstseene, trikkvõtteid
* [[misankaader]] – ühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus
* [[melodraama]] – mängufilmižanr; filmi põhitunnused on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus
* [[Misanstseen (filmikunst)|misanstseen]] (ka pr ''mise-en scène'') – stseeni või selle osa ruumiline ülesehitus;, tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel
* misankaader – ühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus
* [[mittediegeetiline heli]] (ka ''kommenteeriv heli'') – filmis esinev heli, mille allikat pole kaadris näha ja mille olemasolu pole filmimaailmas toimuva tegevuse põhjal järeldatav (nt diktorihääl, lisatud heliefektid, meeleolumuusika). Vastand: [[diegeetiline heli]]
* [[Misanstseen (filmikunst)|misanstseen]] (ka ''mise-en scène'') – stseeni või selle osa ruumiline ülesehitus; tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel
*[[momentvõte]] – hetkevõte
* [[mittediegeetiline heli]] (ka ''kommenteeriv heli'') – filmis esinev heli, mille allikat pole kaadris näha ja mille olemasolu pole filmimaailmas toimuva tegevuse põhjal järeldatav (nt diktorihääl, lisatud heliefektid, meeleolumuusika). Vastand: diegeetiline heli
*momentvõte – hetkevõte
* [[montaaž]] (ka ''järjestus'') – kaadrite (helilõikude) mõtestatud järjestus
* [[montaažfilm]] – film, mis on kokkumuust monteeritudfilmimaterjalist näiteks teistest(nt filmidest, jakroonikatest, kroonikastfilmitud päritfotodest) lõikudestkokku ning ümber filmitud fotodestmonteeritud
* [[montaažiefekt]] – rõhutatud kaadrivahetus, mille tulemusena katkeb pildirea reaaluse illusioon;, aga ka mis tahes tehniline nipp kaadrite ühenduskohal (näiteksnt sulamine, rullimine, hajumine mustapimendumine)
* [[multiekraan]] (ka ''mitmeks jaotatudjagatud kaader'', ''liigendatud ekraaniväli'') – kaader,montaaži milleabil kujutismitmeks jagunebekraaniväljaks mitmeksjagatud ekraaniväljakskaader, kus igal neistväljal võib etenduda eri ajal filmitud filmilõik; selline efekt luuakse video- või arvutimontaaži abil
* [[muusikal]] (ka ''muusikaline komöödia'') – Ameerika Ühendriikide mängufilmižanr;, lüürilisesmida võtmesiseloomustab filmilüüriline keskmesõhustik, onsuur laulroll laulul ja tantstantsul, tegelaste unistusedunistustel ja lootused,lootustel ning tavaliselt õnnelik lõpp
* [[Film noir|must film]] (ka ''film noir'', ''film noire'') – mängufilmistiil, kus käsitletakse vägivaldset, kriminaalset ja korrumpeerunud linnakeskkonda, alatuid ja neurootilisi tegelasi, mille pildikeelt iseloomustavad tugevad valguskontrastid, teravad varjud, kõle ümbrus
* [[muusikasse monteerimamonteerimine]] – filmi muusika rütmi järgi monteerimamonteerimine
* [[muusikal]] (ka ''muusikaline komöödia'') – Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp
* [[mängufilm]] (varem ka ''kunstiline film'') – filmi põhiliik;, lavastatudmillele film,on omane lavastatus misning põhinebpõhinemine kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul
* muusikasse monteerima – filmi muusika rütmi järgi monteerima
* [[märulifilm]] (ka ''mürglifilm'', ''action''-film, ingl ''action'') – mängufilmižanr;, mida iseloomustavad kiire rütmirütm ja tempoga filmtempo, kus on konflikt kahe vastaspoole vahelkonflikt, palju seiklusi, põnevust, tagaajamisstseene, ja trikkvõtteid
 
== N ==
* [[narratiiv]] (ka ''lugu, filmilugu'') – teoses jutustatud lugu;, olulinemis ontekitab vaatajas jutustamise illusiooni tekitamine läbi tajutava vaatepunkti kaudu, millest filmi lugu esitatakse.; Mõnesmõnes käsitluses samastatakse seda süžeega
* [[nukufilm]] – animafilmianimafilmižanr, alaliik;milles filmianimeeritakse tegelasteks on nukudnukke
 
== O ==
* [[originaalstsenaarium]] (ka ''algupärane käsikiri'') – stsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel
 
