Filmi mõisteid: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Väga-väga pooleli, aga plaanin reipalt jätkata :))
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Täpsustuslehekülgede lingid
''Siin on alfabeetiliselt loetletud [[film]]i ja [[filmikunst]]i mõisteid.''
{{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}}
{{tähed}}
 
== A ==
* [[aadressplaan]] (ka ''aadresskaader, masterkaader, tutvustav kaader'') – plaanisuurus, harilikult kaugemas kadreeringus plaan, milles kujutatakse stseenis olevate tegelaste, objektide ja tegevuspaiga ruumisuhteid; see avab harilikult stseeni
*[[aegvõte]] (ka ''aegluubis filmilõik'', ''rapiidis filmilõik'', ''rapiidvõte'') – filmimine projitseerimissagedusest suurema sagedusega, mille tulemusena normaalsagedusega mängides filmitud sündmuse tempo aeglustub. Vastand: [[momentvõte]]
* [[A-film]] (ka ''A-kategooria film'') – suure eelarvega mängufilm. Vastand: [[B-film]]
* [[ajaloofilm]] (ka ''ajalooline film'') – mängufilmižanr, mille tegevus toimub minevikus
* [[algustiiter]] (ka ''avatiiter, avatiitrid'') – filmi alguses näidatav harilikult mittetäielik nimikiri filmi tootmises osalenud inimestest (nt näitlejad, stsenarist, peaoperaator, monteerija, helilooja, produtsendid, režissöör) ning filmi pealkiri. Vastand: [[lõputiiter]]
* [[Ameerika plaan]] (ka ''ameerikalik plaan'') – inimest kujutav kesk-üldplaan, kus inimene täidab kaadri põlvedeni
* [[animafilm]] (ka ''animatsioonfilm'', ''animatsioon'', ''multiplikatsioonfilm'', ''multifilm'', ''{multianimatsioon}'', argiselt ''multikas'') – animatsioonitehnika abil loodud film (nt joonisanimatsioon, arvutianimatsioon, nukufilm)
* [[arvutianimatsioon]] – animatsioonitehnika, milles kasutatakse animatsiooni loomiseks arvutitehnoloogiat
* [[assotsiatiivne film]] – film, millel puudub kindel süžee, selles põhineb episoodide järgnevus assotsiatiivsetel kujutlustel ja kujunditel
* [[assotsiatiivne montaaž]] (ka ''psühholoogiline montaaž'') – montaažitehnika, kus kaadrid ühendatakse assotsiatsioone ja kujundeid loovalt. Vastand: [[loogiline montaaž]]
* [[audiovisuaalmeedium]] – heli ja pilti talletav ja taasesitlust võimaldav vahend (nt film, video, arvuti, side)
* [[Audiovisuaalsus|audiovisuaalne]] (ka ''helilis-pildiline'') – kuulmise ja nägemise abil tajutav
* [[autorifilm]] – selge kunstnikupositsiooniga film
* [[autoritekst]] – diktoriteksti liik, autoripositsioonilt loetud tekst, sageli minavormis ja filmi autori esitatud
 
*[[B-film]] (ka ''B-kategooria film'') – väiksema eelarvega film. Vastand: A-film
== B ==
* ''[[cinéma vérité]]'' – dokumentaalfilmi žanr, milles püütakse elu jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, kergesti liigutatava võttetehnika abil ja otseheliga. Termin on pärit Prantsuse filmindusest (tõlkes 'kaamera tõde'). Selle Ameerika vaste on ''direct cinema''
*[[B-film]] (ka ''B-kategooria film'') – väiksema eelarvega film. Vastand: [[A-film]]
 
== C ==
* ''[[cinéma vérité]]'' – dokumentaalfilmi žanr, milles püütakse elu jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, kergesti liigutatava võttetehnika abil ja otseheliga. Termin on pärit Prantsuse filmindusest (tõlkes 'kaamera tõde'). Selle Ameerika vaste on ''[[direct cinema]]''
 
