Mait Laas: erinevus redaktsioonide vahel

[[Nukufilm]]i läks Laas tööle 1995. aastal. Esimene suurem töö sündis 1997. aastal [[Hardi Volmer]]iga, kus koostöös loodi ümarnukk- ja piksallatsioonitehnikal animafilm “Keegi veel”. Seejärel hakkas Laas iseseisvalt filme lavastama. 1998. aastal valmis segatehnikas eksperimentaalfilm “Päevavalgus”, kus kasutati kolmemõõtmelist lamenukku ja kuhu kaasati ka inimene<ref>{{Netiviide|autor=Dan Sarto|url=https://www.awn.com/animationworld/safo-99-how-festival-should-be|pealkiri=SAFO `99: How A Festival Should Be|väljaanne=Animation World Network|aeg=01. detsember 1999}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Chris Robinson|pealkiri=Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation|aasta=2010|koht=New York, London|kirjastus=Contiinuum|lehekülg=209-215}}</ref>. 2001. aastal valmis lastefilm “Tulelaeva kulid”<ref>{{Netiviide|autor=Riina Mägi|url=https://vooremaa2001.tripod.com/vooremaa_17_05_2001.html|pealkiri=Animafilm ja eestlase ego|väljaanne=Vooremaa|aeg=17.mai 2001}}</ref>. Nukufilm “Teekond Nirvaanasse” (2001)<ref>{{Netiviide|autor=Tarmo Teder|url=https://www.etera.ee/s/soy32DrMvU|pealkiri=Kriitikud ja poliitikud|väljaanne=Sirp|aeg=9.veebruar, 2001}}</ref> võitis prestiižel Oberhauseni lühifilmifestivalil peapreemia. Filmi on näidatud enam kui 40 festivalil. 2005. aastal esilinastus Berlinalel rahvusvahelises koostöös sündinud episoodifilm [[imdbtitle:0454883|"Lost and Found"]]<ref>{{Netiviide|autor=PostimeesLauri Kärk, Jaak Lõhmus|url=https://www.postimees.ee/1459847/meie-mees-berliinis|pealkiri=Meie mees Berliinis|väljaanne=Postimees|aeg=14.veebruar 2005}}</ref> [[imdbtitle:0454883|(episood Gene+Ratio]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Jan Kaus|pealkiri=Superorgaaniline animatsioon|aasta=2006|kirjastus=Teater.Muusika.Kino nr.7,|lehekülg=89-98}}</ref>[[imdbtitle:0454883|)]]. Laas kogus tunnustust ka animeeritud dokumentaalfilmiga “[[Aja meistrid]]” (2008), mis pühendati Eesti nukufilmi pioneeridele [[Elbert Tuganov]]ile ja [[Heino Pars]]ile.<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27672693/aja-meistrite-jalgedes|pealkiri=Aja meistrite jälgedes|väljaanne=Ekspress|aeg=04. detsember 2007}}</ref> Maailma esimene täispikk 3D-nukuooper<ref>{{Netiviide|autor=Tiit Tuumalu|url=https://kultuur.postimees.ee/3946067/eesti-film-valiti-mojukamate-3d-filmide-sekka|pealkiri=Eesti film valiti mõjukamate 3D-filmide sekka|väljaanne=Postimees|aeg=14.detsember 2016}}</ref> “[[Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu]]” jõudis 2013. aastal ekraanile<ref>{{Netiviide|autor=Tiit Tuumalu|url=https://kultuur.postimees.ee/3405305/isegi-radikaalsete-kurdide-toetajaks-on-seda-nukufilmi-peetud|pealkiri=Isegi radikaalsete kurdide toetajaks on seda nukufilmi peetud|väljaanne=Postimees|aeg=19.November 2015}}</ref>.

Mait Laas on osalenud oma teostega paljudel kunstinäitustel ja ''performance''<nowiki/>'itel. Tema eestvedamisel on aset leidnud animatsiooni töötoad lastele ja ettekanded tudengitele Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal, Hiinas, Türgis, Inglismaal, USA-s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.berlinale-talents.de/bt/programme/event/764|pealkiri=Pencils, Puppets and Pixels, Berlinale Talents|aeg=15.veebruar 2010}}</ref> [https://animakool.ee/ Animakooli] (2001) üks asutajaid. Ta on kirjandusliku rühmituse [[14NÜ|14 NÜ]]<ref>Monica Sikk. "Avangard muutuvale inimesele" Õhtuleht, 16. veebruar 1996</ref> ja [[:en:European_Film_Academy|Euroopa Filmiakadeemia]] liige.