Hans Arp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
viki |
||
1. rida:
{{Kunstnik
| Taustavärv = #EEDD82
18. rida ⟶ 17. rida:
'''Hans Arp''' ([[16. september]] [[1886]] [[Strasbourg]] – [[7. juuni]] [[1966]] [[Basel]]) oli [[Elsass]]i päritolu maalikunstnik, [[skulptor]] ja kirjanik, üks [[dadaism]]i rajajaid. Kunstnikuna kasutas ta oma nime prantsuspärast kuju [[Jean Arp]].
Arp oli justkui ühemehebänd – ta suutis kõigest kunsti teha ja seda ta tegigi. Tema tuntuimad teosed biomorfsed [[Skulptuur|skulptuurid]]. Teda peetakse üheks mitmekülgsemaks kunstnikuks 20. sajandi alguses. Arp valmistas skulptuure kipsist, kivist ja [[Pronks|pronksist]]. Lisaks
Arp kirjutas ka [[Essee|esseesid]], mis seletasid tema kunstiteose tagamaid. 1945. aastal avaldati [[New York|New Yorgis]] tema kirjutistest ja luuletustest kogumik [https://books.google.ee/books/about/On_My_Way.html?id=WgMInQEACAAJ&redir_esc=y „On My Way“ ("Olen teel")].<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=11}}</ref>
== Elukäik ==
=== Lapsepõlv ja noorus 1886–1914 ===▼
Strasbourg oli sõja tõttu mõjutatud nii [[Saksamaa]]st kui ka [[Prantsusmaa]]st, mistõttu olid kunstnikul mõjutused mõlemast kultuurist. Jean Arpi isa Jürgen Peter Wilhelm Arp sündis 1853. aastal [[Kiel]]is ja pärines suurest perest. Ta kolis Strasbourgi ja avas seal sigarivabriku. Strasbourgis tutvus ta oma tulevase abikaasa Joséphine Koeberléga. Hans Arp oli nende esimene poeg. Peres oli ka vanem õde, kes suri imikueas, ja noorem vend Francois. Arp veetis terve lapsepõlve Strasbourgis. Arpi kohta on kirjutatud, et koolis ei olnud ta usin õppija, vaid unistaja, ning ta hoolis ainult luulest ja maalikunstist.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=12}}</ref>▼
▲=== Lapsepõlv ja noorus (1886–1914) ===
▲Strasbourg oli sõja tõttu mõjutatud nii [[Saksamaa]]st kui ka [[Prantsusmaa]]st, mistõttu olid kunstnikul mõjutused mõlemast kultuurist. Jean Arpi isa Jürgen Peter Wilhelm Arp sündis 1853. aastal [[Kiel]]is ja pärines suurest perest. Ta kolis Strasbourgi ja avas seal sigarivabriku. Strasbourgis tutvus ta oma tulevase abikaasa Joséphine Koeberléga. Hans Arp oli nende esimene poeg. Peres oli ka vanem õde, kes suri imikueas, ja noorem vend Francois. Arp veetis terve lapsepõlve Strasbourgis.
Kunstnikule võeti eraõpetaja, kellega koos suundus ta [[Vosgesi departemang|Vosgesesse]], et nooruk saaks linnakärast eemal rahulikult töötada. Sellegipoolest olid maal elamise rõõmud samaväärselt tähelepanu kõrvale juhtivad ning pärast Vosgesest naasmist soovitas Arpi ema minna pojal õppima Strasbourgi kunsti- ja käsitöökooli. Sel perioodil hakkas Arpile eratunde andma maalikunstnik [[Georges Ritleng]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=12–13}}</ref>
21-aastaselt otsustas Arp kolida [[Pariis]]i. Ta võttis tunde [[Académie Julian|Juliani
1908. aastal lahkus ta Pariisist ja kolis [[Šveits]]i. Tema isa pidi olude tõttu Strasbourgis sigarivabriku sulgema ning nende pere oli kolinud Weggisesse. Arp liitus nendega ning elas peaaegu kaks aastat täielikus isolatsioonis ja üksinduses. Need aastad mängisid tema tulevases karjääris väga suurt rolli.<ref name=":1" /><blockquote>"See oli Weggises, kus ma avastasin, mida tähendab "abstraktne kunst". Kuid minu Šveitsi kolleegid olid skeptilised ja kahtlevad. Kahjuks ma hävitasin kõik oma selle perioodi eksperimentaalsed teosed. Natuke hiljem tutvusin ma [[Wassily Kandinsky|Kandinsky]] ja [[Vladimir_Baranov-Rossine|Rossiné]]'iga, kes olid esimesed inimesed, kes mõistsid ja julgustasid minu kunstilisi ettevõtmisi."