== D ==
* [[debüütfilm]] (ka ''esikfilm'', ''esmafilm'') – filmilooja esimene film, debüütteos
* [[dekoratsioon]] – võttepaiga kujundus või selle osa, mille loob kunstnik. Töömahukad dekoratsioonid võidakse ehitada paviljoni
* [[dialoog]] (ka ''filmidialoog'') – kahe või enama tegelase vaheline kõne, tavaliselt on enamik dialoogist esitatud sünkroonse kõnena
* [[Diegees (film)|diegees]] – filmiloo maailm ehk kolmemõõtmeline ruum, mis hõlmab filmis hargnevat lugu, vaataja loodavat rekonstruktsiooni, kus toimuvad sündmused ja liiguvad tegelased. Filmis eristatakse ka diegeetilisi ehk filmimaailma kuuluvaid ning mittediegeetilisi ehk filmimaailma lisatud kaadreid ja helisid (nt taustamuusika)
* [[diegeetiline heli]] (ka ''tegelik heli'') – filmis esinev heli, mille allikas on kaadris nähtav või mille kuulumine filmimaailma on filmi tegevustiku põhjal järeldatav. Selle juures eristatakse nihkes diegeetilist heli (heli kõlab enne toimuvate tegevust või pärast tegevuse algust), objektiivset diegeetilist heli (heli kuulevad kõik kaadris olevad tegelased) ja subjektiivset diegeetilist heli (heli kuuleb vaid vaataja, mitte kaadris olevad tegelased). Vastand: [[mittediegeetiline heli]]
* [[diktoritekst]] – filmikommentaar, filmi helirea osa
* ''[[direct cinema]]'' – dokumentaalfilmi žanr, millele oli omane ehe ja spontaanne filmimisstiil. Seda kasutasid 1960.–1970. aastate Ameerika Ühendriikide dokumentalistid valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate turule tuleku tuules. Seda žanri on peetud rohkem vaatlevaks kui Euroopa vastet ''[[cinéma vérité]]'''d
* [[dogmefilm]] – film, mis on loodud manifesti Dogme 95 reeglite järgi: filmida võib üksnes käsikaameraga 35 mm lindile, ilma lisavalgustuse ja -rekvisiitideta, kasutades amatöörnäitlejaid, otseheli ja loomulike allikate heli
* [[dokumentaalfilm]] (ka ''tõsielufilm, dokumentaal'', ''dokfilm'', ''tõsielulinateos'', argiselt ''dokk'') – tõsielufilmižanr, tõsielufilm kitsamas tähenduses; film, millesselles on kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite abil
* [[draamafilm]] (ka ''draama'') – mängufilmižanr;, tõsisemillele konfliktion jaiseloomulik tugevatetõsine konflikt ja emotsioonidegatugevad mängufilmemotsioonid
* [[dramaturgia]] (ka ''filmidramaturgia'') – teose ülesehitus, eelkõige selle sisu ja osade sihipärane valik ja paigutus, et pingestada lugu ning juhtida vaataja emotsioone ja mõtlemist
* [[dünaamiline kaader]] – liikuvat objekti või sündmust jäädvustav kaader, mis on filmitud sujuvalt võttepunkti ja plaanisuurust muutva kaameraga
 
* eepiline film – mängufilmižanr; rahuliku tempo, lineaarse süžee ja paljude tegelastega film
== E ==
* ekraniseering (ka ''ekraaniversioon'', ''linamugandus'', ''filming'') – kirjandusteose alusel loodud film
* [[eepiline film]] – mängufilmižanr, millele on iseloomulik rahuliku tempo, lineaarne süžee ja palju tegelasi
* eksperimentaalfilm (ka ''avangardfilm'', ''avangardistlik film'', ''avangardkinematograafia'', ''underground''-''film'') – eksperimenteeriv film, milles ei järgita jutustavat süžeed ja traditsioonilist filmikeelt, vaid luuakse kujundeid metafoorsetest, sümbolistlikest, sürrealistlikest jms seostest lähtudes
* [[ekraniseering]] (ka ''ekraaniversioon'', ''linamugandus'', ''filming'') – kirjandusteose alusel loodud film
* ekspositsioon – sündmustikku sisse juhatav ja tegelasi tutvustav osa filmis
* [[eksperimentaalfilm]] (ka ''avangardfilm'', ''avangardistlik film'', ''avangardkinematograafia'', ''underground''-''film'') – eksperimenteeriv film, milles ei järgita jutustavat süžeed ja traditsioonilist filmikeelt, vaid luuakse kujundeid metafoorsetest, sümbolistlikest, sürrealistlikest jms seostest lähtudes
* episood – filmi kompositsiooni osa, terviklik tegevuslõik üksiksündmuse või osana ulatuslikumast sündmuste seeriast; episood võib koosneda ühest või mitmest stseenist
* [[Ekspositsioon (täpsustus)|ekspositsioon]] – sündmustikku sisse juhatav ja tegelasi tutvustav osa filmis
* esiplaan/tagaplaan – objekti paiknemine kaadriruumis
* [[episood]] (ka ''sekvents'') – filmi kompositsiooni osa, ühest või mitmest steenist koosnev terviklik tegevuslõik üksiksündmusest või osana ulatuslikumast sündmuste seeriast
* faabula – filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste ajalis-põhjuslik järgnevus
* [[esiplaan]] – objekti paiknemine kaadriruumis eespool. Vastand: [[tagaplaan]]
* fabulaarne montaaž – filmi faabulaga põhjendatud loogiline montaaž
 
