Tartu maavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
|Pildiallkiri = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12
|lühend =
|moodustatud = 1917
|likvideeritud = 2018
|tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]]
|eesmärk =
|peakorter = Tartu
'''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]].
 
Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist maikuus 1917 aastal. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liigete valimisi. Maakonnakomissarile nõuandjaks organiks moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said „Postimehe" toimetaja
Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref>
[[Jaan Tõnisson]], van. adv. [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]].
 
1. juulil 1917 aastal peeti avakoosolek Tartus, [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti: haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918 a. J. Jansi poolt "Postimehes" avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 a. maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinnasse. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga ta ametist ajuti tagandati ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe kommisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919. aastal, peale [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk.
 
1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref>
 
Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]].
 
*Maavalitsuses oli kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo Tartu Maavalitsusest], Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013) </ref>.
Maavalitsuses oli kantselei ja järgmised osakonnad:
*arengu- ja planeeringuosakond;
*haridus- ja kultuuriosakond;
*sotsiaal- ja tervishoiuosakond;
*perekonnaseisuosakond;
*maaosakond;
*rahandusosakond<ref>[http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo Tartu Maavalitsusest], Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013) </ref>.
 
Tartu maavalitsus tegutses hoones aadressiga Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017</ref>
74 594

muudatust