Kazõmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
 
'''Kazõmi sõda''' (vene keeles ''Казымское восстание'', inglise keeles ''Kazym rebellion'') oli ühelt poolt [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] võimude ning teiselt poolt [[handid|hantide]] ja [[neenetsid|neenetsite]] konflikt [[1933]]–[[1934]]. See sai alguse Nõukogude Liidu hoolimatust poliitikast [[põlisrahvas]]te suhtes.
 
Juba varem olid tekkinud pinged: rajati koole, kus alates 2. klassist õpetati ainult [[vene keel]]es, ning lapsed võeti vanemate käest ära ja pandi elama [[internaat]]idesse. Samuti hakati taga kiusama kogukonnaliidreid, nimetades neid "[[kulak]]lik-[[šamaan]]likuks rahvavaenulikuks elemendiks". Lõpuks paisusid vastuolud nii suureks, et handid viisid [[Kazõm]]i kultuurbaasis asuvast internaatkoolist oma lapsed ära ning keeldusid võimudega suhtlemast. Kuid nõukogulased tegid asja veelgi hullemaks sellega, et otsustasid [[Num-To järv]]e äärde, mis on nii hantidele kui ka neenetsitele püha, rajada kalastus[[sovhoos]]i. Seepeale võtsid põliselanikud sovhoosnikud kinni ning kui nende juurde saabus [[kommunistid]]e läbirääkimisgrupp, kellest üks naine käis pühal saarel, kus võisid käia vaid meessoost šamaanid, siis tapeti läbirääkijad rituaalselt, ohverdades nad jumalatele. See juhtus ilmselt 1933. aasta detsembri lõpus.