* ''fake-documentary'' (ka ''faked documentary'', ''mockumentary'', ''fake''-''dokk'') – dokumentaal- ja mängufilmi segažanr; dokumentaalfilmi imiteeriv lavastuslik film, fiktsioon
== F ==
* [[film]]
* [[faabula]] – filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuse ajaline ja põhjuslik järgnevus
* [[filmiauhind]]
* [[fabulaarne montaaž]] (ka ''loogiline montaaž'') – montaažitehnika, kus kaadrid ühendatakse filmi faabula alusel. Vastand: [[assotsiatiivne montaaž]]
* filmikeel – filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused; hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist
* ''[[fake-documentary]]'' (ka ''libadokumentaal'', ingl ''faked documentary'', ''mockumentary'', ''fake''-''dokk'') – dokumentaal- ja mängufilmi segažanr, mida iseloomustab dokumentaalfilmi imiteeriv lavastuslikkus
* filmikujutis (ka ''filmipilt'') – filmitud objekti kujutis filmilindil
* [[film]] (ka ''linateos, ekraniseering'') – filmikunsti salvestatud teos, milles on visuaalselt nähtav kaadrite esitus ning mida iseloomustab liikumine ajas ja tavaliselt ka ruumis
* filmikunst (ka ''film'', ''kinokunst'', ''kinematograafia'', ''kino'') – kunstiliik, mis kasutab teose loomiseks tehnilisel (kinematograafia) teel saadud kujutist ja heli; kasutab nii eriomaseid kui ka teiste kunstiliikide väljendusvahendeid
*[[filmiamatöör]] (ka ''harrastusnäitleja'') – asjaarmastajast filmitegija
* filmimuusika – filmi väljenduslikke osi; sageli konkreetse filmi jaoks loodud muusika
* [[filmiauhind]] – filmikunsti valdkonna preemia
* filmistiil (ka ''kujutamisviis'', ''laad'', ''esitluslaad'', ''stilistika'') – filmikeele kunstiliste väljendusvahendite iseloomulik kasutusviis
*[[Filmimuusika|filmiheli]] – üks filmi väljenduslikke osi, mis võib koosneda konkreetse filmi jaoks komponeeritud või varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest jm helidest
* filmistsenaarium (ka ''kinostsenaarium'') – filmikunsti väljendusvahendeid arvestav kirjandusliku stsenaariumi töötlus, mis koondab episoodide ja dramaturgilise arengu täpset kirjeldust ning tegelaste
* [[filmikeel]] – filmile iseloomulik märgisüsteem koos sellele omaste väljendusvõimalustega, mis hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist
* filmitiiter (ka ''tiiter'') – graafiline tekst filmis; jaguneb algus-, lõpu-, vahe- ja subtiitriteks
* [[filmikujutis]] (ka ''filmipilt'') – filmitud objekti kujutis filmilindil
* filmižanr (ka ''žanr'', ''filmiliik'', ''filmitüüp'', ''formaat'', ''{kino žanr}'') – väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega filmivorm; filmižanre eristatakse liigi, teema, stiili ja ülesehituse järgi
* [[filmikunst]] (ka ''film'', ''kinokunst'', ''kinematograafia'', ''kino'') – kunstiliik, milles kasutatakse teose (filmi) loomiseks kinematograafia teel saadud kujutist ja heli ning milles kasutatakse eriomaseid ja teiste kunstiliikide väljendusvahendeid
* filmograafia – filmilooja (stsenaristi, režissööri, näitleja jt) tööde põhiandmeid sisaldav kronoloogiline loend
* [[filmimuusika]] (ka ''ekraanimuusika'') – muusikažanr, filmiheli osa, üks filmi väljenduslikke osi, mis võib koosneda konkreetse filmi jaoks komponeeritud või varem loodud muusikast
* fookus – teravus; fookusse võtma, fookuses hoidma (fookuses olema / fookusest väljas olema)
* [[filmistiil]] (ka ''kujutamisviis'', ''laad'', ''esitluslaad'', ''stilistika'') – filmikeele kunstiliste väljendusvahendite iseloomulik kasutusviis
* gangsterifilm – Ameerika mängufilmižanr; selle keskmes on kriminaalne tegelane, kes võitleb kohtu- ja politseivõimuga
* [[Stsenaarium|filmistsenaarium]] (ka ''kinostsenaarium'') – filmikunsti väljendusvahenditega loodud kirjandusliku stsenaariumi töötlus, mis koondab episoodide ja dramaturgilise arengu täpset kirjeldust ning tegelaste dialooge
* grimm (ka ''jumestus'', ''make-up'') – näitleja näo ja/või keha jumestus, näoteisendus, mis toetab ta rolli; see võib olla neutraalne, ajalooline, fantaasia-, karaktergrimm jne.
* [[filmitiiter]] (ka ''filmitiitrid, tiiter'', ''tiitrid'') – graafiline tekst filmis, ka nimekiri filmi tootmises osalenud inimestest, mis jaguneb algus-, lõpu- ja vahetiitriteks ning subtiitriteks
* hakitud montaaž – kiire, katkendlik montaažistiil
* [[filmižanr]] (ka ''žanr'', ''filmiliik'', ''filmitüüp'', ''formaat'', ''{kino žanr}'') – väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega filmivorm, žanre eristatakse liigi, teema, stiili ja ülesehituse järgi
* harrastusfilm (ka ''amatöörfilm'') – asjaarmastajate tehtud film
* [[filmograafia]] – mingite tunnuste alusel koostatud filmiloend (nt filmilooja, stsenaristi, režissööri, näitleja jt tööde põhiandmeid sisaldav kronoloogiline loend)
* heli (ka ''audio'') – filmi auditiivne osis
* [[fookus]] – teravus
* heliefekt – heli kokkusalvestusel tehniliste vahenditega loodud ebareaalne rõhuasetus helireas (näiteks heli kiiruse muutus, kaja, ebaloomulikult vali taustaheli)
*[[fookustama]] (ka ''{fokuseerima}'') – teravustama. Kaasnevad mõisted: fookusse võtma, fookuses hoidma, olema fookuses / fookusest väljas
* helifilm – helindatud film; filmi heli võib olla magnetiline, optiline või digitaalne ja esineda kujutisega ühel kandjal või eraldi, kuid ta on lõplik ning kujutisega sünkroonne. Esimene helifilm oli muusikafilm "Don Juan" (1926)
 
