Rotoskoop: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:US patent 1242674 figure 3.png|thumb|Max Fleischeri leiutatud rotoskoobi patendi joonis]]
'''Rotoskoop''' (ka '''rotoskooptehnika''') on [[animatsioon]]itehnika, mille korral joonistatakse kaaderhaaval maha filmitud liikumist. Seda kasutatakse animafilmides, kus soovitakse kujutada väga realistlikku liikumist.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>
Rotoskoop võib olla ka piirav, sest liikumine on tugevalt reaalsusega seotud ning puudub karikatuursuse või liialduste loomise ruum. Samas võib rotoskoobi meetod anda üsna abstraktseid tulemusi.
Rotoskoobi leiutas üks animatsioonfilmi teerajajaid [[Max Fleischer]] 1915. aastal. Üks tuntumaid rotoskooptehnikas animafilme on Max ja Dave Fleischeri [[Gulliveri reisid (film 1939)|"Gulliveri reisid"]] (1939).<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>
==
Tehnika leiutaja, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] animaator, filmilavastaja ja produtsent Max Fleischer kasutas rotoskoopi esimest korda eksperimentaalanimafilmide seerias "Out of the Inkwell" (1914–1916). Kaks aastat hiljem, 1917. aastal patenteeris ta tehnika ja kasutas seda ka edasistes töödes, näiteks [[Betty Boop|Betty Boopi]] animafilmis 1930. aastate alguses, "Gulliveri reisides" ja "Supermani" filmides.
Algne protsess kujutas endast ''live action'' filmi kaaderhaaval projekteerimist klaasile. Leht paberit asetati klaasile ning see tekitas ekraani, millele animaator joonistas kaadri. Mõnikord kasutasid animaatorid seda tehnikat liikumise õppimiseks, näiteks hobuse galopp. Tänapäeval on klaasi peal joonistamise asendanud arvuti.▼
Ameerika Ühendriikide animatsioonistuudio [[Walt Disney Animation Studios|Walt Disney Productions]] võttis rotoskoobi kasutusele animafilmis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (1937)<ref>{{Netiviide|url=https://imgur.com/gallery/IZkSR|pealkiri=Behind the scenes: Snow White and the Seven Dwarfs (1937)|väljaanne=Imgur.com|aeg=12. aprill 2017|vaadatud=21. detsembril 2021}}</ref> ning "Tuhkatriinu" (1950). Hiljem, kui Disney animatsioon muutus stiliseeritumaks, kasutati seda peamiselt inimese ja looma liikumise õppimiseks.
Klassikalises rotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''<nowiki/>'i kaadriga ja seda pildistati, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada animatsiooni ning siis seda kombineerida ''live-action''<nowiki/>'i materjaliga, kasutades optilise printimise meetodeid.▼
Rotoskooptehnikat kasutati laialdaselt varastes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] animatsioonfilmides, sest see sobis sotsealistliku realismi esteetikaga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ülo Pikkov|pealkiri=Animasoofia. Filosoofilisi kirjutisi animatsioonfilmist|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond|lehekülg=19–20|isbn=9789949467037|url=https://issuu.com/pikkov.com/docs/animation/21}}</ref>
==Tehnika==
Rotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.▼
▲
▲Klassikalises rotoskooptehnikas, kus joonistused olid kantud kiledele, kombineeriti uus animatsioon ja vana ''live-action'' ühele filmilindile. Seda tehti kahel viisil: sobiv animatsioonikaader asetati kohakuti ''live-action''<nowiki/>'i kaadriga ja seda pildistati, ning nii iga kaadriga. Teine variant oli pildistada animatsiooni ning
Rotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action'' filmilõik, siis säilib ka huvi materjali vastu pika animeerimisprotsessi jooksul. Sobivat materjali võib leida spordist; tantsimisest; tegevusest, mis loob rütmi (nt kiikumine, keerutamine) või hoopis filmilõik sisse- ja väljasõitudega (''zoom in, zoom out'')▼
Kuigi rotoskooptehnika loomine on standardne võib tulemus välja näha väga erinev, näiteks "keev" või värisev, sest tõmmatav joon erineb kaadriti.
▲Rotoskoopmeetodit on kasutatud ka eriefektide tegemiseks. Näiteks "[[Tähtede sõda|Tähtede sõja]]" filmis loodi selle meetodiga helendus mõõkade ümber. Animaatorid tõmbasid igas kaadris mõõga ümber joone ning pärast lisasid digitaalselt joonele helenduse.
▲Rotoskooptehnika jaoks on soovitatav valida vaheldusrikas tiheda liikumissagedusega ''live-action''
==Rotoskoobi näiteid==
Rotoskooptehnikat on kasutatud animatsioonides, animafilmides, ''live-action''-filmides, muusikavideotes ja mujal.
* '''Animatsioonidest''' on tuntumad näited "Odalisque" (1980, lavastaja [[Maureen Selwood]]), "La Pista" (1991, lavastajad [[Gianluigi Toccafondo]] ja [[Simona Mulazzani]]) ning "La Piccola Russia" (2004, lavastaja Gianluigi Toccafondo).
* '''Animeeritud filmidest''' kasutati seda "Heavy Metalis" (1981, lavastaja [[Gerald Potterton]]), "Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis" (1937, lavastajad [[David Hand]] jt), 1940. aastate [[Superman|Supermani]] animafilmides, psühholoogilises ulmefilmis "A Scanner Darkly" (2006, lavastaja [[Richard Linklater]]), eksperimentaalses draamafilmis "Waking Life" (2001, lavastaja Richard Linklater) ja fantaasiafilmis "Sõrmuste isand" (1978, lavastaja [[Ralph Bakshi]]).
* '''''Live-action''-filmidest''' on tuntumad episoodiline kasutamine ulmefilmi "Tähtede sõja" esimeses triloogias (episoodid [[Tähtede sõda|IV]], [[Impeeriumi vastulöök|V]] ja [[Jedi tagasitulek|VI]], 1977–1983) ning tragiomöödia "Juno" (2007, lavastaja [[Jason Reitman]]) algusstseenis.
* '''Muusikavideotest''' on head näited [[A-ha]] "Take On Me" (1985, lavastaja Steve Barron), [[Queens of the Stone Age]]'i "Go with the Flow" (2003, lavastaja Shynola) ja [[Kanye West|Kanye Westi]] "Heartless" (2008, lavastaja Hype Williams).
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Animatsioon]]
|