== P ==
* [[panoraam]] (ka ''panoraamkaader, panoraamvõte'') – kaaderfilmimistehnika, milleskus kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi) ning tekitab liikuva kadreeringu
* [[paralleelmontaaž]] (ka ''paralleelne montaaž'') – montaažitehnika, mille korral kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi
* [[pealesõit]] (ka ''peale-zoom'') – suumi liik, filmitavale objektile suumides lähenemine. Vastand: [[ärasõit]]
* [[pildiefekt]] (ka ''pildiline efekt, visuaalefekt, visuaalne efekt'') – illusoorsete ja tehislike elementide lisamine filmi kujutisele mitmesuguste tehniliste võtete abil
*[[pimendamine]] (ka ''pimendumine, pimendus, üleminek pimedusse'', ingl ''fade-out'') – üleminekuefekt, kus ekraanil olev kujutis järk-järgult tumeneb, kuni kogu ekraan tumedaks muutub. Vastand: [[helestamine]]
* [[Kaader|plaan]] (ka ''kaader, montaažikaader'') – saatilises või liikuvad kadreeringus filmitud, üks katkematu montaažilõigetega piiratud kaadrike jada filmi lõppversioonis
* [[plaanisuurus]] – inimese kujutise kadreering ekraanil, mida jaotatakse kaugplaaniks, üldplaaniks, Ameerika plaaniks, kesk-kaugplaaniks, keskplaaniks, kesk-lähiplaaniks, suurplaaniks ja detailplaaniks
* plaanisuurus – plaanisuurused on kaug-, üld-, Ameerika, kesk-, lähikesk-, suur- ja detailplaan; jaotuse kokkuleppeliseks aluseks on inimese kujutise kadreering
* [[portreefilm]] (ka ''filmiportree, portreteering'') – dokumentaalfilmižanr;tõsielufilmižanr, filmimille keskmes on konkreetne isik
* [[põnevusfilm]] (ka ''põnevik, põnevuslugu, thriller'') – mängufilmižanr; filmis luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades, sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi
* portreefilm (ka ''filmiportree, portreteering'') – dokumentaalfilmižanr; filmi keskmes on konkreetne isik
* [[postmodernistlik film]] – film, kus kasutatakse postmodernismi ideid ja tunnuseid, seda iseloomustab kõrgkultuuri ja massikultuuri vahelise piiri ähmastumine ning traditsioonilise väljenduslaadi ümbermängimine popkultuuri sõnavara ja strateegiate abil
* [[probleemfilm]]dokumentaalfilmižanr;tõsielufilmižanr, filmkus keskendubkeskendutakse mõnele konkreetselekindlale probleemile, iseloomulik žanritunnusseda oniseloomustab intervjuude ja kommentaaride suur osaosakaal
* [[proloog]] (ka ''tiitriteeelnetiitrite-eelne proloog, tiitrite -eelne lõik'') – eellugu, sissejuhatav filmilõik, mis oneelneb tavaliselt enne filmi algustiitreidalgustiitritele või esineb koos nendega
* [[propagandafilm]]dokumentaalfilmi alaliik;tõsielufilmižanr, filmkus propageeribpropageeritakse kindlat, tavaliselt(nt poliitilist ideed), eesmärgigaet mõjutada vaataja arvamust;, tunnusteksseda oniseloomustavad reaalsete isikuteinimeste sõnavõtud ja kroonikastiilkroonikalik stiil
* [[põnevusfilm]] (ka ''põnevik, põnevuslugu, triller,'' ingl ''thriller'') – mängufilmižanr;, filmiskus luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades, sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi
 
== R ==
* [[rekvisiit]] – filmi lavastuses näitleja mingi tegevuse matkimiseks kasutatav ese (nt tarbeese või filmi jaoks valmistatud ese)
* [[ringvaade]] (ka ''ringvaatefilm, kinožurnaal'') – tõsielufilmi liiktõsielufilmižanr, mis koosneb mitmest iseseisva süžeega kroonikalõigust, nn ringvaatepalast
* [[rütm]] – filmi(stseeni) kõiki elemente ja väljendusvahendeid hõlmav ajalise ja ruumilise liikumise korrastatud vaheldumine
 
