Rotoskoop: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rotoskoop''' (ka '''rotoskooptehnika''') on [[animatsioon]]itehnika, mille korral joonistatakse kaaderhaaval maha filmitud liikumist. Seda kasutatakse animafilmidesfilmides, kus soovitakse kujutada väga realistlikku animeeritud liikumist.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>

Rotoskoop võib olla ka piirav, sest liikumine on tugevaltväga reaalsusega seotudtõetruu ning puudub karikatuursuse või liialduste loomise ruum. Samas võib rotoskoobisee meetod anda üsna abstraktseid tulemusi.

Rotoskoobi leiutas üks animatsioonfilmi teerajajaid [[Max Fleischer]] 1915. aastal. ÜksTuntumaid tuntumaidsellisel rotoskooptehnikasmoel loodud animafilme on Max ja Dave Fleischeri lavastatud [[Gulliveri reisid (film 1939)|"Gulliveri reisid"]] (1939).<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>

TehnikaEnne leiutaja,rotoskoobi [[Ameerikaleiutamist Ühendriigidoli animafilmides tegelaste liikumine ebaloomulik ja hüplik.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mike Bedard|url=https://www.studiobinder.com/blog/what-is-rotoscope-animation-definition/|pealkiri=What is rotoscope animation? The process explained|väljaanne=Studiobinder.com|aeg=20. september 2020|vaadatud=22. detsembril 2021}}</ref> Poola-Ameerika Ühendriikide]]päritolu animaator, filmilavastaja ja produtsent Max Fleischer püüdis sellele lahendust leida. Ta kasutas rotoskoopi esimest korda eksperimentaalanimafilmide seerias "Out of the Inkwell" (1914–1916).<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=IS1hCSsmH1E|pealkiri=The trick that made animation realistic|väljaanne=Youtube|aeg=3. detsember 2019|vaadatud=22. detsembril 2021}}</ref> Kaks aastat hiljem, 1917. aastal patenteeris[[Patent|patentis]] ta tehnika. jaHiljem kasutas sedata ka edasistes töödes,rotoskoopi näiteks [[Betty Boop|Betty Boopi]] animafilmis 1930. aastate alguses, "Gulliveri reisides" ja "Supermani" filmidesfilmiseerias.

Ameerika1934. Ühendriikideaastal Fleischeri patent aegus ning rotoskoobiga võisid katsetama hakata teised stuudiod. animatsioonistuudioAnimatsioonistuudio [[Walt Disney Animation Studios|Walt Disney Productions]] võttiskasutas rotoskoobirotoskoopi kasutuseleesimest korda animafilmis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (1937),<ref>{{Netiviide|url=https://imgur.com/gallery/IZkSR|pealkiri=Behind the scenes: Snow White and the Seven Dwarfs (1937)|väljaanne=Imgur.com|aeg=12. aprill 2017|vaadatud=21. detsembril 2021}}</ref> ningpärastpoole ka näiteks "TuhkatriinuTuhkatriinus" (1950). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutati seda peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.

RotoskooptehnikatRotoskoopi kasutati laialdaselt varastes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] animatsioonfilmidesanimafilmides, sest see sobis sotsealistlikusotsialistliku realismi esteetikaga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>

Algselt kasutati rotoskooptehnikatrotoskoopi ''live-action''-filmi kaaderhaaval klaasile projekteerides: filmiekraanile asetati klaas ja sellele paberileht ning animaator joonistas paberi alt läbi kumava pildi järgi kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise, näiteks hobuse galopi õppimiseks. Tänapäeval tehakselihtsustavad sedaselle ajamahuka töö tegemist arvutigaarvutiprogrammid.

Klassikalises rotoskooptehnikasrotoskoobis, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehtivõidi teha kahel viisilmoel: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''<nowiki/>'i-kaadriga kaadrigakohakuti ja seda pildistati, ningseda niikaader igakaadri kaadriga.haaval Teinevõi variant oli pildistadapildistati animatsiooni ningja kombineeridakombineeriti seda ''live-action-''<nowiki/>'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid. Sellise meetodiga loodi näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis valgusmõõkade ümber helendus: animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ja pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.<ref>{{Netiviide|url=http://edition.cnn.com/2007/WORLD/asiapcf/10/18/talkasia.nelsonshin/index.html|pealkiri=Interview with Nelson Shin|väljaanne=CNN|aeg=9. november 2007|vaadatud=22. detsembril 2021}}</ref>

RotoskooptehnikaRotoskoopi jaokskasutades onannavad soovitatavefektsema validatulemuse vaheldusrikasvaheldusrikkad tiheda liikumissagedusega ''live-action''-filmilõikfilmilõigud, siisnäiteks säilibkaadrid ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordistsportimisest, tantsimisest, rütmilisest tegevusest (nagu kiikumine, keerutamine), või filmilõik sisse-välja jakadreerimine. väljasõitudegaTehnikat (''zoomloominguliselt inkasutades võib saada väga erinevaid tulemusi, zoomnäiteks out'')n-ö keeva või väriseva joone, sest tõmmatav joon erineb kaadriti.

RotoskooptehnikatRotoskoopi on kasutatudkasutatakse animatsioonides, animafilmides, ''live-action''-filmides, muusikavideotes, videomängudes ja mujal.

* '''Animeeritud filmidest''' kasutati seda "Heavy Metalis" (1981, lavastaja [[Gerald Potterton]]), "Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis" (1937, lavastajad [[David Hand]] jt), 1940. aastate [[Superman|Supermani]] animafilmides, psühholoogilisesfantaasiafilmis ulmefilmis"Sõrmuste isand"A Scanner(1978, lavastaja [[Ralph Bakshi]]), seikluslikus fantaasiafilmis Darkly"Heavy Metal" (20061981, lavastaja [[RichardGerald LinklaterPotterton]]), muusikalises draamafilmis "American Pop" (1981, lavastaja Ralph Bakshi), eksperimentaalses draamafilmis "Waking Life" (2001, lavastaja [[Richard Linklater]]) ja fantaasiafilmispsühholoogilises ulmefilmis "SõrmusteA isandScanner Darkly" (19782006, lavastaja [[RalphRichard Bakshi]]Linklater).

* '''''Live-action''-filmidest''' on tuntumad episoodiline kasutamine ulmefilmi "Tähtede sõja" esimeses triloogias (episoodid [[Tähtede sõda|IV]], [[Impeeriumi vastulöök|V]] ja [[Jedi tagasitulek|VI]], 1977–1983), ningstseenides tragiomöödiavärvi lisamiseks ulmapõnevikus "Tron" (1982, lavastaja [[Steven Lisberger]]), koomiksikaadritele sügavuse andmiseks ulmefilmis "Sin City" (2005, režissöörid [[Frank Miller]] ja [[Robert Rodriguez]]), stseenides värvi lisamiseks tragikomöödias "Juno" (2007, lavastaja [[Jason Reitman]]) algusstseenisning episoodiliselt ulmefilmis [[Avatar|"Avatar"]] (2009, lavastaja [[James Cameron]]).

* '''Muusikavideotest''' onkasutati head näitedrotoskoopi [[A-ha]] videos "Take On Me" (1985, lavastaja Steve Barron), [[INXS|INXS-i]] videos "What You Need" (1985, lavastaja [[Lynn-Maree Milburn]]), [[Queens of the Stone Age]]'i videos "Go with the Flow" (2003, lavastaja Shynola) ja [[Kanye West|Kanye Westi]] videos "Heartless" (2008, lavastaja Hype Williams).