* helimontaaž (ka ''heli montaaž'', ''helilindi montaaž'') – heli monteerimine; kõne, muusika ja taustade sobitamine monteeritud filmilindiga
== G ==
* helindamine – flmile heli loomine: helimontaaž, järelsünkroonimine, kokkusalvestus
* [[gangsterifilm]] – Ameerika mängufilmižanr, mille keskmes on kriminaalne tegelane, kes võitleb kohtu- ja politseivõimuga
* helirida (ka ''soundtrack'', ''{heliriba}'') – filmiteose heli; filmi heli kokkusalvestis; ka valik filmimuusikat, mida kassettidel või CD-del tarbekaubana turustatakse
* [[grimm]] (ka ''jumestus'', ''meik,'' ingl ''make-up'') – filmikunstis kasutatav näitleja näo ja/või keha jumestus, näoteisendus, mis aitab tal karakterit luua, grimm võib olla neutraalne, ajalooline, fantaasia-, karaktergrimm vm
* helitaust (ka ''taustaheli'', ''taust'', ''taustamüra'', ''taustahääl'', ''mürad'') – lisahelid, mis ilmestavad filmis kujutatud keskkonda; filmi helitaustad võivad olla sünkroonsed või mittesünkroonsed, võtetel või muul ajal lindistatud
 
* interjöör – sisevõttepaik; võttepaviljon või muu sobiv ruum
== H ==
* joonisfilm (ka ''joonisanimatsioon'') – animafilmi alaliik; filmi tegelased on joonistatud
* [[hakitud montaaž]] – montaažitehnika, millele on iseloomulik kiire, katkendlik kaadrivahetus
* juhtkaader (ka ''aadressplaan'', ''{põhiplaan}'', ''master shot'', ''parem aadresskaader'') – stseeni keskkonda avav kaader
* [[harrastusfilm]] (ka ''amatöörfilm'') – filmiamatööri tehtud film
* jutustaja – reaalne või kujutletav isik, kelle jutustusena filmilugu esitatakse. Jutustaja võib olla konkreetne tegelane filmis, kaadritagune kommentaator või tinglik sündmuste jälgija, kelle pilgu läbi tegevustikku näidatakse
* [[heli]] (ka ''audio'') – filmi auditiivne osa
* kaader (ka ''plaan, filmikaader'', ''montaažikaader'') – filmiteose struktuuri väikseim üksus, ühe katkematu filmimise tulemusena saadud ja montaažilõigetega piiratud filmilõik, millel kujutatu kulgeb ühest vaatepunktist jälgitud pideva tegevusena
* [[heliefekt]] – heli kokkusalvestusel tehniliste vahenditega loodud ebareaalne rõhuasetus helireas (nt heli kiiruse muutus, kaja, ebaloomulikult vali taustaheli)
* kaadrik (ka ''kaader, üksikkaader, kaadripilt'') – üksik fotokujutis filmilindil, mille mõõtmed määrab filmikaamera pildiaken, ja selle analoog videolindil; ühe sekundi pikkune filmilõik koosneb tavaliselt 24 kaadrikust (videolõik 25 kaadrikust)
* [[helifilm]] – helindatud film, selle heli võib olla magnetiline, optiline või digitaalne ja esineda kujutisega ühel kandjal või eraldi, kuid on lõplik ja kujutisega sünkroonne. Esimene helifilm oli muusikafilm "Don Juan" (1926)
* kaadrikompositsioon (ka ''kompositsioon'') – kaadri vormiline ja ruumiline ülesehitus
* [[helimontaaž]] (ka ''heli montaaž'', ''helilindi montaaž'') – helitöötlusprotsess, kus kõne, muusika ja taustad sobitatakse monteeritud filmilindiga
* kaadrisisene (ka ''kaadris'') – kaadri piirides toimuv
* [[helindamine]] – filmile heli loomine, st helimontaaž, järelsünkroonimine ja kokkusalvestus
* kaadrisisene montaaž – keerulise misanstseeniga kaader
* [[Heliriba|helirada]] (ka ''heliriba'', ingl ''soundtrack'') – filmiteose heli, selle kokkusalvestis, aga ka helikandjale pandud filmimuusika valik
* kaadrisügavus (ka ''kaadri sügavus, kaadrisisene perspektiiv'') – kaadri ruumilisus; iseloomustab ruumi sügavusse lahendatud misanstseeni ja selle kajastust filmis
* [[helitaust]] (ka ''taustaheli'', ''taust'', ''taustamüra'', ''taustahääl'', ''mürad'') – helirajal paiknevad helid, mis ilmestavad filmis kujutatud keskkonda, need võivad olla sünkroonsed või mittesünkroonsed, võtetel vm ajal salvestatud
* kaadritagune (hääl) (ka ''kaadriväline (hääl)'', ''voice over'') – filmi kommenteeriv või jutustav, helindamise käigus sisse loetud tekst: diktoritekst, kommentaar, jutustaja monoloog, tegelase sisehääl jms
 