== S ==
* [[seiklusfilm]] – mängufilmižanr;, filmimille keskmes on põnevad olukorrad ja seiklused, reisid, ekspeditsioonid, vallutused;, seda iseloomustab stiilitunnustekstavaliselt romantiline alatoon, ja palju looduskaadreid
* [[staatiline kaader]] – liikumatut objekti jäädvustav kaader, mis on filmitud paigalseisva kaameraga võttepunkti ja plaanisuurust muutmata
* sõltumatu film (ka ''independent film,'' ''indie-film'') – suurstuudio finantseeringuta ja nõueteta loodud film. ''Mainstream''-filmi vastand
* [[staatiline kaamera]] (ka ''seisev kaamera, liikumatu rakurss'') – filmimistehnika, kus filmitakse ühest võttepunktist liikumatu kaameraga filmimine
* staatiline kaader – liikumatut objekti jäädvustav kaader, mis on filmitud paigalseisva kaameraga võttepunkti ja plaanisuurust muutmata
* [[statiivkaamera]] – kaamera, mida kasutatakse ainult statiiviga, tavaliselt on see suur vahetatava optikaga sünkroonkaamera
* staatiline kaamera (ka ''seisev kaamera, liikumatu rakurss'') – ühest võttepunktist liikumatu kaameraga filmimine
* [[stoppkaader]] – kaader, milles ei toimu tegevust, filmilindi korral saadakse efekt üht kaadrikut pidevalt korrates
* statiivkaamera – kaamera, mida kasutatakse ainult statiiviga, tavaliselt suur vahetatava optikaga sünkroonkaamera
* [[struktuur]] (ka ''filmistruktuur, filmi struktuur'') – linateose üldine linateose ülesehitus, süsteemi elementide korrastatud kogum
* stoppkaader – kaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemusena
* [[stseen]] (ka ''filmistseen'') – filmi kompositsiooni osa, millele on iseloomulikomane aja- ja, koha- ja tegevuse ühtsus;, see võib koosneda misanstseenidest
* struktuur (ka ''filmistruktuur, filmi struktuur'') – üldine linateose ülesehitus, süsteemi elementide korrastatud kogum
* [[stsenaarium]] (ka ''filmistsenaarium, käsikiri, filmikäsikiri,'' ingl ''screenplay,'' argiselt ''skript'') – filmi üksikasjalik kirjalik kavand, mis sisaldab tulevase filmi dramaturgiat ja tegelaskonda;. mängufilmileMängufilmile kirjutatakse kolm stsenaariumivarianti: kirjanduslik, filmija ja režiistsenaarium, dokumentaalfilmiltõsielufilmil on tavaliselt ideekavand ja stsenaarium
* [[stseen]] (ka ''filmistseen'') – filmi kompositsiooni osa, millele on iseloomulik aja- ja koha- ja tegevuse ühtsus; võib koosneda misanstseenidest
* [[subjektiivne plaan]]võttestiilfilmimistehnika, kus kaamera võttepunktid ühtivad tegelaste vaatepunktidega
* [[stsenaarium]] (ka ''filmistsenaarium, käsikiri, filmikäsikiri, screenplay,'' argiselt ''skript'') – filmi üksikasjalik kirjalik kavand, mis sisaldab tulevase filmi dramaturgiat ja tegelaskonda; mängufilmile kirjutatakse kolm stsenaariumivarianti: kirjanduslik, filmija režiistsenaarium, dokumentaalfilmil on tavaliselt ideekavand ja stsenaarium
* [[Subtiitrid|subtiiter]] – selgitava tekstiga tiiter filmi ekraanikujutise allosas, näiteks(nt esineja nime, ametikohta jms või dialoogi tõlget vahendav kiri)
* subjektiivne plaan – võttestiil, kus kaamera võttepunktid ühtivad tegelaste vaatepunktidega
* [[suurplaan]] (ka ''suur plaan, lähiplaan, lähivõte'') – plaanisuurus, kus kaadris kujutatud konkreetne objekt täidab enamiku kaadrist, inimesest on näha pea ja kael
* [[Subtiitrid|subtiiter]] – selgitava tekstiga tiiter filmi ekraanikujutise allosas, näiteks esineja nime, ametikohta jms või dialoogi tõlget vahendav kiri
* [[sõltumatu film]] (ka ''independent indie-film,'' ingl ''indie-independent film'') – suurstuudio finantseeringutarahastuseta ja nõueteta loodud film. Vastand: ''Mainstreammainstream''-filmi vastandfilm
* suurplaan (ka ''suur plaan, lähiplaan, lähivõte'') – plaanisuurus, kus kaadris kujutatud konkreetne objekt täidab enamiku kaadrist, inimesest on näha pea ja kael
* [[süžee]] (ka ''filmisüžee'') – teoseks arendatud faabula, filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste kulgemise järjekord
* [[süžeepööre]] (ka ''süžeekäänak'') – järsk muutus filmi sündmustiku kulus
 
== T ==
* [[tagaplaan]] – objekti paiknemine kaadriruumis tagapool. Vastand: [[esiplaan]]
*[[tagasivaade]] (ka ''tagasihüpe, retrospektiiv,'' ingl ''flashback'') – süžeepööre ajas, stseen või kaader minevikust
* [[teema]] – teost läbiv juhtmõte, millele on allutatud sündmustik, karakterid ja esitusviis
* [[tonaalsus]] (ka ''toon'') – ühest põhitoonist lähtuv värvikäsitlus, muljet loova värvi küllastatus kujutisel
* [[Dokumentaalfilm|tõsielufilm]] (ka ''dokumentalistika'', ''filmidokumentalistika'', ''dokumentaalfilm'', ''kinodokumentalistika'', ''dokumentaalkinematograafia'') – filmikunsti põhiliik;, tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonisreaalselt filmitudtoimunud autentsetsündmuste filmitud materjali
 