<ref name=":1" /></blockquote>1911. aastal lõi ta Šveitsis [https://www.kunstmuseumluzern.ch/en/exhibitions/der-moderne-bund-arp-helbig-luethy-gimmi-hubert-klee/ Moderner Bundi ('modernne punt)] ühenduse. Järgmisel aastal kohtus ta [[Robert Delaunay|Robert]] ja [[Sonja Delaunay|Sonia Delaunayga]] Pariisis ja [[Vassili Kandinsky]]ga [[München]]is. Arp osales [https://www.rem.routledge.com/articles/erster-deutscher-herbstsalon Erste deutsche Herbstsaloni (esimese Saksa sügissalongi)] näitusel 1913. aastal Der Sturmi galeriis Berliinis. Pärast Pariisi naasmist 1914. aastal tutvus ta [[Guillaume Apollinaire]]'i, [[Max Jacob]]i, [[Amedeo Modigliani]] ja [[Pablo Picasso]]ga.<ref>{{Netiviide|autor=The Solomon R. Guggenheim Foundation|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/Jean-Arp|pealkiri=Jean Arp|väljaanne=Guggenheim|aeg=2019|vaadatud=28.11.2019}}</ref>▼
▲21-aastaselt otsustas Arp kolida [[Pariis]]i. Ta võttis tunde [[Juliani Akadeemia]]s, mis oli tol ajal ringireisivate kunstitudengite meka.
=== Zürich (1915–1919) ===▼
Kui algas [[Esimene
Sama aasta
▲1911. aastal lõi ta Šveitsis [https://www.kunstmuseumluzern.ch/en/exhibitions/der-moderne-bund-arp-helbig-luethy-gimmi-hubert-klee/ Moderner Bundi ('modernne punt)] ühenduse. Järgmisel aastal kohtus ta [[Robert Delaunay|Robert]] ja [[Sonja Delaunay|Sonia Delaunayga]] Pariisis ja [[Vassili Kandinsky]]ga [[München]]is. Arp osales [https://www.rem.routledge.com/articles/erster-deutscher-herbstsalon Erste deutsche Herbstsaloni (esimese Saksa sügissalongi)] näitusel 1913. aastal Der Sturmi galeriis Berliinis. Pärast Pariisi naasmist 1914. aastal tutvus ta [[Guillaume Apollinaire]]'i, [[Max Jacob]]i, [[Amedeo Modigliani]] ja [[Pablo Picasso]]ga.<ref>{{Netiviide|autor=The Solomon R. Guggenheim Foundation|url=https://www.guggenheim.org/artwork/artist/Jean-Arp|pealkiri=Jean Arp|väljaanne=Guggenheim|aeg=2019|vaadatud=28.11.2019}}</ref>
▲=== Zürich 1915–1919 ===
▲Kui algas [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]], elas Arp Pariisis, aga kuna ta oli Saksamaa kodanik, siis oleks ta seaduse kohaselt pidanud sõjaväkke minema. Arp ei soovinud sõjas osaleda ning seetõttu lahkus ta Pariisist ja naasis Šveitsi. Ta jõudis [[Zürich]]isse 1915. aasta suvel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=27}}</ref>
▲Sama aasta Novembris korraldas ta [[Otto van Rees]]i ja [[Adja van Rees-Dutilh]]iga näituse Tanneri Galeriis, mis hõlmas tema kollaaže ja gobelääne. Selle näituse oluline aspekt oli see, et kunstnikud olid oma teostes kasutanud uusi materjale nagu siid, vill, paber ja riideräbalad, mis oli õlimaalis revolutsiooniline. Paar nädalat hiljem sai ta kirja [[Hugo Ball]]ilt, kes kutsus teda [[Cabaret Voltaire]]'i, mis oli tol ajal üks tuntumaid Zürichi kunstiklubisid. Arp oli kohe nõus ning ta sai kaunistada seinad baaris, kus üritused toimusid. Samuti esitas ta oma luuletusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=29–30}}</ref>
Arp kirjeldas oma Zürichi perioodi järgmiselt: "Tülgastunud maailmasõja tapatalgutest, pühendasime end Zürichis kunstidele. Samal ajal, kui silmapiiril kärkisid kahurid, meie laulsime, maalisime, tegime kollaaže ja kirjutasime kogu oma väega luuletusi. Me otsisime kunsti, mis põhineks kindlal vundamendil, mis raviks terveks ajastu hulluse ja taastaks tasakaalu põrgu ja taeva vahel. Meil oli eelaimdus, et ühel päeval kasutavad isegi võimuahned gangsterid kunsti selleks, et inimeste meeli halvata."<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=30}}</ref>[[Fail:KMM Arp 02.JPG|pisi|"Pilvekarjus" 1953]]Samal perioodil armus ta ka [[Sophie Taeuber-Arp|Sophie Taeuberisse]]. Väidetavalt oli see armastus esimesest silmapilgust ning 1922. aastal noored abiellusid. Sophie oli maalikunstnik ja tantsija.<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=31}}</ref>