* kaadriväline (ka ''kaadrist väljas, kaadri taga'') – tegevus, mis toimub võttekaadri piiridest ehk kadreeringust väljaspool ning seetõttu nähtaval materjalil ei jäädvustu
== I ==
* kaamera liikumine – iga liigutus kaameraga, mis tekitab kujutise liikumise või muudab selle perspektiivi, näiteks panoraam-, relsivõte, peale- või ärasõit
* [[interjöör]] – sisevõttepaik (nt võttepaviljon)
* kaamera liikumine (ka ''travelling'') – tegevust jälgiv, vabalt kaamera võttenurka ja sujuvalt kaadris plaanisuurust muutev võttestiil. Terminit kasutatakse tavaliselt käsikaameraga filmitu iseloomustamiseks
 
* kadreering – kaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik
== J ==
* käsikaamera – kerge kaamera, millega saab filmida käest, statiivi kasutamata
* [[joonisfilm]] (ka ''joonisanimatsioon'') – animafilmižanr, mis koosneb joonistatud kaadritest
* [[juhtkaader]] (ka ''aadressplaan'', ''aadresskaader'', ''masterkaader, tutvustav kaader, {põhiplaan}'', ingl ''master shot'') – stseeni avav harilikult kaugemas kadreeringus kaader, mis kujutab steenis olevate tegelaste, objektide ja tegevuspaiga ruumilisi suhteid
* [[jutustaja]] – reaalne või kujutletav isik, kelle jutustusena filmilugu esitatakse. Jutustaja võib olla üks filmitegelasi, kaadritagune kommentaator või tinglik sündmuste jälgija
 