== U ==
* [[ulmefilm]] – mängufilmižanr;, ebareaalsemida tegelaskonnaiseloomustavad jaebareaalne sündmustikugategevuspaik, tegelaskond ja filmsündmustik
* [[Teadusfilm|uurimusfilm]] (ka ''teadusfilm, teaduslik film, teaduslik uurimusfilm'') – tõsielufilmi alaliiktõsielufilmižanr, eesmärgiksmille jäädvustatakse kinematograafia vahendeid kasutades jäädvustada teaduseksperiment või -katse
 
== V ==
* [[vaatepunkt]] – kaamera võttepunkt, kust filmiti., Terminitseda kasutatakse eriti nn tegelase pilgu läbi filmitud kaadri või stseeni kirjeldamiselkirjeldamiseks
* [[vahetiiter]] – filmikaadrite vahele monteeritud tiiter, näiteks(nt vahepealkirjadvahepealkiri), tummfilmis asendasid vahetiitrid dialoogi
* [[varjatud kaamera]] (ka ''peidetud kaamera'') – maskeeritud kaamera, millega filmitakse salaja, subjektidefilmitavate teadmata, eesmärgigaet saada ehe jäädvustus
* [[vestern]] (ka ingl ''western'') – mängufilmižanr;, filmimille tegevus toimub tavaliselt 19. sajandi lõpu AmeerikasAmeerika Ühendriikides, keskmes on konflikt seadusliku võimu ja karmides tingimustes elavate inimeste moraali vahel;, iseloomulikud on tulistamisstseenid, kiiredhobustega hobusedkihutamine, rongiröövid, rasked loodustingimused, armastuslugu
* [[võttepaik]] (ka ''võttekoht, võttekeskkond'') – koht, kus filmivõte toimub;, neutraalsemneutraalsema termintähendusega kui võtteplats
* [[võttepunkt]] – kaamera asukoht filmimisel;filmimise ajal, seda iseloomustavad kaugus objektist, kõrgus ja võttesuund
* [[võtterakurss]] (ka ''rakurss'') – kaamera suhestumine filmitava objektiga;, ka nurk, mille all objekti filmitakse
*[[väärtfilm]] (ka ''kvaliteetfilm'') – kunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos
 
== Õ ==
* [[õppefilm]] – tõsielufilmitõsielufilmižanr, alaliik;mis õppeotstarbekson loodud filmõpetamiseks, võibselles kasutadavõidakse kakasutada mängu- ja animafilmi elemente
*[[õudusfilm]] (ka ''hirmufilm'', ingl ''horror,'' argiseltargi ''õudukas'') – mängufilmižanr;, filmismillele on põimunudiseloomulik reaalsusreaalsuse ja müstika, eesmärgiks onpõimumine, vaatajatvaataja ühtaegu hirmutadahirmutamine ja kütkestadakütkestamine
 
== Ä ==
* [[ärasõit]] (ka ingl ''zoom-out, {mahasõit}, {maha-zoom}'') – suumi liik, filmitavast objektist suumides kaugenemine. Vastand: [[pealesõit]]
 
== Ü ==
*[[üksikplaan]] – plaanisuurusplaan, kus on kujutatud ainult üht tegelaskuju või objekti
*[[üldplaan]] (ka ''üldine plaan'') – plaanisuurus, mis haarab suhteliselt avarat ruumi, näidates filmitavat objekti täies suuruses (nt inimest täies pikkuses)
* [[üleõlaplaan]] (ka ''üleõlavõte, üleõlakaader'') – plaani/vastasplaani vaheldumisel kasutatav tavaliselt dialoogistseeni kadreering, kus vaateväljas domineeriva tegelase õlg ja/või kukal jääb nähtavale ning selle tulemusena tugevneb tegelaste ruumiline pidevus
 
==AllikasAllikad==
* Margit Maran (2007). [https://www.efis.ee/UserFiles/pdf/Margit%20Maran%20-%20filmim%C3%B5isted.pdf Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino (magistritöö)]. Tallinn: Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskond, eesti filoloogia osakond.
* [http://cect.ut.ee/tegevus/visuaalkultuur/filmim6isted.pdf Filmimõisted]
*Reena Lootus (2011). Inglise-eesti animafilmi valiksõnastik (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
*Triin Thalheim (2011). Väike inglise-eesti seletav filmisõnastik (magistritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
*Eero Vakker (2014). [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43574/Vakker_Eero_2014.pdf?sequence=1&isAllowed=y Filmi järeltootmise inglise-eesti valiksõnastik (magistritöö)]. Tartu: Tartu Ülikooli germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut.
 
[[Kategooria:Filmikunst| ]]
1341

muudatust