Songi valitsus oli maailmas ajaloos esimene, mis andis välja [[paberraha]]. Samuti oli see esimene Hiina valitsus, mis rajas püsiva [[laevastik]]u. Sellal võeti esmakordselt kasutusele [[püssirohi]] ning hakati määrama põhja-lõunasuunda [[kompass]]i abil.
Songi dünastia valitsusaeg jaguneb kaheks: [[Põhja-Song]] ja [[Lõuna-Song]]. '''Põhja-Songi''' (hiina keeles 北宋, 960–1127) pealinn oli Bianjing (tänapäeval [[Kaifeng]]) Põhja-Hiinas ning dünastia võimu alla jäi enamik Sise-Hiinast. '''Lõuna-Songi''' (hiina keeles 南宋, 1127–1279) ajastuks kaotas Songi dünastia Põhja-Hiina [[Jini dünastia]]le (1115–1234). Songi õukond taandus [[Jangtse jõgi|Jangtse jõest]] lõunasse ning viis pealinna Lin'ani (tänapäeval [[Hangzhou]]). Ehkki Songi dünastia oli kaotanud kontrolli Hiina tsivilisatsiooni sünnikoha üle [[Kollane jõgi|Kollase jõe]] ääres, ei varisenud Songi majandus kokku, kuna Lõuna-Songi riiki kuulus 60 protsenti Hiina rahvastikust ja enamus viljakamast põllumaast.<ref name="ebrey et al 2006 167">Ebrey, Patricia Buckley; Walthall, Anne; Palais, James B. "East Asia: A Cultural, Social, and Political History" Boston: Houghton Mifflin, 2006, ISBN 0-618-13384-4, p. 167</ref> Lõuna-Songi dünastia tugevdas oluliselt oma laevastikku, et kaitsta oma maismaavaldusi ja merepiiri ning korraldada mereretki.