== K ==
* [[kaader]] (ka ''plaan, filmikaader'', ''montaažikaader'', ''kaadrik'') – filmiteose struktuuri väikseim üksus, ühe katkematu filmimise tulemusena saadud ja montaažilõigetega piiratud foto-, video- või digikujutis, millel kujutatu kulgeb ühest vaatepunktist jälgitud pideva tegevusena
* [[Kaader|kaadrik]] (ka ''kaader, üksikkaader, kaadripilt'', ''pildiväli'') – üksik fotokujutis filmilindil, mille mõõtmed määrab filmikaamera pildiaken, ja selle analoog filmikandjal. 1-sekundine filmilõik koosneb tavaliselt 24 kaadrikust (videolõik 25 kaadrikust)
* [[kaadrikompositsioon]] (ka ''kompositsioon'') – kaadri vormiline ja ruumiline ülesehitus
* [[kaadrisisene]] (ka ''kaadris'') – kaadri piirides toimuv tegevus. Vastand: [[kaadriväline]]
* [[kaadrisisene montaaž]] – keerulise misanstseeniga kaader, kus tegelase ruumis liikumise korral liigub kaamera temaga kaasa
* [[kaadrisügavus]] (ka ''kaadri sügavus, kaadrisisene perspektiiv'') – kaadri ruumilisus, see iseloomustab ruumi sügavusse lahendatud misanstseeni ja selle kajastust filmis
* [[kaadritagune]] (hääl) (ka ''kaadriväline (hääl)'', ingl ''voice over'') – filmi kommenteeriv või jutustav, helindamise ajal sisse loetud tekst (nt diktoritekst, kommentaar, jutustaja monoloog, tegelase sisehääl)
* [[kaadriväline]] (ka ''kaadrist väljas, kaadri taga'') – kaadri piiridest väljaspool toimuv ehk mittenähtav tegevus. Vastand: [[kaadrisisene]]
* [[kaamera liikumine]] – kaamera liigutamine, mille tulemusena kujutis liigub või muutub selle perspektiiv (nt panoraam-, relsivõte, pealesõit, ärasõit); aga ka tegevust jälgiv, vabalt kaamera võttenurka ja sujuvalt kaadris plaanisuurust muutev võttestiil (ingl ''travelling''), seda kasutatakse tavaliselt käsikaameraga filmitu iseloomustamiseks
* [[kadreering]] – kaadriku piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik
* [[kaugplaan]] (ka ''kauge plaan, {suur üldplaan}'') – plaanisuurus, mis hõlmab avara ruumi, kus tegelane on ümbritsevas keskkonnas vähemärgatav, seda kasutatakse sageli episoodi või stseeni aadressplaanina
*[[kesk-kaugplaan]] (ka ''väga üldine plaan'') – plaanisuurus, kus kaadrikompositsioonis domineerib ümbruskond, inimene on küll nähtaval, kuid ta ilme, kehakeel ja riietus on vaid aimatavad
*[[kesk-lähiplaan]] (ka ''kesk-suurplaan'') – plaanisuurus, kus objekti kujutis täidab vähemalt inimest kujutatakse alates rinnast
* [[keskplaan]] – plaanisuurus, kus objekti kujutis täidab vähemalt pool kaadrist (nt inimest on kujutatud alates vööst ning žeste ja ilmeid võib selgesti eristada)
* [[kiirluup]] (ka ''kiirendus'') – normaalsest väiksema kiirusega (sagedusega) filmimise tulemusena saadud filmilõik, mida (normaalkiirusega/sagedusega projitseerides kiireneb aeglustatult filmitud sündmuse tempo)
* [[Filmikunst|kinematograafia]] (ka ''filmikunst, filmimaailm, kinokontekst'', argiselt ''kinomasinavärk, filmiasjandus, filmindus'') – kõik filmidega seotu, eelkõige filmitootmise asjaajamis- ja majandusala
*[[kommertsfilm]] (ka ''kassafilm, kassamagnet, menufilm, menuk'') – suurt tulu andev film. Vastand: [[kunstfilm]]
* komöödiafilm (ka ''komöödia, filmikomöödia'') – mängufilmižanr; sõltuvalt koomika laadist või karakterist eristatakse mitmeid alaliike; filmi põhitunnusteks on näiteks koomilised olukorrad, veidrikest peategelased, huumor ja nali
* [[Kompositsioon (kunst)|kompositsioon]] (ka ''filmikompositsioon, ülesehitus'') – teosefilmi osade süsteem, nende seostatus tervikuks;, eelkõige filmi vormiline ja ruumiline ülesehitus, kuid sagelisee hõlmab sageli ka dramaturgiadramaturgiat
*[[komöödiafilm]] (ka ''komöödia, filmikomöödia'') – mängufilmižanr, millele on iseloomulikud huumor ja nali (nt koomilised olukorrad, veidrikest peategelased). Koomika laadist või karakterist lähtudes eristatakse situatsioonikomöödiat, musta komöödiat, paroodiafilmi jm
* kostüüm – näitleja rollikohane riietus
* [[kostüüm]] – näitleja karakteriloomet toetav riietus
* kostüümidraama – mängufilmižanr; film kajastab konkreetset ajalooperioodi, interjöörides ja tegelaste rõivastuses on taotletud autentsust
* [[kostüümidraama]] – mängufilmižanr, milles kujutatakse kindlat ajalooperioodi ning kus interjöörides ja tegelaste rõivastuses on taotletud autentsust
* kriminaalfilm (ka ''detektiivfilm, krimifilm'') – mängufilmižanr; film kuriteo avastuskäigust
* [[kriminaalfilm]] (ka ''detektiivfilm,'' argi ''krimifilm'') – mängufilmižanr, milles kujutatakse kuriteo avastuskäiku
* kroonikafilm (ka ''kroonika, kinokroonika'') – tõsielufilmi liik, päevasündmusi kujutav filmilõik või sellistest lõikudest kokku monteeritud film
* [[kroonikafilm]] (ka ''kroonika, kinokroonika'') – tõsielufilmižanr, mis kujutab päevasündmusi ning võib olla vormistatud filmilõigu või sellistest lõikudest kokku monteeritud filmina
* [[Kulešovi efekt]] – montaažiefekt, kus vaatajad tajuvad kahe järjestikuse kaadri mõjul teistsugust infot kui sama kaader eraldi tajutuna
* [[Kulešovi efekt]] – montaažiefekt, kus vaatajatel tekivad kaadrite järjestamise, mitte nende sisu põhjal uudsed assotsiatsioonid
* kunstfilm (ka ''art-movie,'' ''art-film,'' ''art-house-film,'' ''arthouse-film, {kunstfilm}'') – selge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film, vastandub meelelahutuslikele kommertsfilmidele
* [[kunstfilm]] (ka ingl ''art-movie,'' ''art-film,'' ''art-house-film,'' ''arthouse-film'') – selge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film. Vastand: (meelelahutuslik) kommertsfilm
* kunstifilm – kunstiteemaline dokumentaalfilm
* [[kunstifilm]] – kunstiteemaline tõsielufilm
* kõne – tegelaste esitatud tekst filmis, ka diktoritekst
* [[kõne]] – tegelaste esitatud tekst filmis, ka diktoritekst
*[[käsikaamera]] – kerge kaaluga ja väiksemate mõõtmetega kaamera, millega saab filmida käest, statiivi kasutamata
 