=== Köln (1919–1920) ===
[[Dadaism]] ei rajanud teed ainult Zürichis. Uue ajastu kommunikatsioonivahendid tegid info liikumise äärmiselt kiireks ning peaaegu samal ajal tõstis dadaism pead ka [[Berliin]]is, [[Hannover]]is, [[Köln]]is, Pariisis ja [[New York|New Yorgis]], kuigi selle kunstivoolu nimi võis
=== Pariis (1920–1940) ===
Suurem osa dadaliikumisest jätkas pärast
[http://www.weinstein.com/artists/marcel-jean/ Marcel Jean] ütles Arpi kohta
1926. aastal otsustas Arp lõplikult Prantsusmaale jääda ning ta ostis [[Meudon]]isse maja. Järgnevad aastad kuni
Olulisimaks sündmuseks peetakse 1930. aastat, kui Arp hakkas eksperimenteerima ümaravormiliste iseseisvate skulptuuridega. Ta oli 44-aastane ning oli terve oma eelneva karjääri jooksul kasutanud vaid revolutsioonilisi materjale nagu [[Puulõige|puulõiked]], [[papp]], kollaažid jms. Paljud oma varasemad katsetused oli ta aga hävitanud. Arp oli varem traditsioonilisse seisvasse skulptuuri skeptiliselt suhtunud, sest seda seostati akadeemilisusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=54–55}}</ref>
=== Hilisem periood (1940–1966) ===
[[Fail:Jean Arp Configuration.jpg|pisi|"Konfiguratsioon" 1931]]
1942. aastaks ei olnud enam Arpil ohutu Prantsusmaal elada ning ta põgenes koos Sophiega Zürichisse. Kui Sophie 13. jaanuaril 1943 suri, oli see Arpile nii suur hoop, et järgmisel viiel aastal ei loonud ta ühtegi iseseisvat teost. Ainsad märked tema tegemistest
1949. aastal külastas ta esmakordselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]],
1959. aastal abiellus Arp [https://www.tate.org.uk/art/artists/marguerite-hagenbach-19168 Marguerite Hagenbachiga], kes oli juba aastaid olnud tema lähedane sõber ja töökaaslane. Viimastel eluaastatel võitis Arp veel mitu preemiat: 1963. aastal ''Grand Prix National des Arts'', 1964. aastal Carnegie
Jean Arp suri 7. juunil 1966 Baselis.
Jean Arpi teosed ei
[[Fail:Pagoda Fruit by Jean Arp, Tate Liverpool.jpg|pisi|"Pagoodi vili" 1949]]
Jean Arp oli kunstnik, keda iseloomustas lihtsus, lahkus, väärikus ja tarkus. Ta leidis oma isikupärase suuna juba varases eas. Kunstimaailma korruptsioon ja intriigid teda ei häirinud ning öeldakse, et tal oli samu omadusi nagu [[Jaapan|Jaapani]] [[Zen|''zen''-kunstnikel]], sest ta armastas loodust ja inimesi kõigi nende erinevustega. Oluline osa tema elus oli huumoril ja fantaasial, isegi tema varajased dadaistlikud teosed ei olnud kunagi vägivaldsed ega groteskselt moondunud. Ta oli tark ja instinktiivne ning tema teosed nii poeesias kui skulptuuris peegeldasid alati ausalt tema iseloomu.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Herbert Read|pealkiri=The art of Jean Arp|aasta=1968|koht=New York|kirjastus=Publishers|lehekülg=64}}</ref>
Arp ise kirjeldas oma meetodit järgmiselt: <blockquote>"Igaüks, kes üritab pilvi nooltega alla lasta, väsib varsti. Paljud skulptorid on sellised rumalad jahtijad. Tegelikult peaks tegema nõnda: meelita pilve viiulipalaga, mida mängitakse trummidel või trummipalaga, mida mängitakse viiulil. Siis ei lähe kaua, kuni pilv tuleb ise maa peale ning täis õnne, muutub kiviks. Seega ainult silmapilgus avastab skulptor oma kõige ilusamaid töid."<ref name=":2" /></blockquote>
== Viited ==
|