Rotoskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:US patent 1242674 figure 3.png|thumb|Max Fleischeri leiutatud rotoskoobi patendi joonis]]
'''Rotoskoop''' (ka '''rotoskooptehnika''') on [[animatsioon]]itehnika, mille korral joonistatakse kaaderhaaval maha filmitud liikumist. Seda kasutatakse animafilmides, kus soovitakse kujutada väga realistlikku liikumist.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>
'''Rotoskoop''' on [[animatsioon]]itehnika, mis loob väga elutruu liikumise, kuna iga joonistus on kopeeritud kaaderhaaval {{kas|[[live action film]]i}} põhjal. Mõnele tundub see tehnika piirav, kuna liikumine on tugevalt seotud reaalsusega ja pole ruumi karikatuursuseks või liialdusteks. Kuid olles loominguline, suudab rotoskoobi meetod olla üsna abstraktne.
 
Rotoskoop võib olla ka piirav, sest liikumine on tugevalt reaalsusega seotud ning puudub karikatuursuse või liialduste loomise ruum. Samas võib rotoskoobi meetod anda üsna abstraktseid tulemusi.
== Ajalugu ==
Tehnika leiutas [[Max Fleischer]], kes kasutas seda oma seerias "Out of the Inkwell" 1915. aasta paiku. Ta patenteeris meetodi 1917. aastal ja kasutas seda ka oma edasistes töödes: Betty Boopi multifilm 1930ndate alguses, "Gulliveri reisid" ("Gulliver's Travels" (1939)), "Supermani" multifilm. [[Walt Disney]] ja tema animaatorid võtsid rotoskoopmeetodi kasutusele multifilmis "Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" ("Snow White and the Seven Dwarfs" (1937)), "Tuhkatriinu" ("Cinderella" (1950)). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutas ta rotoskoopmeetodit peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.
 
Rotoskoobi leiutas üks animatsioonfilmi teerajajaid [[Max Fleischer]] 1915. aastal. Üks tuntumaid rotoskooptehnikas animafilme on Max ja Dave Fleischeri [[Gulliveri reisid (film 1939)|"Gulliveri reisid"]] (1939).<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>
Rotoskooptehnikat kasutati laialdaselt varastes Nõukogude Liidu animatsioonfilmides, kuna see sobis sotsrealismi esteetikaga.
 
== Tehnika Ajalugu==
Tehnika leiutaja, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] animaator, filmilavastaja ja produtsent Max Fleischer kasutas rotoskoopi esimest korda eksperimentaalanimafilmide seerias "Out of the Inkwell" (1914–1916). Kaks aastat hiljem, 1917. aastal patenteeris ta tehnika ja kasutas seda ka edasistes töödes, näiteks [[Betty Boop|Betty Boopi]] animafilmis 1930. aastate alguses, "Gulliveri reisides" ja "Supermani" filmides.
Algne protsess kujutas endast ''live action'' filmi kaaderhaaval projekteerimist klaasile. Leht paberit asetati klaasile ning see tekitas ekraani, millele animaator joonistas kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galopp. Tänapäeval on klaasi peal joonistamise asendanud arvuti.
 
Ameerika Ühendriikide animatsioonistuudio [[Walt Disney Animation Studios|Walt Disney Productions]] võttis rotoskoobi kasutusele animafilmis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (1937)<ref>{{Netiviide|url=https://imgur.com/gallery/IZkSR|pealkiri=Behind the scenes: Snow White and the Seven Dwarfs (1937)|väljaanne=Imgur.com|aeg=12. aprill 2017|vaadatud=21. detsembril 2021}}</ref> ning "Tuhkatriinu" (1950). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutati seda peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.
Klassikalises rotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''<nowiki/>'i kaadriga ja seda pildistati, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada animatsiooni ning siis seda kombineerida ''live-action''<nowiki/>'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid.
 
Rotoskooptehnikat kasutati laialdaselt varastes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] animatsioonfilmides, sest see sobis sotsealistliku realismi esteetikaga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>
Rotoskooptehnika tulemus võib näha välja "keev" või värisev, kuna tõmmatav joon on erinev kaadrites.
 