== L ==
* liikuv kaamera – võttestiil, kus operaator vahetab sageli võttepunkti, rakurssi, plaanisuurust, panoraamib, suumib jne
* loodusfilm – dokumentaalfilmi alaliik, mille aineks on ehe loodus
*[[loogiline montaaž]] (ka ''fabulaarne montaaž'') – montaažitehnika, kus kaadrid ühendatakse filmi faabula alusel. Vastand: [[assotsiatiivne montaaž]]
* lõpuepisood (ka ''lõppepisood'') – viimane episood
* lõpustseen (ka ''lõppstseen'') – viimane stseen
*lõputiiter (ka ''lõputiitrid'') – filmi lõpus näidatud täielik nimekiri filmi tootmises osalenud inimestest
* lugu (ka ''filmilugu, narratiiv, story,'' argiselt ''stoori'') – filmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub mõnes käsitluses osaliselt faabula terminiga
 
== M ==
* [[Road movie|maanteefilm]] (ka ''road-movie'', ''road movie'') – mängufilmižanr; lineaarselt kulgeva filmi tegevus toimub auto- või mootorrattarännakul ja päädib sihtmärki jõudmisega, tegelasteks seiklev sõidukijuht koos kaaslastega, iseloomulikuks stiilitunnuseks on sõidult filmitud maantee ja maastikud
* [[mängufilm]] (ka kunstiline film) – filmi põhiliik; lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul
* [[muusikal]] (ka ''muusikaline komöödia'') – Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp
* muusikasse monteerima – filmi muusika rütmi järgi monteerima
 
== N ==
* [[narratiiv]] – teoses jutustatud lugu; oluline on vaatajas jutustamise illusiooni tekitamine läbi tajutava vaatepunkti, millest filmi lugu esitatakse. Mõnes käsitluses samastatakse seda süžeega
* [[nukufilm]] – animafilmi alaliik; filmi tegelasteks on nukud
 
== O ==
* originaalstsenaarium (ka ''algupärane käsikiri'') – stsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel
 
* õudusfilm (ka ''hirmufilm'', ''horror,'' argiselt ''õudukas'') – mängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat ühtaegu hirmutada ja kütkestada
== P ==
* panoraam (ka ''panoraamkaader, panoraamvõte'') – kaader, milles kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi)
* paralleelmontaaž (ka ''paralleelne montaaž'') – montaažitehnika, mille korral kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi
* pealesõit (ka ''peale-zoom'') – suumi liik, filmitavale objektile lähenemine
* pildiefekt (ka ''pildiline efekt, visuaalefekt, visuaalne efekt'') – illusoorsete ja tehislike elementide lisamine filmi kujutisele mitmesuguste tehniliste võtete abil
* [[Kaader|plaan]] (ka ''kaader, montaažikaader'') – saatilises või liikuvad kadreeringus filmitud, üks katkematu montaažilõigetega piiratud kaadrike jada filmi lõppversioonis
* plaanisuurus – plaanisuurused on kaug-, üld-, Ameerika, kesk-, lähikesk-, suur- ja detailplaan; jaotuse kokkuleppeliseks aluseks on inimese kujutise kadreering
* [[põnevusfilm]] (ka ''põnevik, põnevuslugu, thriller'') – mängufilmižanr; filmis luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades, sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi
* proloog (ka ''tiitriteeelne proloog, tiitrite eelne lõik'') – eellugu, sissejuhatav filmilõik, mis on tavaliselt enne filmi algustiitreid või koos nendega
* propagandafilm – dokumentaalfilmi alaliik; film propageerib kindlat, tavaliselt poliitilist ideed eesmärgiga mõjutada vaataja arvamust; tunnusteks on reaalsete isikute sõnavõtud ja kroonikastiil
 
== R ==
* rekvisiit – filmi lavastuses kasutatav tarbeese
* ringvaade (ka ''ringvaatefilm, kinožurnaal'') – tõsielufilmi liik, koosneb mitmest iseseisva süžeega kroonikalõigust, nn ringvaatepalast
* rütm – filmi(stseeni) kõiki elemente ja väljendusvahendeid hõlmav ajalise ja ruumilise liikumise korrastatud vaheldumine
 
== S ==
* seiklusfilm – mängufilmižanr; filmi keskmes on põnevad olukorrad ja seiklused, reisid, ekspeditsioonid, vallutused; stiilitunnusteks romantiline alatoon, palju looduskaadreid
* sõltumatu film (ka ''independent film,'' ''indie-film'') – suurstuudio finantseeringuta ja nõueteta loodud film. ''Mainstream''-filmi vastand
* süžee (ka ''filmisüžee'') – teoseks arendatud faabula, filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste kulgemise järjekord
* süžeepööre (ka ''süžeekäänak'') – järsk muutus filmi sündmustiku kulus
 
* tagasivaade (ka ''tagasihüpe, retrospektiiv,'' ''flashback'') – süžeepööre ajas, stseen või kaader minevikust
== T ==
* [[tagaplaan]] – objekti paiknemine kaadriruumis tagapool. Vastand: [[esiplaan]]
*tagasivaade (ka ''tagasihüpe, retrospektiiv,'' ''flashback'') – süžeepööre ajas, stseen või kaader minevikust
* teema – teost läbiv juhtmõte, millele on allutatud sündmustik, karakterid ja esitusviis
* tonaalsus (ka ''toon'') – ühest põhitoonist lähtuv värvikäsitlus, muljet loova värvi küllastatus kujutisel
* tõsielufilm (ka ''dokumentalistika'', ''filmidokumentalistika'', ''kinodokumentalistika'', ''dokumentaalkinematograafia'') – filmikunsti põhiliik; tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonis filmitud autentset materjali
 
== U ==
* [[ulmefilm]] – mängufilmižanr; ebareaalse tegelaskonna ja sündmustikuga film
* uurimusfilm (ka ''teadusfilm, teaduslik film, teaduslik uurimusfilm'') – tõsielufilmi alaliik, eesmärgiks kinematograafia vahendeid kasutades jäädvustada teaduseksperiment või -katse
 
* väärtfilm (ka ''kvaliteetfilm'') – kunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos
== V ==
* vaatepunkt – kaamera võttepunkt, kust filmiti. Terminit kasutatakse eriti nn tegelase pilgu läbi filmitud kaadri või stseeni kirjeldamisel
* vahetiiter – filmikaadrite vahele monteeritud tiitridtiiter, näiteks vahepealkirjad;, tummfilmis asendasid vahetiitrid dialoogi
* varjatud kaamera (ka ''peidetud kaamera'') – maskeeritud kaamera, millega filmitakse salaja, subjektide teadmata, eesmärgiga saada ehe jäädvustus
* vestern (ka ''western'') – mängufilmižanr; filmi tegevus toimub 19. sajandi lõpu Ameerikas, keskmes on konflikt seadusliku võimu ja karmides tingimustes elavate inimeste moraali vahel; iseloomulikud on tulistamisstseenid, kiired hobused, rongiröövid, rasked loodustingimused, armastuslugu
* võttepunkt – kaamera asukoht filmimisel; seda iseloomustavad kaugus objektist, kõrgus ja võttesuund
* võtterakurss (ka ''rakurss'') – kaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse
*väärtfilm (ka ''kvaliteetfilm'') – kunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos
 
== Õ ==
* [[õppefilm]] – tõsielufilmi alaliik; õppeotstarbeks loodud film, võib kasutada ka mängu- ja animafilmi elemente
*õudusfilm (ka ''hirmufilm'', ''horror,'' argiselt ''õudukas'') – mängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat ühtaegu hirmutada ja kütkestada
 
== Ä ==
* [[ärasõit]] (ka ''zoom-out, {mahasõit}, {maha-zoom}'') – suumi liik, filmitavast objektist kaugenemine
 
== Ü ==
*[[üksikplaan]] – plaanisuurus, kus on kujutatud ainult üht objekti
*[[üldplaan]] (ka ''üldine plaan'') – plaanisuurus, mis haarab suhteliselt avarat ruumi, näidates filmitavat objekti täies suuruses (nt inimest täies pikkuses)
1341

muudatust