==Tehnika==
Rotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.
AlgneAlgselt protsesskasutati kujutas endastrotoskooptehnikat ''live -action'' -filmi kaaderhaaval projekteerimist klaasile. Lehtprojekteerides: paberitfilmiekraanile asetati klaasileklaas ningja seesellele tekitaspaberileht ekraani, millelening animaator joonistas paberi alt läbi kumava pildi järgi kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galoppgalopi õppimiseks. Tänapäeval ontehakse klaasi peal joonistamise asendanudseda arvutiarvutiga.
 
Klassikalises rotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''<nowiki/>'i kaadriga ja seda pildistati, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada animatsiooni ning siiskombineerida seda kombineerida ''live-action''<nowiki/>'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid.
Rotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action'' filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist; tantsimisest; tegevusest, mis loob rütmi (nt kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (''zoom in, zoom out'')
 
Kuigi rotoskooptehnika loomine on standardne võib tulemus välja näha väga erinev, näiteks "keev" või värisev, sest tõmmatav joon erineb kaadriti.
 
Rotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.
 
Rotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action'' -filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist;, tantsimisest; tegevusest, misrütmilisest loob rütmitegevusest (ntnagu kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (''zoom in, zoom out'').
== Näited ==
=== Animatsioonid ===
* "Obalisque" Maureen Selwood
* "La Pista", "La Piccolo Russia" Gianluigi Toccafondo
 
==Rotoskoobi näiteid==
=== Animeeritud filmid ===
Rotoskooptehnikat on kasutatud animatsioonides, animafilmides, ''live-action''-filmides, muusikavideotes ja mujal.
* ''Heavy Metal''
* Lumivalguke ja seitse pöialpoissi
* 1940ndate Supermani multifilmid
* ''A Scanner Darkly''
* ''Waking Life''
* Sõrmuste Isand (1978)
 
* '''Animatsioonidest''' on tuntumad näited "Odalisque" (1980, lavastaja [[Maureen Selwood]]), "La Pista" (1991, lavastajad [[Gianluigi Toccafondo]] ja [[Simona Mulazzani]]) ning "La Piccola Russia" (2004, lavastaja Gianluigi Toccafondo).
=== ''Live-action'' filmid ===
* '''Animeeritud filmidest''' kasutati seda "Heavy Metalis" (1981, lavastaja [[Gerald Potterton]]), "Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis" (1937, lavastajad [[David Hand]] jt), 1940. aastate [[Superman|Supermani]] animafilmides, psühholoogilises ulmefilmis "A Scanner Darkly" (2006, lavastaja [[Richard Linklater]]), eksperimentaalses draamafilmis "Waking Life" (2001, lavastaja Richard Linklater) ja fantaasiafilmis "Sõrmuste isand" (1978, lavastaja [[Ralph Bakshi]]).
* "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" esimene triloogia (episoodid [[Tähtede sõda: osa IV – Uus lootus|IV]], [[Tähtede sõda: osa V – Impeeriumi vastulöök|V]] ja [[Tähtede sõda: osa VI – Jedi tagasitulek|VI]])
* '''''Live-action''-filmidest''' on tuntumad episoodiline kasutamine ulmefilmi "Tähtede sõja" esimeses triloogias (episoodid [[Tähtede sõda|IV]], [[Impeeriumi vastulöök|V]] ja [[Jedi tagasitulek|VI]], 1977–1983) ning tragiomöödia "Juno" (2007, lavastaja [[Jason Reitman]]) algusstseenis.
* "Juno" (algusstseen)
* '''Muusikavideotest''' on head näited [[A-ha]] "Take On Me" (1985, lavastaja Steve Barron), [[Queens of the Stone Age]]'i "Go with the Flow" (2003, lavastaja Shynola) ja [[Kanye West|Kanye Westi]] "Heartless" (2008, lavastaja Hype Williams).
 
==Viited==
=== Muusikavideod ===
{{Viited}}
* "Take On Me" A-ha
* "Heartless" Kanye West
* "Go With The Flow" Queens of the Stone Age
 
[[Kategooria:Animatsioon]]